100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
natalya95
Õppematerjali autor
......................................10 7. Teadussatelliidid.............................................................................................................................11 8. Luuresatelliidid...............................................................................................................................12 9. Satelliitpolitsei................................................................................................................................13 10. Euroopa satelliidid aitavad ennustada ilma ja kliimamuutusi......................................................14 10.1. Visad ja täpsed seirajad.........................................................................................................14 10.2. Täiustuvad satelliidid ...........................................................................................................15 Kokkuvõte...........................................................................................................
Clicktoicon addto picture add picture Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo Marianne Kangur KM21 Mis on satelliit? Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. Tegelikult peetakse satelliitidest rääkides tavaliselt silmas inimese valmistatud aparaate, mis saadetakse kosmosesse Maa ümber tiirlema. Satelliite lahutavad meist sajad kilomeetrid pimedust ja tühjust. Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajalugu... Satelliidiajastu algas 4. oktoobril Click to edit Master text styles 1957, kui Nõukogude Liidust saadeti Second level orbiidile Sputnik 1. Sputnik oli 58-
Kolmas satelliit eraldab sellest ringjoonest kaks punkti ning neljanda satelliidi kauguse mõõtmine valib neist kahest välja “selle õige”. GPS vastuvõtja asukoha määramise täpsus sõltub kahest faktorist: satelliitide koordinaatide ning vastuvõtja ja satelliitide vaheliste kauguste mõõtmise täpsusest. Iga GPS-satelliit saadab pidevalt välja keerukat pseudojuhuslikku signaali, mida vastuvõtja kasutabki mõlema parameetri väljaarvutamiseks. Teooria kohaselt liiguvad satelliidid kindlatel orbiitidel, kus nende koordinaadid on igal ajahetkel võimalik välja arvutada. Tegelikkuses kalduvad satelliidid oma ettenähtud trajektooridelt kõrvale. Siin tulevadki appi maapealsed jälgimisjaamad, mis mõõdavad pidevalt satelliitide tegelikke koordinaate ja saadavad neile parandusandmeid. Satelliidid omakorda saadavad need andmed vastuvõtjale edasi. Satelliidi kauguse mõõtmiseks mõõdetakse tegelikult aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks. Teades
kosmoseaparaat • Passiivsed tehiskaaslased- Maalt registreeritakse kaugeseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust. • Aktiivsed tehiskaaslased- nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana kasutatakse nt. päikesepatareisid Millised satelliidid • Sõjalised satelliidid • Vaatlussatelliidid • Sidesatelliidid • Navigatsioonisatelliid id • Ilmasatelliidid GPS-satelliitide orbiidid • Kosmoseteleskoobid keskmisel Maa orbiidil. Millist kasu saame meie satelliitidelt • Põllumehed määravad radari satelliidipiltide abil parima aja oma põldude niisutamiseks ja nisu koristamiseks. • Täpse asukoha taevas saamiseks edastavad lennukid signaali satelliitide tähtkujule
GNSS kordamisküsimused 1. Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite on kuus, neli põhisatelliiti igal
See süsteem kasutas viit satelliiti ja võrdles nende asukohtade kokkusattumist ning suutis tagada navigatsioonilist parandust ja uuendust umbkaudu kord tunnis. Külma sõja ajal oli tuumasõja oht USA-le piisavaks põhjenduseks, et luua GPS. Täpne navigatsioon aitas USA-l leida tulistamise sihtmärk ning fikseerida teiste ohtude asukohad, mida kasutati nii mere- kui ka õhuväes. Mais 2009 teavitas USA valitsus, et mõned GPS satelliidid võivad vananeda ja katki minna. Õhuvägi kinnitas, et see oht on minimaalne. Viimane ülevaade tehti mais 2010, kus täheldati, et siiani töötab ka kõige vanem satelliit. 3) STRUKTUUR GPS koosneb kolmest osast. Kosmose segmente ehk satelliite hooldab, kontrollib ja arendab USA Õhuvägi. Kosmose segment koosneb 2432 satelliidist Maa orbiidil. Kosmose segmendi satelliitide orbiidid on sätitud nii, et vähemalt 6 oleks alati silmaga nähtavad peaaegu kõikjal üle Maa
Hoytether struktuuri kasutamisel aga on vajalik vähemalt nelja tabamust iga üksiku juhtme sektori pihta. Kui tavaliselt tehakse individuaalne sektor pikkusega ligikaudu 5 cm, siis suureneb pikkade juhtmete puhul juhtme eluiga suurusjärkude võrra. Missiooni faasid 1. Kanderakett viib satelliidi kosmosesse ja satellidi eraldub kanderaketist. Tavaliselt on kanderakettide põhilastiks suuremad teaduslikud või kommertsiaalsed satelliidid ning neile lisatakse nii öelda hääletajatena kaasa kolm kuni üheksa kuupsatelliiti. Kuupsatelliitide eraldumine toimub kaheminutiliste vaheaegadega vedru tõukejõu abil spetsiaalsest salvest. 2. Salvest eraldunud kuupsatelliidi pöörlemise suund ja kiirus ei ole ette teada. Varasematest kogemustest on teada, et pöörlemissagedus võib olla suurusjärgus 0,01 Hz-1 Hz
GPS mõõtmiste suurimaks veaallikaks oli pikka aega nn. piiratud kasutatavus (S/A- selective availability). Viimane oli tingitud USA Kaitseministeeriumi poolt teadlikult ebatäpsemaks muudetud satelliitide rajaparameetritest ja ajaparandustest. Asukoha määramise täpsust mõjutab ka satelliitide omavaheline paiknemine ehk satelliidigeomeetria. Satelliidigeomeetriat hinnatakse GDOP (Geomedric Dilution of Precision) skaala abil. Mida kaugemal üksteisest on satelliidid ning mida ühtlasemalt on nad taevalaotusel jaotunud, seda väiksem on GDOP väärtus ning seda täpsem tulemus.Üheks veaallikaks on ka kasutajate endi poolt põhjustatud vead näiteks viga koordinaatide sisestamisel ning ka seirejaamades tekkinud arvutite tööst tulenevad vead. Vea suurus võib ulatud ühest meetrist sadade kilomeetriteni Eelmainitud veaallikate tüüpväärtused meetrites on järgmised: satelliidi kellavead 1msatelliidi orbiidivead
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid