Mets (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Eesti elustik ja elukooslused

SOO Jõhvikad,mustikad Uruhiir,teder rebane Hunt,karu JÄRV Ränivetika õitsmed koorikloomad, teod Forell, latikas saarmas JÕGI Kiiljas jõekarv,liuskur Lepamaim haug Saarmas,jäälind Õunad,taimejäänuse AED d vihmauss,kärbes tihane,varblane kass Aastaajalisi muutused kooslustes: mets, niit, soo, veekogu, antropogeenne kooslus. RABA ­ Kevad ­ Märts: mäng raba- põldpüü, teder. Aprill: õitsema sookask,paju,hanevits. Mudatildri mängulaul. Mai:mänd tolmlemaÕitseb mustikas, alpi jänesvill. Suvi ­ Sookail õitseb. Juulis viljad tuppvillpea ja kukemari. August Seemned sookask kaevakask. Lindudel tibud..noored konnad. Sügis-sept palju sääski. Valmivad pohlad, jõhvikad. Rändlinnud hakkavad lahkuma(sookurg,mudatilder)

Hüdrobioloogia

42

docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

3. Metsa ja puistu mõiste Mets on kui maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, seal ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbristevate keskkonnateguritega. Puude võrastiku tekkimisel tekib selleallmetsaleomane keskkond: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavadpuud aga saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem – mets. - vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, põramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peeaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra algab tavaliselt ½.. ¾ tüvekõrguselt, puude tiheda asetusekorral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad. - erinevused ilmnevad ka tüve kujus: üksikult kasvava puu tüvi on ühesuguse vanuse ja mullastiku korral alati

Metsakasvatus

15

doc

Eesti elustik ja elukooslused

Populatsioonidünaamika Arvukuse muutustega seotud asjaolud: - Rikkalik õitsemine – on suure vilja- (seemne-) saagi eeldus - Rikkalik viljumine – valmib rohkem leviseid (seemneid, vilju, osavilju) - Levi → lähilevi ja kauglevi 2. Eluvormid – ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused. C. Raunkiæri eluvormide klassifikatsioon. Koosluste mets, niit, soo, järv, põld ja aed tüüpilised eluvormid C. Raunkiæri järgi ja näited vastavatest liikidest. Läbi viidud mõttel, et arvestatakse taimede kohastumusi ebasoodsa aastaaja üleelamiseks. Liigituse aluseks on uuenemispungade olemasolu ja paiknemine.  1. fanerofüüdid – puud ja põõsad (0,25 -2 m) (näiteks puud, troopilised orhideed) 2 ja 3. kamefüüdid – pungad kuni 0,25 m kõrgusel maapinna kohal (nt pohl ja puju) 4

Eesti elustik ja elukooslused

33

docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna

Eestii metsa ökosüsteemid

80

doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003  EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav

Eesti loodus ja geograafia

65

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

  Enn  Pärt,  Keskkonnaagentuuri  metsaosakonna  juhtivspetsialist, 20.12.2016.    Eesti  metsade  liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd – ​31,4 %  (enamuspuuliigiti  metsade  pindalast),  teisel kohal on kask – ​29,5 %​; ja kolmandal kohal kuusk –  18,8%​.  Hall-lepikute  osakaal  meie  metsade  koosseisust  on  9%,  haab  ja  sanglepp  moodustavad  vastavalt ​6 % ja 3,7% ​(Aastaraamat Mets 2017).  Viimase  poolsajandi  jooksul  on  okaspuude  (kuuse,  männi)  osatähtsus  vähenenud  ja  lehtpuude  (haab,  kask,  lepad)  osatähtsus  suurenenud.  Eriti  drastiline  on  olnud  hall-lepikute  osakaalu  suurenemine  (1988.  a.  moodustasid  hall-lepikud  4,5%  ja  2016.  a.  9%  puistute  koosseisust).  Männikute  osatähtsus  on  vähenenud  ca  0,4%  e.  keskmiselt  3000  ha  aastas.  Samal  ajal  on  aga 

Eesti metsad

17

doc

Materjalid metsanduseks

Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga

Eesti metsad

67

doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline omada õiget ettekujutust metsast sest enam kui 48% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Umbes 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Seoses põllumaade rajamisega ja puidu kasutamise laienemisega hakkas metsade pindala vähenema. XVIII saj

Eesti metsad

Kommentaarid (2)