Нарвский
колледж Тартуского университета
Руководство
по методической практике
Дополнительная
специальность
«Консультант
родителей по вопросам воспитания детей»
(P2NC.00.729)
Составитель: Зорина Н.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 62 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raamat007
Õppematerjali autor
huvidest, seal ei õpetata vaid õpitakse Põhimõte innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. Tugineb lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. Moto "Aita mul seda ise teha", luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika · Vastastikune suhtlemine laps, vanem , pedagoog · Teooria ja praktika katsetamine · Avatud keskkond · Laps on avastaja ja looja · Projektiõpe Õpetajaks mängukaaslased, täiskasvanud ja keskkond Kõik vajalikud vahendid ja materjalid tegutsemiseks on silmale näha ja käeulatuses Rollis olemine rollimängud Täiskasvanu on kuulaja, et saada teada, kuidas kõige paremini toetada lapse õppimist ja kasvu. "Lapsed ei õpi iial, kui koolmeister ei suuda vakka olla" Lastele ei õpetata seda mida, täiskasvanud juba teavad,
Rakendatakse kunstikasvatust, mis tugineb värvusõpetusele. Kasutatavad materjalid on looduslikud- puu, lina, siid. Välja töötatud nukuõpetus, olulisel kohal lavastamine ja draama. Kasutatakse rollumänge. T’ähtsad on muinasjutud ja nende esitamine. Reggio Emilia(saja keele meetod) põhimõteteks on kõikide kasvatusprotsessis osalejate vastastikune kommunikatsioon(lapsed, vanemad, pedagoogid), pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend, pidev toeeria ja praktika katsetamine-pedagoogika peab muutuma koos ajaga. Last nähakse kui terviklikku inimest, kellel oma identiteet ja kultuur. Laps soovib oma isiklikke võimalusi arendada, katsetada- Laps ise on avastaja ja looja, kes on sotsiaalne. Lapsel on õigus saada armastust ja olla aktsepteeritud sellistena nagu nad on. Lapsed ei ole kasvatuse objektid, vaid subjektid oma õigustega. Õpetaja peamine roll on lapse kuulamine.
KOKKU: 6 124 58/66 rühma Tabel 6. Laste arv rühmade lõikes 01.09.2010 3.5.Materiaaltehniline baas Lasteaias on igal rühmal kaks ruumi mängimiseks, tegevusteks ja puhkamiseks, lisaks abiruumid. Rühmaruumis on ruutmeetreid lapse kohta sõimes keskmiselt 6,8 m² ning aiarühmas keskmiselt 5,3 m². Lasteaias on olemas võimla ning muusikasaal. Lasteaias on toimiv majasisene arvuti- ja telefonivõrk. Metoodiline kabinet on kaasaaegse tehnikaga sisustatud, on loodud võimalused skaneerimiseks ja lamineerimiseks, paljundamiseks ja printimiseks must - valgelt ning värviliselt. Lasteaial on erinevate lahendustega õppevahendite ja kirjanduse kogu lähtudes asutuse eripärast ja vajadustest. 7 Vajalikud ehitus- ja rekonstrueerimistööd: üldehitus- ja viimistlustööd
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed.......................................................
(2) Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. (3) Puudega lapse toetus makstakse välja lapse vanemale. HARIDUSSEADUS (1992): Alusharidust omandatakse põhiliselt kodus, lasteaed toetab ja täiendab. Selleks et panna 6 a. last kooli on vaja nõustamiskomisjooni kinnitust! • Haridus- ja teadusministeeriumi pädevus (peab tellima materjale+teste+uurimusi) • Kohaliku omavalitsuse pädevus (lasteaiad ei ole riiklikud asetused!) – haridusasetuste metoodiline teenindamine. (???) Järelvalve koolikohustuse täitmisest. Omal soovil lapsevanem last koju jätta ei tohi ja tagasiminekut koolist lasteaeda Eestis ei eksisteeri!!! • Hariduse tasemed • Haridusasutused § 24. Koolieelsed lasteasutused (1) Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused. § 9. Koolikohustus
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava nimi ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES Juhendaja: Tartu 2010 Arenguvestlus Arenguvestlus toimub aiarühma lapsega. Toimumisaeg kevadel, lapse enda rühmas. Vestluse aeg lepitakse vanemaga eelnevalt kokku. Vanemale on selle jaoks antud eelnevalt infoleht (lisa 1). Kui aeg on kokku lepitud, siis lapsevanem saabub õigeaegselt. Ette on valmistatud mugav ja hubane õhkkond koos tee (kohvi) ja küpsiste (kommidega). Toimub ruumis, kuhu on uksele asetatud silt „ARENGUVESTLUS“, et ei tekiks häirivaid faktoreid. Eelnevalt on lapsevanemale antud küsimustik (lisa 2), mille ta saab kodus läbi vaadata/töötada ja endale märkmeid teha vms. Lapseva
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. EVALOOTSARE ELUKÄIK.....................................................................................4 2.1Elulugu..................................................................................................................4 2.2 Töökäik.................................................................................................................4 2. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED........................................5 3.1 Kultuurse käitumise kasvatamisest......................................................................5 3.2 Kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisest.................................................6 3.3 Kasvatustööst segarühmalises lasteaias................................................................7 3.4 Laste töökasvatusest perekonnas...............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid