+ värvus (enamik hõbevalged, raud ja selle sulamid on mustad ning ülejäänud on värvilised) + väärismetallide hind seisneb vastupidavuses, harulduses vms. 2.Metallilisus: Elektronide loovutamise võime. Mida paremini ta seda teeb, seda metallim ta on. Mida kaugemal on elektron tuumast, seda aktiivsem ta on ning metallilisus kasvab. Aatomi raadius on tuuma kaugus viimasest elektronkihist. Rühma number näitas väliskihi elektronide arvu. Perioodi number näitas Arühma metallide elektronkihtide arvu. Metallilisus on suurem seal, kus on väliskihil vähem elektrone. Etanool Ch3Ch2OH Metallide keemilised omadused: 1) metall+hapnik Tekivad oksiidid!!! 2) metall+hape -- sool+ H2 Nt: Zn+HCl --- ZnCl2 + H2 NB! On redoks! Metallid reageerivad hapetele vastavalt pingereale. K, Ba, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, Pb reageerivad tavaliste hapetega. Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageeri hapetega. 3) metall+vesi --- hüdroksiid/oskiid+ H2
Niisiis mõjub neile väiksem tõmbejõud ja nad on aatomiga nõrgemalt seotud ehk metallilised omadused tugevnevad. Perioodis vasakult paremale liikudes kasvab tuumalaeng ja väliskihi elektronide arv, ent elektronkihtide arv ei muutu. Et tuumalaeng suureneb, siis tõmmatakse väliskihi elektrone tugevamini tuuma poole, aatomi raadius väheneb ning väliskihi elektrone hoitakse aatomis tugevamini kinni. See tähendab, et metallilised omadused nõrgenevad. 3. Metallide keemilised omadused Metallide aatomid keemilistes reaktsioonides VAID loovutavad elektrone. Seepärast suureneb nende oksüdatsiooniaste ning nad on redutseerijad, reageerides oksüdeerijatega. Redutseerija oksüdeerus tema oksüdatsiooniaste kasvas. 3.1 Reageerimine hapnikuga: metall + hapnik oksiid IA, IIA ja Al oksüdatsiooniaste ühendis on võrdne rühmanumbriga, tsingil II, hõbedal I, raual II või III, vasel eelistatult II (aga ka I).
KEEMILISED OMADUSED · Mittemetallid lihtainena käituvad keemilistes reaktsioonides kas redutseerijana või oksüdeerijana... · VAHEPALA meeldetuletuseks Protsess Oksüdeerumine Redutseerumine Elektronide... ... loovutamine ... liitmine Oksüdatsiooniaste kasvab kahaneb Osakese nimetus redutseerija oksüdeerija Näide Mg0 2e- MgII S0 + 2e- S-II 3. KEEMILISED OMADUSED · Oksüdeerijana käituvad mittemetallid: Alati metallide suhtes: · Fe + S FeS · 2 Na + Cl2 2 NaCl · 2 Mg + O2 2 MgO Endast nõrgemate, st madalama elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes · S + H2 H2S väävel oksüdeerija, vesinik redutseerija · O2 + 2 H2 2 H2O hapnik oksüdeerija, vesinik redutseerija 3. KEEMILISED OMADUSED · Redutseerijana käituvad mittemetallid: Endast tugevamate, st kõrgema elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes · S + O2 SO2
METALLIDE BIOTOIME ÜLDISELOOMUSTUS MIHKEL TAMMIK HOLGER KOPPEL 10.A BIOTOIME ON Metallide bioloogilised funktsioonid organismis. Bioorgaaniline keemia. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, Sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivaid ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biokeemilised protsessid. Toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. 1. MESO- E. MAKROBIOMETALLID · Katioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+ · Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. · Neid leidub organismis 0,......% 2. MIKRO- E. MIKROBIOMETALLID · Fe, Sn, Cr, Ni, V, Co, Mn, Zn Cu · Eri organismides on neid erinev hulk. · Neid leidub organismis 0,00..% TÄHTSAIMAD METALLID INIMKAHAS · Kaltsium 1.5% · Kaalium 0.4% · Naatruim 0.2% · Kloor 0.2% · Magneesium 0.1% KALTSIUM · 70kg inimese kehas on Ca 1-.1,2kg. · 99% asub luudes, kõhredes ja hammastes. · Piim ja piimatooted annavad ¾ vajalikust kogu
Neile on iseloomulik metalne läige. Parima peegeldusvõimega on Ag(hõbe), sellest tehakse peegleid, ja teine väga heade peegeldusvõime omadustega on Al(alumiinium). Metallid on toatemperatuuril tahked, kuid Hg(elavhõbe) ei ole. Elavhõbeda sulamis temp. on -39oC. Madalama sulamistemperatuuriga metall on Hg, selle sulamis temp. On -39 C. Kõrgeima st. metall on W(Volfram, VI B rühm, element nr. 74), mille st. on 3410oC. Madalaim kt. on Hg ja kõrgeim kt. on W. Metallide üheks üldomaduseks on ka tihedus. Väikseim tihedus on Li 0,5g/cm3 ja kõige suurem on Os, Jr 22,5g/cm3. Metallid on ka hästi sepistavad. Parimad on Au(kuld, 1g 1m2), Ag(hõbe) ja Cu(vask). Osadel metallidel on ka magneetilised omadused. Magneetiliste omadustega metallid on enamasti VIII B rühmas(Fe,Ni,Co jt). Metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati elektronide loovutajana, seega on nad REDUTSEERIJAD!!
Tekivad sool ja eraldub vesinik. Ba+2HCl=BaCl2+H2 (nool üles) *pingereas H2 paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. Au+HCl= ei toimu Reageerimine sooladega *Iga metall pingereas tõrjub kõikide temale järgnevate metallide ioonid lahusest välja. *metallid reageerivad vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem soola koostises olevast metallist. Tekib sool ja eraldub metall. Mg+ZnCl2 = MgCl2 + Zn Al+ K2SO4 = ei toimu METALLIDE KORROSIOON On teada, et paljud metallid kaotavad ümbritseva keskkonna toimel oma läike. Hõbe tumeneb õhu käes
H2SeO4. Maks 2 võrra väiksem oa enamkul mittemetallilistest elementidest esinevad ka rühma numbrist 2 võrra väksemas oa-s oksiid ja vastav happe. Väävel (IV)ühendid on näiteks SO2 ja H2SO3. Lämmastik(III)ühendid on N2O3 (dilämmastiktrioksiid) ja HNO2. Poolmetallid metalliliste ja mittemetalliliste iseloomulike omadusi. Iseloomulik läige, aga küllaltki haprad ja raskesti töödeldavad. Elektrijuhtivus on halvem, kui metallidel, aga siiski juhivad. Perioodilisus tabelis on metallide / mittemetallide joone lähedal. Kui on rohkem metallilisi omadusi, siis on metallide hulgas (germaanium, antimon) ja vastupidi on räni ja arseen. Mittemetallide füüsikalised omadused. Väga erineva värvusega (väävel kollane, fosfor valve/punane, räni hall, vesinik/lämmastik/hapnik värvusetud, kloor rohekaskollane jne). Ei juhi elektrit (erand on süsiniku allotroop grafiit)! Aatomite vahel on kovalentsed sidemed. Osa
Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühesuguste mittemetalliliste ühendite vahel või C ja H vahel Polaarne on erinevate mittemetalliliste ühendite vahel. Iooniline side mittemetalli ja metalli vahel. Metalliline side metallide vahel. Vesinikside on F H, N H või O H vahel. Mida rohkem molekulidevahelisi vesiniksidemeid, seda kõrgemad keemis- ja sulamistemperatuurid. Mida rohkem veega vesiniksidemeid moodustab, seda paremini lahustub vees. Reaktsiooni kiirenedavad tegurid on temperatuuri tõstmine, tahke aine peenestamine, gaaside puhul rõhu tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine ja katalüsaatori kasutamine. Katalüüs Reaktsioon katalüsaatori toimel. Tasakaal nihkub: 1
Kõik kommentaarid