Metallide tähised (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Materjaliteadus - Metalliõpetus

1 Hindamata

Lõik failist

DIN EN 1561 GJL 400 – Saksas kehtestatud euroopa standard, G- valatud, hall lamellgrafiit, 400MP tõmbetugevus , konstruktsioonimaterjal, malm .

ISO 2897/77 S-Cr Si 15 2 – Rahvusvaheline standard, legeermalm, sfääriline struk, kroomi 15%, räni 2%.

EVS EN 10025/91 Fe 330-0 – eestis kehtestatud euroopa stand, tavateras, mitmeotstarbeline tõmbetugevus 330MPa, määramata kvaliteediga.

DIN 17350 C130 W2 – saksa tööriistateras , süsiniku sisaldusega 1,3% ja kvaliteediastmega 2

DIN EN 10025/93 S440 K3 – ehitusteras , voolavuspiir 440MPa, löögisitkus 40J, mis kehtivad alates temp -30°C

DIN 1744 X3 CrNiMo19 11 2 – Valtsitud kvaliteetlegeerteras, 0,03% süsinikku, 19% kroomi, 11% niklit , 2% molübdeeni

EVS EN 10083 14 Ni Cr 14 – madallegeerteras, 0,14% süsinikku, Ni ja Cr sisaldus 14/4=3,5%

DIN 1725 G –AlMg3Mn – valatud alumiiniumisulam (magnaanium) Mg 3%, Mn

DIN 17851 Ti Al6 V4 – titaanisulam, alumiiniumi 6% ja vanaadiumi 4%

Cu Al7 Fe3 Mn – vasesulam , legeeritud alumiiniumpronks, Al 7% , Fe 3%, Mn

GJS-400-18 – keraja grafiidiga malm, tõmbetugevusega 400MPa ja katkevenitus A=18%

L – NiCuCr 15 6 3 – libleja grafiidiga malm, kus Ni – 15%, Cu – 6%, Cr – 3%

DIN EN 10083 C 45 – kvaliteetkonstruktsiooniteras, 0,45% süsinikku
Malmid (1-2)

G – (DIN järgi) malmid ja valatud materjalid
GJ – hallid malmid (EN)
GJL – libleja grafiidiga hallmalm
GG – saksa valumalm
GRS – Soome valumalm
GJS – keraja grafiidiga malm (S- sfäär)
GGG – Saksa kõrgtugev malm
GJMB – must tempermalm (EN)
GJMW – Valge tempermalm (EN)
GTS – must tempermalm (DIN)
GTW – valge tempermalm (DIN)
L – lamellgrafiit
S – Sferoidaalne grafiit
B – joodised
G – valatud
X – kõrglegeerituse tunnus

Terased (süsinikterased 3-5, legeerterased 6,7)

Süsinikkonstruktsiooniteras – C=0,05-0,65%
Süsiniktööristateras – C=0,7-1,35%
Fe – tavateras, mille järel tõmbetugevus
0,B,C,D,DD,2 – kvaliteedigrupid
S – ehitusteras (EN), seejärel voolavuspiir
J – löökpainde teimi purustustöö (27J)
K –löökpainde teimi purustustöö (40J)
L – löökpainde teimi purustustöö (60J)
R – temperatuur, mil purustustöö kehtib - arv*(-10)
C – Süsinikkvaliteetteras, sajandikprotsentides
DIN 1651 – Saksa automaaditeras , selle järel süsiniku sisaldus

(ilma C-ta!) ja S – väävli sisaldus sajandikprotsentides.

Automaaditeras ehk masinaehitusteras , kõik sajandikprotsentides

nt. DIN 1651 10 S Pb 20 – 0,10% C, väävlit ja pliid kokku- 0,20%

DIN 17350 – saksa tööriistateras
W – tööriistateras
Tööriista kvaliteedigrupp – number W järel (1-vääris, 2-kvaliteet)

Madallegeerteraste puhul:

Cr, Co, Mn, Ni, Si, W – koefitsent – 4 (jagad neljaga protsendi)
Al, CU, Mo, Ti, V – Koefitsent – 10 (jagad 10ga)
S (automaadi ehk masinaehitusteras – koefitsent – 100

Kõrglegeerteraste puhul:

X – kõrglegeerterase tähis
Legeerelementide sisaldus täisprotsentides

Legeertööriistateras

Märgitakse samuti nagu madal ja kõrglegeerkonstrukts (va EN)

HS – kiirlõiketeras
HS’i puhul arvus näitavad järjekorras – volframi, molübdeeni,

vanaadiumi ja koobalti sisaldust täisprotsentides

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helicaj Õppematerjali autor

1. DIN EN 1561 GJL 400 – Saksas kehtestatud euroopa standard, G- valatud, hall lamellgrafiit, 400MP tõmbetugevus, konstruktsioonimaterjal, malm.

DIN EN 1561 GJL 400 Saksas kehtestatud euroopa standard G- valatud hall lamellgrafiit 400MP tõmbetugevus konstruktsioonimaterjal malm.

Sarnased õppematerjalid

doc

Materjaliõpetus eksami vastused, spikker

(automaaditeras). 11. Eriterased e. kõrglegeerterased Kõrglegeerkonstruktsiooniterased. On kõigi legeerelementide sisaldus kokku >12% seejuures vähemalt üht elementi peab olema >5%. Kõrglegeerteraste puhul algab margi tähis tähega X, sellele järgneb terase süsinikusisaldus 0,01%-des. C-sisalduse arvu järel näidatakse kõigis terases olevate legeerelementide tähised, nende järel – samas järjekorras arvudega iga legeerel-di sisaldus täis%-des. Sisalduse korral <1% arvu ei märgita. DIN 17460 X 10 Ni Cr Al Ti 32 20 – Saksa kõrglegeerteras, mis sisaldab C=0,02%, Ni=32%, Car=20%, Al+Ti<1%. Valatud terase puhul on märgitähises kõige eest G täht, nt. DIN 17445 G-X 6 Cr Ni Mo 18 10 Tööriistaterased: Otstarbe ja keemilise koostise järgi: a) legeertööriistaterased, millest omakorda

Materjaliõpetus

odt

Materjaliõpetus

keskmiselt 6% W, 5% Mo, 2%V ja 5%Co, ei ole näidatud 0,87-0.95% süsiniku ega 3,8- 4,5% kroomi sisaldust. Margitähisele vastavalt puudub kiirlõiketerases HS 2-9-2 järjekorras viimasena näidatav element Co, näidatakse 2% W, 9% Mo, 2% V. kui kiirlõiketerasest puudub mõni järjekorras vahepeal olev element, siis näidatakse seda numbriga 0, näiteks HS 18-0-1 on 18%W, puudub Mo (0), 1% V ja puudub Co. 7 TERASE TERMOTÖÖTLUSE OLEMUS JA PÕHIVIISID Termotöötluse eesmärgiks on metallide ja sulamite omaduste muutmine struktuuri muutmise teel. Enamasti tehakse termotöötlust detailide või tööriistade valmistamisprotsessi lõppoperatsioonina, et anda neile vajalikke mehaanilisi või talitlusomadusi. Eeloperatsioonina kasutatakse termotöötlust materjali tehnoloogiliste omaduste parendamiseks, nt valtsmetallist valmistatavate detailide lõigatavuse parendamiseks. Kasutatakse ka termilist vahetöötlust, näiteks kalestumise kaotamiseks

Materjaliõpetus

docx

Mõisted

1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe

Kategoriseerimata

rtf

Exami piletite vastused

vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. Vedrud tehakse 0,5...0,7% süsinikusisaldusega terasest, mis on legeeritud räni ja mangaaniga. Vastutusrikaste vedrude korral kasutatakse teraseid, millele on lisatud kroomi ja vanaadiumi. 6) Tööriistaterased ja nende omadused. Kasutamine. Tööriistaterased moodustavad teraste suure grupi, mida iseloomustavad suur kõvadus, tugevus ja kulu- miskindlus, s.o. omadused, mis on vajalikud metallide lõike- ja survetöötlemisel, ja võime neid omadusi kuumenemisel säilitada soojuskindlus. Eelkõige kõvaduse nõudest tulenevalt on tööriistateraste süsinikusisaldus võrreldes konstruktsiooniterastega suurem (reeglina 1...2%). Soojuskindluse järgi liigitatakse tööriistaterased järgnevalt: mittesoojuskindlad (süsiniktööriista- terased), poolsoojuskindlad (peam. stantsiterased) ja soojuskindlad (kiirelõiketerased). Süsiniktööriistateraste C-sisaldus on piires 0,7..

Kategoriseerimata

docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

Kõvaduse määramine Vickersi meetodil 2. Materjalide aatomstruktuur Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuri-ühikuks igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite on aatom, mis koosneb positiivselt laetud kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. määramiseks. Materjali sisse surutakse Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga). 136°, jõuga 9,8…980 N (1…100 kgf). Vickersi

Materjaliõpetus

pdf

Materjalid

.............................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine .............................................................................................................. 38 1.3. Mittemetalsed materjalid.................................................................................................................... 40 1.3.1. Tehnoplastid ............................................................................................................................... 40 1.3.2. Tehnokeraamika.....................................

Kategoriseerimata

docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

elektronühendeid, mida hoiavad koos metallisidemed. Aga metallis struktuuris võib esineda elektrokeemilisi ühendeid, ilma et sulamite metallilised omadused oleksid häiritud. Eelkõige võib siin märkida vase hapnikurikastes struktuurides oleviad oksiide (Cu20), automaaditeraste struktuuris hajutatud sulfiide (MnS), millel on oma kristallvõre. Intermetallid ehk intermetallsed ühendid - moodustuvad erinevate metallide vahel. Metallide aatomite mõõtmete märgatava erinevuse korral (aatomite raadiuste suhe 1,2) moodustuvad sisendusfaasidena tuntud keemilised ühendid ehk nn Lavesi faasid, mille koostis avaldub valemiga AB2, nt MgZn2, MgCu2 ja MgNi2. Elektronühendid kui metallide aatomi raadiused erinevad vähe, on kalduvus elektronühendite tekkimisele. Elektronühendid moodustuvad sagedamini ühelt poolt ühevalentsete metallide (Cu, Ag, Au jt) ning üleminku gruppide metallide (Mn, Fe, Co jt) ja

Tehnomaterjalid

252

doc

Rakendusmehaanika

sulamistemperatuur. Soojuspaisumine – keha mõõtmete muutumine temperatuurimuutustel. Tahkekehadel iseloomustatakse soojuspaisumist joonpaisumisteguriga  (näiteks terasel   1,4 10 5 K- 1 ). Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest materjali osast teise. Elektrijuhtivus on materjali võime juhtida elektrivoolu. Talitlusomadused Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agressiivsete gaaside või vedelike vahel, 9 ja elektrokeemilist korrosiooni, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosioonikindlamad on keraamika ja plastid. Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdumisel, mille tagajärjel pinnalt eraldub

Materjaliõpetus

Rohkem sarnaseid