Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015 (2)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Aatomi ehituse skeem
  • Materjalide aatomstruktuur
    Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuri-ühikuks
    on aatom , mis koosneb positiivselt laetud
    tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest.
    Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest ,
    mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga).
    Aatommass määrab tahke aine e. tahkise tiheduse,
    elektrijuhtivuse, soojusmahtuvuse, mõjub aga vähe
    selle tugevusomadustele.
  • Materjalide füüsikalised omadused
    • Tihedus (density)
    • Sulamistemperatuur - on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
    • Soojuspaisumine - on keha mõõtmete muutumine soojendamisel
    • Soojusjuhtivus – iseloomustab soojuse kandumist ühestosast teise paigalseisval aines.
    • Elektrijuhtivus – on aine võime juhtida elektrivoolu.
    • Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 
  • Materjalide mehaanilised omadused
    • Kõvadus (hardness)– võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; määratakse Brinelli , Rockwelli ja Vickersi meetodil. Vahel liigit. füüsikal omaduseks
    • Tugevus (strength)– võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri; tugevusnäitajad on voolavuspiir , tugevuspiir
    • Sitkus (ductility)– omadus taluda enne purunemist olulist deformeerimist (vastupidine omadus on haprus)
    • Plastsus (plastility)- võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist
  • Materjalide tehnoloogilised omadused
    Valatavus, keevitatavus , Joodetavus, termotöödeldavus, lõiketöödeldavus , survetöödeldavus .
  • Mittepurustavad katsed, skeemid
    kõvaduse määramise meetodid,
    - radiograafiameetodid,
    - ultrahelimeetodid,
    - magnetmeetodid,
    - kapillaarmeetodid,
    Kõvaduse määramine Brinelli meetodil
    Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse
    katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga
    (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N
    (e. 3000 jõukilogrammi – kgf). Brinelli kõvadusarv
    määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala
    suhtena.
    Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil
    Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise
    jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus.
    Kõvaduse määramine Vickersi meetodil
    Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel
    materjali. See meetod võimaldab määrata
    igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite
    kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse
    määramiseks. Materjali sisse surutakse
    neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga
    136°, jõuga 9,8…980 N (1…100 kgf). Vickersi
    kõvadusarv määratakse püramiidile toimiva jõu ja
    jälje pindala suhtena.
    Radiograafiakatse
    Radiograafiameetod seisneb kontrollitava eseme
    kiiritamisel röntgeni- ( lainepikkus alla 10 nm), või
    gammakiirtega (lainepikkus ~0,1 nm). Materjalis või
    tootes defektide määramine põhineb kiirguse neeldumise
    erinevusel kontrollitavas kehas ja see fikseeritakse
    röntgenfilmil. Radiograafiameetodeid kasutatakse
    peamiselt keevisõmbluste kontrollimisel.
    Ultrahelikatse
    Ultrahelimeetod põhineb 2…4 MHz sagedusega
    ultraheli kasutusel (ultraheliks loetakse akustilisi
    mitteelektromagnetilisi laineid sagedusega üle
    20 kHz). Erinevalt röntgeni- ja gammakiirgusest, mis
    neeldub metallis paksusega juba mõni detsimeeter ,
    levib ultraheli hästi ka mitme meetri paksuses
    metallis.
    Magnetpulberkatse
    Magnetmeetod põhineb magnetvälja hajumisel
    metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite
    toimel. Meetodiga saab kontrollida ainult ferromagnetilisi
    materjale.Meetod võimaldab avastada
    defekte, mis asuvad kuni 6 mm sügavusel ja on
    magnetvälja suunaga risti.
    Kasutatakse magnetmeetodi kahte varianti :
    kuiva ja märga.
    Kapillaarkatse
    Kapillaarmeetod põhineb vedeliku võimel imbuda
    kapillaarjõudude toimel materjali defektidesse. See
    on vanemaid ja lihtsamaid MPK meetodeid , mis
    lubab leida kuni 1 μm läbimõõduga poore või pragusid.
    Selleks kaetakse metalli üks pool kriitvärviga;
    peale värvi kuivamist niisutatakse teist poolt
    petrooleumiga.
  • Purustavad katsed, skeemid
    Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud,pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehadteimikud.
    Tõmbeteim
    Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest:
    a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm
    vastav mehaaniline pinge
    Rm = Fm/So,kus Fm - maksimaaljõud,So - teimiku algristlõikepindala.
    b) voolavuspiir ReH (ülemine) ja ReL (alumine)
    ReH - pinge väärtus, mille saavutamisel
    esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist,
    ReL - pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel.c) tinglik voolavuspiir Rp – pinge, mille juuresjääkpikenemine saavutab etteantud väärtuse
    protsentides, näiteks 0,2% – tähis Rp0,2.Tugevusnäitajate põhidimensioon on N/m2,tavaliselt kasutatakse N/mm2 (MPa).
    Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel
    tõmbele:
  • katkevenivus A%kus Lo – teimiku algmõõtepikkus,L – teimiku lõppmõõtepikkus pärastpurunemist;
  • b) katkeahenemine Z% kus So – teimiku algristlõikepindala,S – teimiku minimaalne ristlõikepindala
    katkemiskohas.
    Löökpaindeteim
    Katsetamine löökpaindele on materjali sitkusnäitajate
    määramise põhiline meetod.
    Katsetamine löökpaindele võimaldab otsustada
    selle üle, kas materjalil on kalduvus haprale
    purunemisele. Katsetamine löökpaindele seisneb
    keskelt soonitud ja mõlemast otsast toetatud teimiku
    purustamises löökpendliga, määrates töö, mis kulub teimiku purustamiseks.
    Kasutatakse löökpaindeteimil kahe soonekujuga teimikuid:
    - V-kujuline soon profiilinurgaga 45°, sügavus 2 mm,
    soone ümardusraadius 0,25 mm,
    - U-kujuline soon, sügavus 5 mm, soone põhja
    ümardusraadius 1 mm.
    Katsetamine löökpaindele toimub löökpendliga.
    Pendli teele asetatakse teimik. Katsetamisel
    tõstetakse pendel ülemisse asendisse. Kui pendel
    vabastatakse, langeb ta alla ja purustab teimiku.
  • Väsimuskõver
    Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduvkorduvad
    (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged),mis põhjustab pragude teket.
  • Metall ja mittemetallid
    Metallidon ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus . Metallide omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade elektronide (valentselektronide) olemasoluga nende kristallivõre aatomite välimises elektronkihis.
    Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a.  vesinik , mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud.
  • Raua süsiniku sulamid
    Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul
    kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid
    valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on
    umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja
    nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on
    süsinikku sisaldavad sulamid – rauasüsinikusulamid,
    mis jagunevad järgmiselt:
    - terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%;
    - malmid , mille süsinikusisaldus on üle 2,14%
    (tavaliselt kuni 4%).
    Peale süsiniku on terastes ja malmides alatiteisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus – need on tavalisandid, ja spetsiaalselt
    lisatud – need on legeerivad elemendid. Nii
    sisaldab süsinikteras tavalisandeina mangaani, räni,
    fosforit, väävlit.
    C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus,
    tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele;
    vähenevad aga plastsus- ning
    sitkusnäitajad.
    Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele,
    soodustades terase haprumist madalatel
    temperatuuridel .
    C-sisalduse suurenemisega kaasneb terase
    tiheduse vähenemine (puhta raua korral on see
    7840 kg/m3, 1,5% C-sisaldusega terase korral 7640
    kg/m3), kasvab eritakistus , vähenevad soojusjuhtivus
    ja mõned magnetiliste omaduste näitajad.
    Legeerivad elemendid
    Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste
    saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid –
    legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt.,
    sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab
    tavalisandina terasesse viidu oma (s.o. Mn korral
    1,65% ja Si korral üle 0,5%).
    Legeerivate elementide mõju terastes
    avaldub eelkõige järgmises:
    - nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste
    ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutektoidi
    süsinikusisaldust terastes,
    - nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust,
    - nad avaldavad mõju muutustele terase termotöötlusel
    (austeniiditera kasvule, austeniidi
    lagunemisele ja läbikarastuvusele).
  • Terased
    Ehitusterased
    Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese
    süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisaldusega
    (Si ja Mn 1…2%) teraseid. Reeglina kasutatakse
    ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega
    profiilmetallina (nurkteras, talad , latid, armatuur jt.)
    ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ehitusterased
    ei kuulu täiendavale termotöötlusele. Hea
    keevitatavus on peamine tehnoloogiline omadus:
    keevisõmbluses ei tohi tekkida külm- ega kuumpragusid
    ja selle mehaanilised omadused peavad
    olema lähedased põhimetalli omadustele.
    Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad
    tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koormustel,
    siis üheks tähtsamaks omaduste näitajakson külmahapruslävi.
    Ehitusterastena kasutatakse:
    • tavasüsinikteraseid,
    • mangaanteraseid,
    • peenterateraseid,
    • parendatud teraseid,
    • boorteraseid.
    Masinaehitusterased
    Tsementiiditavad terased
    Tsementiiditavate terastena kasutatakse madalsüsinikteraseid
    (0,1...0,25%C), mille kõvadus peale
    tavakarastust on väike. Peale tsementiitimist (pinnakihi
    rikastamist süsinikuga, C-sisaldus viiakse ca
    1%-ni), karastamist ja madalnoolutamist on nende
    pinnakõvadus 58...62 HRC, südamiku
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015 #1 Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015 #2 Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015 #3 Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015 #4 Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015 #5 Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015 #6 Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015 #7 Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015 #8 Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015 #9 Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015 #10 Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015 #11 Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015 #12 Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015 #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 131 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rudkovski1337 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (2)

    Tirtsik profiilipilt
    Tirtsik: Alla sain laadida 12lk pikkuse materjali, mitte 26lk, nagu kirjelduses esitatud.
    22:11 11-01-2017
    Asilk profiilipilt
    Asilk: 12 lehte, mitte 26.
    16:40 14-01-2017


    Sarnased materjalid

    86
    pdf
    Materjalid
    7
    docx
    Metallide tehnoloogia
    30
    docx
    TEHNOMATERJALIDE EKSAM
    52
    pdf
    Metallide Tehnoloogia 1 Referaat
    58
    pdf
    Metallide Tehnoloogia 2-Referaat
    5
    docx
    Metallide Tehnoloogia II Eksami Spikker
    22
    doc
    Tehnomaterjalid eksam
    47
    docx
    Tehnomaterjalide eksami materjal





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun