10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
NoPads
Õppematerjali autor
On leitud, et maakera ja kõigi kiviplaneetide süvakesta - vahevöö - koostis on peaaegu sama kui kivimeteoriitidel, ning oletatavasti on Maa ja teiste planeetide tuum sarnane raudmeteoriitide koostisega. Maal on leitud 100-300 km läbimõõduga struktuure, mille juured - purustused kivimites - ulatuvad kilomeetrite ja isegi esimeste kümnete kilomeetrite sügavuseni. Kosmilise kiirusega Maale langevate meteoriitide plahvatustest jäävad meteoriidikraatrid, suurte kehade puhul - purustatud kivimite basseinid. Ülivõimsate plahvatustega kaasnevad ka keskkonna-katastroofid - äkilised muutused atmosfääris ja/või hüdrosfääris, ja seda kogu planeedi ulatuses. Eesti tähtsamad kraatrid on: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla, Neugrundi Kaali kraatrid Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a
Kosmosetekkelised pinnavormid Eestis Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatud). Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Kärdla, Neugrund) on vaieldamatult tegemist hiidmeteoriitide jälgedega. Kogu maailmas on teaduslikult kindlaks tehtud ligi 200 hiidmeteoriidi kraatrit või muud jälge. Niisiis, arvesse võttes meie territooriumi väiksust, on
Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Eesti tähtsamad meteoriidikraatrid on: Kaali kraater (Saaremaal): peakraater, mille põhjas asub Kaali järv, on põhiplaanilt peaaegu ümmargune, tema läbimõõt valliharjalt on 105-110 m. Kraatri sügavus valli harjalt kuni dolomiidist põhjani 6-meetrise järvesetete all on 22 m. Vall on 4-7 m kõrgune. (Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti kuiva kõrvalkraatri läbimõõt on 12-40 m ja nende sügavus kõigub 1-4 m vahel.)
Põltsamaa Ühisgümnaasium METEORIIDIKRAATRID EESTIS Uurimistöö Koostaja: Katre Küppar 11B Juhendaja: Toomas Annuk Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................
Kõige tähtsam kaart on verstane kaart. See koostati 20. Sajandi alguses. Sellel põhineb väga palju loodusgeograafilisi ja loodusega üleüldiselt seotud infot 20. Sajandi algusest. See kaart jäi väga pikaks ajaks plajude uurimistööde aluseks. Mõõtkavas 1: 42 000. Kättesaadav maaamet.ee-st. Saab võrrelda fragmentaalsust ehk kui palju on liigendatud. Johannes Gabriel Granö esimene Tartu Ülikooli geograafiaprofessor. 1919-29 geograafia instituudi juhataja. Tema esimene peateos Eestis ,, Eesti maastikulised üksused". 1919. avati geograafia osakond. Eesmärk oli tunma õppida oma maad. Pühendutakse Eesti looduse uurimisele. Granö pani käima Eesti kihelkondade uurimised. Edgar Kant kõige kuulsam geograaf, kuid ei saa öleda, et ta on loodusgeograaf. Tema doktoritöö eestlaste eluruumist. August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940. Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks
.. 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused. Seletused koos joonise või fotoga on samavõrra õpetlikud kui
viimiseks. Taastuvate ning muude alternatiivsete energiaallikate kasutusele võtmine. Säästva transpordi ja linnaplaneerimise alase teadlikkuse tõstmine ja hoiakute kujundamine, sh säästvate transpordiliikide atraktiivsuse suurendamine. Ühistranspordi ja kergliikluse arendamine. Regulatsioonide ja toetuste süsteemi väljatöötamine ja rakendamine keskkonnast tulenevate saasteainete vähendamiseks joogi- ja suplusvees. KESKKONNAPROBLEEMID EESTIS: 8. Kirde-Eesti ja Tallinna tööstuspiirkondade halb keskkonnaseisund Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnev keskkonnamõju on erisugune. Osa sellest on lühiajaline ja avaldub ainult mäetööde või põlevkivi töötlemise protsessis (näiteks müra), osa aga püsib vähema või rohkema aja jooksul pärast mäetööde või töötlemistegevuse lõpetamist (näiteks mõju veerežiimile ja maapinnale).
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid