Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia (6)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia #1 Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia #2 Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia #3 Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia #4 Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia #5 Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia #6 Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia #7 Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia #8 Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia #9 Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia #10 Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia #11 Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia #12 Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia #13 Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 171 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Margus Rebane Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
doc

Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia

Tartu Kutsehariduskeskus Metallurgia- kõrgeahju tehnoloogia Referaat Koostas: Tartu 2013 Sissejuhatav loeng Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks . Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt

Tehnoloogia
thumbnail
86
pdf

Materjalid

.................................... 47 1.4.3. Plastkomposiitmaterjalid............................................................................................................. 47 1.4.4. Keraamilised komposiitmaterjalid............................................................................................... 48 1.4.5. Süsinikkomposiitmaterjalid ......................................................................................................... 48 2. METALLIDE TEHNOLOOGIA............................................................................................................... 49 2.1. Metallurgia ......................................................................................................................................... 49 2.2. Valutehnoloogia ................................................................................................................................. 49 2.2.1. Liigitus ..............................................

thumbnail
11
docx

Metallurgia. Kõrgahjutehnoloogia

Tartu Kutsehariduskeskus - - Metallurgia. Kõrgahjutehnoloogia Kursusetöö - Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Metallurgia......................................................................................................................4 3. Kõrgahjutehnoloogia.......................................................................................................6 4. Kõrgahju bilanss.............................................................................................................7 5. Kokkuvõte.......................................................................................................

thumbnail
8
doc

Metallurgia. kõrgahjutehnoloogia

Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika KEIO OLEV AT 109 Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 2 Sissejuhatus Selles referaadis on teemadeks metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia. Metallurgi eesmärk on metallide tootmine. Kõrgahju eesmärk terase tootmine Metalle toodetakse maakidest, kui kõikide metallide tootmiseks ei ole maake ja neid tuleb toota. Metallurgia jaguneb omakorda: · Rauametallurgiaks ehk ferrometallurgiaks, mis hõlmab raua ja selle sulamite tootmist. · Mitterauametallurgiaks ehk värvilismetallide mettalurgiaks. See

thumbnail
7
docx

Metallide tehnoloogia

keerme treilõikureid kasutades. 51. CNC pingid 48.Freesimine, karakteristikud CNC-tehnoloogia abiga töötlemisprotsessid on võimalik Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks automatiseerida. Tänu tehnoloogia arengule on onfrees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, tööpingid tänapäeval üha täpsemad ja kiiremad, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse inimeste oskused paremad, tulemuseks on metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, valmistusaegade lühenemine ja kvaliteedi paranemine näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, jne.

Materjaliõpetus
thumbnail
31
docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

ka muust taimsest toorainest(õled, pilliroog jne.). Tselluloosi saagis 40-55%. Tooraine ettevalmistamine: 1) Puidu koorimine ­ koor põhjustab tselluloosi prügisust, puitmassi tootmisel on vajalik täielik eemaldus, sulfaattselluloosi jaoks 90% ulatuses. 2) Laastu valmistamine ­ liiga suur ja paks laast põhjustab läbikeetmata puiduosakeste sisaldust tselluloosis. Liiga väike ja õhuke aga vähendab tselluloosi saagist ja tugevust. Tselluloosi tootmine: sulfittselluloosi tehnoloogia ­ tänapäeval vähe kasutatav sulfaattselluloosi tehnoloogia - töötab ligniini lagunemisel aktiivleelise toimel. Aineid keedetakse ning eralduvad gaasid. Tselluloos pestakse ning leelist ja muid aineid üritatakse välja pressida, filtreerida. Toimub sorteerimine, sõelamine (suuruse järgi eraldamine) ja keerissorteerimine (massi järgi eraldamine). Tselluloosi pleegitamine (2 põhimõtet: eemaldada ligniin ja kromofoorsete gruppide kaotamine ligniini eemaldamata), tselluloosi kuivatamine.

Materjalide keemia
thumbnail
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

 Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad  Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel  Madal elektrijuhtivus  Mittemagnetilised 15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele. 1) Peab hoidma CO2, mis on rõhu all 2) Olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitatavalt taaskasutatav 3) Suhteliselt tugev 4) Odav 5) Optiliselt läbipaistev 6) Toodetav erinevates värvitoonides Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester) 16. Komposiitide mõiste, näited. Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid) Eesmärk omaduste kombineerimine, et saada parim. Looduslikud – puit, luud Sünteetilised – fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
36
docx

Materjalide keemia

tahke kristallvõresse kas võre sõlmedesse või interstitsiaalsetesse tühimikesse. Kuna plastne deformatsioon toimub metalli sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril, siis tavaliselt nimetatakse seda protsessi ka külmsurvetöötluseks. Deformatsioonide tihedus metallis kasvab külmsurvetöötlusel. Energeetiliselt dislokatsioonid tõukuvad üksteisest. Mida rohkem dislokatsioone on tekkinud, seda raskem on nende liikumine. Mida rohkem on metall deformeeritud, seda rohkem jõudu tuleb kasutada edasiseks deformeerimiseks. Kruntvärve kasutatakse vahekihina, kui värv ei nakku hästi aluspinnaga. Plastifitseeritud kruntvärv amortiseerib põhivärvi kelme aluspinda deformatsioonil, poorsete materjalide värvimisel vähendab põhivärvi kulu ning on antikorrosiooniomadustega metallkonstruktsiooni värvimisel. Roostekihi võib mehaaniliselt eemalda või keemiliselt muuta. Roostemuundid H3PO4 ja H2CrO4 baasil

Materjalide keemia



Lisainfo

metallurgia-kõrgahju tehnoloogia. konstruktsioonimaterjalid on materjalid , millest valmistatakse ehitiste ja seadmete koormust vastuvõtvaid osi

Meedia

Kommentaarid (6)

joy profiilipilt
joy: see on väga hea materjal
00:12 04-09-2010
crasher profiilipilt
crasher: väga hea materjal
20:23 26-09-2012
onujaar profiilipilt
onujaar: see on päris hea
00:13 05-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun