Metallide Tehnoloogia II Eksami Spikker (0)

1) Valamine
Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi.
Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid:
1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu ; Koorikvalu ; Täppisvalu
2. Püsivormidesse: Kokillvalu ; Survevalu ; Tsentrifugaalvalu
2) Liivvormvalu
Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju.
Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse vormimaterjale- vormiliiva ja sideained (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud)
1. Valulehter; 2. Püstkanal; 3. Räbupüüdel; 4. Toitekanal; 5. Valupea
6. Valukalle; 7. Vormi õõs; Kärn; Kärnmärk
7. Lahutustasand; 8. Alumine- ja ülemine vormipool
3) Koorikvalu
Koorikvorm – 8…12 mm paksuse seinaga vorm, mis valmistatakse kuumutatud metallmudeli abil.
Vormimaterjalid: liiv, polümeervaik (6…7%).
Tehnoloogia :
1. mudelplaadi kuumutamine 200…250 °C - punkrile kinnitamine,
2. mudelplaadi katmine ,
3. kooriku saamine,
4. mudelplaadi ja kooriku kuumutamine 300…350 °C,
5. kooriku eemaldamine mudelplaadilt,
6. vormide koostamine,
7. valu,
8. vormist eemaldamine.
4) Kokillvalu
Kokillvalu on valumeetod valandi tootmiseks korduvkasutusega valuvormis.
Kokill e. metallvorm – lahtivõetamatu või lahtivõetav valuvorm, mis valmistatakse malmist.
Metallvormi mõned osad (kärnid) võivad olla valmistatud liivast .Kokill on enamasti kaheosaline, koostatav.
Kokillvalu eeliseks on vormi korduvkasutus ühes kokillis võib teha kuni 1000 teras-, 10000 malm - ja 250000 alumiiniumvalandit.
Kasutatakse: madala sulamistemperatuuriga metallidest (Al-, Mg-, Cu- sulamid ).
5) Survevalu
Survevalu on valumeetod valandi tootmiseks korduvkasutusega valuvormis.
Survevalu valandite tootmine pressvormides vormiõõne surve all täitmisega. Survevalus
kasutatakse survevalumasinaid.
Tööprintsiip:
Sulametall doseeritakse survekambrisse, kust sulametall surutakse kolviga pressvormi õõnde. Valandi õõnsuse moodustab metallkärn. Valand eemaldatakse väljatõukuriga.
Survevalu eeliseks on suur tootlikkus – kuni 3600 valandit tunnis.
Puudused:valandi piiratud mass (kuni 50 kg), pressvormi keerukus ja kõrge maksumus.
Kasutatakse: madala sulamistemperatuuriga metallidest (Al-, Mg-, Cu-, Zn-sulamid)
6) Tsentrifugaalvalu
Tsentrifugaalvalu on valumeetod valandi tootmiseks korduvkasutusega valuvormis.
Tsentrifugaalvalu puhul toimub sulametalli vormimine tsentrifugaaljõudude väljas.
Olenevalt pöörleva vormi telje asendist eristatakse:
- horisontaalne tsentrifugaalvalu,
- vertikaalne tsentrifugaalvalu.
Tsentrifugaalvalu eeliseks on võimalus saada sisemise õõnsusega valandeid kärne kasutamata, samuti poorsuse puudumine ja valandite täpsus. Puudub
vajadus valukanalite süsteemi järgi.
Tsentrifugaalvalu teel toodetakse kõige enam õõnsaid valandeid, näiteks malmtorud, automootori malmhülsid.
7) Täppisvalu
Tunnuseks on tervikvormide ja ühekordselt kasutatavate valumudelite kasutamine.
Täppisvalu protsess: 1. mudeli valmistamine; 2, kooriku valmistamine; 3. vormi koostamine; 4. vormi kuumutamine; 5. Vormi täitmine.
Eelised on valandite täpsus.
Puudused on keeruline tehnoloogia ja valandite kõrge omahind .
1) Metallurgia
On metallide ja metallisulamite ning nendest poltoode tootmise tööstusharu.
Eristatakse:
1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm)
2. Mitterauametallurgia- värvilismetallide tootmist ( Cu, Al, Mg, Ti)
Põhilised protsessid: 1. Pürometallurgia; 2. Hüdrometallurgia; 3. Elektrometallurgia;
4. Pulbermetallurgia
2) Kõrgahi
Täidise moodustavad rauamaak , koks ja räbusti.
1. Täidisseade 2. Suue 3. Kaevus 4. Mõhk
5. Turi 6. Kolle 7. Malm 8. Räbu
Kõrgahjuprotsessid:
1. A. Kütusepõlemine (1800- 2000)
2. Rauaredutseerimine (1000- 1400 ) otsene redutseerimine
3. Raua rikastumine süsinikuga (400- 1000) kaudne redutseerimine
4. Malmi moodustamine (3,7- 4%)
5. Räbu moodustamine
3) Kalestumine ja rekristalliseerumine
1. Kalestumine- plastne deformatsioon , millega kaasneb struktuuri ja omadaste muutumine.
Mida surem plastne deformatsioon, seda tugevamaks metall muutub.
2. Rekristalliseerumine- kalestumisele vastupidine protsess.
Metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused taustuvad.
5) Survetöötlus
Survetöödeldavusele avaldavad mõju metallisulami keemiline koostis, töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja muud tegurid.
Liigitus:
1. Külmsurvetöötlus - survetöötlus temperatuuridel , allpool metallisulami rekristalliseerumist.
Terastel on see temperatuur 500…600 °C.
Sellega kaasneb metalli kalestumine, mistõttu deformatsiooniaste on piiratud.
2. Kuumsurvetöötlus- töödeldakse temperatuuridel, mis on üle metallisulami rekristaliseerumistemperatuuri.
Deformatsiooni aste ei ole piiratud. Teraste puhul on kuumsurvetöötluse alumiseks piiriks tavaliselt 750…800 °C.
Metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused taustuvad.
Meetodid:
1. Mahtvormimine - sellel kasutatakse ümar toorikud. (Sepistamine; Valtsimine ; Tõmbamine; Ekstrudeerimine )
2. Lehtvormimine- Sellel kasutatakse toorikuna lehtmetallidel. ( Lõikamine; Sügavustõmbamine; Painutamine ; Vormimine või painutamine venitamisega)
6) Mahtvormimisprotsessid
1. Valtsimine
Survetöötlemise pidevprotsess (joonis: valts)
Valtsimine produkt - valtsmetall :
- Plekk liigitakse: paks (4-160mm), õhukene (0,2-3,9mm); foolium (0,2mm)
- Torud: õmbluseta toru; keevitus toru
- Spetsiaalsed valts toode: periodilised profiilid ; kuulid; rõngad; tervikrattad; hammasrattad jne
2. Ekstrudeerimine
Pidevprotsess mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi matritsi ava. (joonis: Tempel; konteiner ; Matriits)
Ekstrudeeritakse mitterauasulamid.
3. Tõmbamine
Pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma.
(joonis: toode; tõmbesilm)
4. Sepistamine
Periodiline protsess. Eristatakse käsitsi ja masinasepistamist- vasaratel, pressidel.
(joonis: pinn; toode)
7) Lehtvormimisprotsessid
Lehtstantsimisel kasutatakse toorikuna plekki ja lihtmetalli pleki kitsa ribana.
Lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kahtegruppi:
1. eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda;
Eraldusoperatsioonid: Mahalõikamine; tükeldamine; väljalõikamine; avalõikamine, sälkamisel; sisselõikamine; äralõikamine; puhastamine.
2. kujumuute , kus tasapinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm.
Vormisoperatsioonid on: painutamine; sügavustõmbamine; ahendamine; avardamine; vormimine venitamisega; reljeefstantsimine.
4) Vormstantsimine
Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks stantsivagudega stantse.
Deformeerimistemperatuuri järgi eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist.
Külmvormstantsimist kasutatakse peamiselt väikeste stantsiste (massiga kuni 0,1 kg) tootmisel.
Külmvormstantsitakse toatemperatuuril piisava plastsusega metalle: süsinikkonstruktsiooniterased
süsinikusisaldusega kuni 0,5%, plastsed legeerterased, Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid.
Kuumvormstantsimist liigitatakse kasutatava seadmestiku järgi: kuumvormstantsimine vasaratel ja pressidel.
Sepistus- ja vormistantsimisseadmete tüübid: auruvasar, hõõrdevasar, vastulöögivasar, väntpress, hüdropress, kruvipress.
(joonis: stantsi ülemine- ja aluminepool; Kradisoon; Toode)
1) Keevitusmeetodid
Sulakeevitus :
1. Kaarkeevitus :
 Elektroodkeevitus
MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis ,
TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis,
Kaarkeevitus räbustis,
Plasmakeevitus.
2. Gaasikeevitus
3. Elektrokontaktkeevitus
Survekeevitus:
1. Külmkeevitus
2. Ultrahelikeevitus
3. Hõrdekeevitus
2) Elektroodkeevitus
Keevitus kaare t* on 5000- 6000 C
Keevitusvool (Ic)- 10- 350 A
Keevituskiirus ja tootlikus on väike.
Kasutatakse kõikide terasliikide, malimi, Al- sulamite, Cu- sulamite
(joonis: Räbukoorik; Elektrood - kate, elektroodivarras; keevituskaar; Gaas ; metallitilgad; Keevisõmblus; keevisvann; põhimetall)
3) MIG/MAG keevitus
MIG/MAG- keevitamine - sulava elektroodiga kaarkeevitamine kaitsegaasis.
(joonis: Keevitustraat; Voolukontakt; Kanal ; Elektrikaar ; Gaas; Põhimetall)
Liigitakse kahte gruppi:
- MIG- keevitamine aktiivgaasis (süsihappegaasis)
- MAG- keevitamine inertgaasis (argoonis)
Keevitus parametri:
- Keevitusvool (Ic)- 40- 600 A
- Keevitus pinge Uc- 16- 40 V
- Keevituskiiruse Vc- 4- 20 mm/s
- Keevitustraadi läbimõõt dn- 0,8- 2,5mm
Eelised: Suur tootlikus; keevitamisel ei ole räbu; õmblus kvaliteet parem.
4) TIG keevitus
TIG- keevitus- sulamatu volfraami elektroodiga kaarkeevitamine.
Kaitsegaas - Argoon (Ar); Heelium (He)
( joonis: volfraam elektrood; Kanal; Gaas; Elektrikaar; Lisametall ; põhimetall)
Keevitatakse peamiselt kõrglegeerterased ja metallisulameid (Al; Mg; Ti)
Kasutatakse õhukeste materjalide, alates 0,1mm keevitamisel.
5) Kaarkeevitamine räbustis
Kaarkeevitamine räbustis on kaarkeevitusprotsess, kus keevituskaar põleb pulbrilise räbusti kihi all katteta keevitustraadi ja detaili vahel.
(Joonis: Keevitustraat; voolukontakt; Räbusti; Räbukelme)
6) Kontaktkeevitamine
Kontaktkeevitamine on survekeevitusmeetodite rühma üldnimetus, kus metallid ühendatakse detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu rakendamise toimel.
Lisametalli, räbusteid ja kaitsegaasi ei kasutata.
Keevisõmbluse geomeetrilise kuju järgi eristatakse:
punktkontaktkeevitust,
joonkontaktkeevitust,
reljeefkontaktkeevitust,
põkk-keevitust.
7) Plasmakeevitamine
Eristatakse kaudkaarega plasmakeevitamist ja otsekaarega plasmakeevitamist,
Esimesel juhul kasutatakse kaudkaart, kus elektrikaar põleb sulamatu elektroodi ja plasmagaasi kokku suruva düüsi vahel.
Teisel juhul kasutatakse otsekaart, kus elektrikaar põleb vahetult sulamatu elektroodi ja keevitatava toote vahel.
Plasma tekkemisel gaasid Argon, Helium, Lämastik (Ar; He; N2)
Plasmajoa t* 10000- 30000
8) Gaasikeevitamne
Gaaskeevitamine on keemilisel reaktsioonil põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus, kus energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemissoojust.
Enimlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Atsetüleenileegi temperatuur ulatub kuni 3100 °C. Veel kasutatakse vesinikku ja looduslikku gaasi, nende puhul on gaasileegi temperatuur märgatavalt madalam.
(joonis: Baloonid; Reduktor ; voolik; keevituspõleti)
Gaaskeevitamise eeliseks on võimalus keevitada mistahes asendis. Saab keevitada õhukest plekki, mis elektroodkeevitusega võimalik ei ole.
Puudusteks on gaasileegi väike läbisulatusvõime ja sellest tulenev piiratud keevitatava materjali paksus (kuni 4…5 mm). Iseloomulik on väike tootlikkus ja suured kulutused keevitusgaasidele.
1) Lastutekkemisprotsess
Lastutekkeprotsess- kujuneb lokaalses nihkeprotsess.
Materjali nihkele ja laastu tekkele eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaassneb meterjali kalestumine.
(Joonis: Lõikur; lõikeserv; Laast; toorik; v)
2) Lõiketöötlemise üldmõisted, protsessi täpsus
Seisneb toorikult laastu eraldumises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks.
Tootlikus ja toote kvaliteet olenevad lõikuri vastupidavuses, tänu uutele tööristaterastele ja ülekõvadele tehismaterjalidele kvaliteet on tõusnud.
Lõikeprotsesside liigitus: Nugalõikamine; Käärlõikamine; Teriklõkamine
Lõiketöötluse pinnakvaliteet: (v)- töötlemisviis pole määratud; (-v)- kui peab töödeldama laastueraldamisega; (oV) – kui lastu ei eraldata.
3) Treimine , lõikeprotsessi karakteristikud treimisel
1) Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise kiirus. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus.
V= ПDn (m/min), kus n- tooriku pöörlemissagedus (min)
2) Ettenihe (s)- antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (s0, mm/pööre)
3) Lõikesügavus (t) on töödeldava pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega.
Välistreimisel t= (D-d)/2 mm
4) Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st
Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise kiirus. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus.
Lõike kiirus V=ПDn/1000 (m/min), kus D- maksimaalne tooriku läbimõõt; n- tooriku pöörlemissagedus.
- Soojus mõjub lõikeprotsessile negatiivsed
- 800-1000 C langeb lõikuri kõvadus
- Lõikuri kumenemine muudab geomeetriline mõõtmeid- mõjub töötlemis täpsusele.
- Kahjuliku mõju vältimiseks
Q1...q4- laastuga, teerikuga, toorikuga eemaldauv ja väliskeskkonda kiirgav soojus.
5) Treilõikuri eskiis ja elemendid
(joonis: Pide (keha); teerik: Esipind; Abilõikeserv; Abitagapind; Tipp; Pealõikeserv; Peatagapind)
Põhinõuded lõikuri materjalid:
Kõvadus, kulumikindlus, tugevus, soojuskindlus, keemiline stabiilsus
6) Treimise erinevad operatsioonid
Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu (kujupindu), samuti lõigata keeret.
Treimise põhioperatsioonid on: 1) silinderpinna treimine; 2. otspinna treimine, 3. soone treimine; 4) läbilõikamine, 5) silindersisetreimine; 6) tasase sisepinna sisetreimine; 7) sisesoone treimine.
7) Freesimine karakteristikud
Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on frees . Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal - ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, näiteks hammasrataste sirg - ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule.
Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille lõikehambaid võib vaadelda üksikute terikutena. Lõikehammastega varustatud tööpindade kuju järgi liigitatakse freese järgmiselt (sele 2.38): silinderfrees a), otsfrees e. laupfrees (b), ketasfrees (c), sõrmfrees (d), kujufrees (e, f), mille kuju kopeeritakse osaliselt töödeldavale pinnale.
8) Lihvimine
Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abrasiivlõikuri abil saadakse sile pind ja mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste.
Lihvketaste kasutatakse abrasiivlõikureid luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, abrasiivpastadena. Lihvkettas on abrasiiviterad seotud keraamiliste või orgaaniliste
sideainete abil.
Abrasiivaine: (teemant, ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.)
Lihvimismeetodid on: välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine.
9) Puurimise põhioperatsioonid
Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse.
1. Keerdpuuri- kasutatakse puurimiseks; 2.Avardit- – puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks); 3. Hõõritsat - avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist; 4) Süvistiga- töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (poldi mutrialuseks pinnaks); 5) Keermepuur on puuritud ava keermestamiseks.
10) CNC pingid
CNC (computer numerical control ) - arvutijuhtimisega robot -tööpink.
Tööpinki juhitakse arvutiprogrammi abil, mis annab tööpingile vajaliku info töö teostamiseks.
Arvjuhtimist kasutatakse kõikides töötlemispinkides: treipinkides, freespinkides, puurpinkidel, lihvpinkidel ja eriotstarbelistel pinkidel.
1) Fe-Fe3C faasidiagramm (a) ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril (b)
2) Teraste tootmine
Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes šahtahjudes – kõrgahjudes.
kaudu. Enamik toodetud malmist (ca 95%) – toormalm – on lähtematerjaliks teraste tootmisel.
Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt
hapnikukonverterites, kõrgkvaliteetteras elektriahjudes. Enamik metallurgiatehastes
toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks – sorditeras, lehtteras
(plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted.
2) C- teraste omadused
Süsiniku sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning
vastupanu väsimuspurunemisele; vähenevad aga plastsus - ning sitkusnäitajad. Süsinik avaldab
mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel.
C-sisalduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine (puhta raua korral on see
7840 kg/m3, 1,5% süsiniku sisaldusega terase korral 7640 kg/m3), kasvab eritakistus ,
vähenevad soojusjuhtivus ja mõned magnetiliste omaduste näitajad.
3) Metalli reaalne struktur
Terase puhul paigutuvad raua kristallivõresse süsiniku või legeerivate elementide aatomid .
Seejuures tekkivad süsiniku tardlahused α- rauas (Feα) ja γ-rauas (Feγ); raua ja süsiniku
omavahelise reageerimise tulemusena aga keemiline ühend – raudkarbiid. Fe aatomid rauas ja
Fe ja C aatomid terases paiknevad kindla korra järgi, mida ise- loomustab kristallivõre.
Terase erinevate struktuuride tekke eri termotöötlusviiside korral teeb võimalikuks eelkõige
raua polümorfism – erinevate kristallivõrede esinemine erisugustel temperatuuridel. Raual on
kaks polü- morfset kuju: α-rauas (Feα) ruumkesendatud kuup- võrega (tähistatakse K8) ja γ-
rauas (Feγ) tahkkesendatud kuupvõrega (K12).
4) Kristalliseerumine
Kristalliseerumisprotsess algab kristalliseerumiskeskmete ehk –tsentrite tekkimisega sulas
metallis ja jätkub nende arvu ning nende ümber kristallide mõõtmete kasvuga. Metalli või
sulami vedelast olekust tahkesse üleminekul moodustuvad kristallid kasvavad vabalt ja
omavad korrapärase geomeetrilise kuju.
5) Sulamid
Sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi:
• rauasulamid (nende arvele tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust)
• mitterauasulamid (tuntud värvilismetallide ja -sulamitena) – need on kõik ülejäänud
sulamid.
Teisteks liigituse alusteks on tihedus (kerg- ja rasksulamid) ja sulamistemperatuur (kerg- ja
rasksulavad sulamid).
6) Terasplokki struktuur
Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine, kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti
pidevvalu meetodil. Pidevvaluseadmeni transporditakse metall kopaga, kust sulateras voolab
veega jahutatavasse vormi.
7) Malmi tootmine
Malmi toodetakse kõrgahjudes. Saadakse toormalm, mida kasutatakse terase tootmiseks.
Malmvalandite valmistamiseks kasutatakse masinaehituses peamiselt hallmalmi ,
vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.)
kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate ja
autode osade tarvis ka tempermalmi. Valuviisidest kasutatakse peamiselt liivsavivormi ja
metallvormi (kokilli) valu.
8) Keragrafiitmalm
Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest
– mida väiksemad on grafiidiosake-sed, seda paremad on mehaanilised omadused.
5) Al : Tihedus: 2700kg/m3; Sulamistemperatuur: 660 C
6) Fe : 7800kg/m3; 1539 C
7) Cu : 8900kg/m3; 1083 C
8) Zn : 7100kg/m3; 419 C
9) Ti : 4500kg/m3; 1660 C
10) W : 19400kg/m3; 3410 C
11) Sn : 7300kg/m3; 232 C
12) Rm : tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge.
Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - teimiku algristlõikepindala.
13) A% : katkevenivus A% ; kus Lo – teimiku algmõõtepikkus, L – teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist;
14) KU : U-soonega teimiku, U-kujuline soon, sügavus 5 mm, soone põhja ümardusraadius 1 mm.
15) ReL : pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel.
16) Rp : tinglik voolavuspiir Rp – pinge, mille juures jääkpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides, näiteks 0,2% – tähis Rp0,2.
17)
18) 200HB -  värviliste metallide, sulamite ja muude materjalide korral pole soovitatav Brinelli meetodit kasutada, kui kõvadus on üle 200 HB.
19) 185HB 5/750/20 - See viimane on siis Brinelli kõvadusarv, mis on määratud kuuliga D = 5 mm, koormusel 750 kgf ning koormuse kestus on 20 sekundit.
20) 20-88HRA – твёрдость по методу Роквелла по шкале А. Диапазон измерений 20-88
21) 20-70HRC - твёрдость по методу Роквелла по шкале C. Диапазон измерений 20-70
22) 20-100HRB - твёрдость по методу Роквелла по шкале B. Диапазон измерений 20-100
23) 500HV - klaasi kõvadus Brinelli meetodil
24) 220HV 10/40 - твердость по Виккерсу, полученная при силе 10 кгс и времени выдержки 40 с
25) Legeerivad elemendid : Si; Mn; Cr; Ni; Mo; W; Co; V
26) E360 : ( masinaehitus teras) ReH- 360; Rm- 670; A% 11
27) 20MnCr5 : (tsementiiditavad ter) C- 0,2; Cr- 1,3Cr, 1,4Mn; ReL- 540; Rm- 780
28) 28Mn6 : (parendatavad ter) C- 0,28; Cr- 1,6 Mn; Rp0,2- 440; Rm 500
29) 34CrNiMo6 : (parendatavad ter) C- 0,34; Cr- 1,7Cr, 1,7Ni, 0,3Mo; Rp0,2- 800; Rm- 800
30) 60SiMn5 : (vedruteras) C- 0,6; Muu: 1,3Si, 1,1Mn; Rp0,2- 1130 ; Rm- 1320
31) 10SPb20 : ( Automaaditeras ) C- 0,1; S- 0,25; Muu- 0,3Pb; Rm- 350
32) HS18-1-2-10 : (tööristateras) C- 0,8; Cr- 4,5; Mo- 0,8; W- 18,5; V- 1,7; Muu- 10Co
33) X12Cr13 : (rostevaba teras) C- 0,12; Cr- 14,0; Rp0,2- 250; Rm- 400; A% 20
34) X4CrNiMo17-13-3 : ( rostevaba teras) C- 0,04; Cr- 18,5; Ni- 14,0; Muu- 3Mo, 2Mn; Rp0,2- 220; Rm- 490; A% 45
35) Ferriit : süsiniku tardlahus-rauas. Temperatuuril 727 °C lahustub -rauas kuni
0,02% C (massi %), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Ferriidil on ruumkesendatud kuupvõre, väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus.
36) Austeniit : on süsiniku tardlahus -rauas. Süsiniku maksimaalne lahustuvus -rauas
on 2,14% temperatuuril 1147 °C, temperatuuril 727 °C – 0,8%. Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks.
37) Perliit : on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu süsinikusisaldusega 0,8%; esineb neis rauasüsinikusulamites, milles C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727 °C: A →P (F+T).
38) Tsementiit : on raua ja süsiniku keemiline ühend raudkarbiid – Fe3C. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. Austeniidist selle C-sisalduse vähenemisel tekkiv sekundaarne tsementiit on üleeutektoidses terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees.
39) Teras :
40) Malm : Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid.
41) Valgemalm :
42) GJL350 : (liblegrafiit malm) Rm- 350
43) GJS600-3 : (keragrafiitmalm) Rm- 600; A%- 3
44) AlCu4Mg1 : (Alumiiniumi deformeeritavad sulamid- vanandatavad) Al- 93,4%; Rp0,2- 275; Rm- 430; A%- 18;
45) AlSi12 : ( Alumiiniumi valusulamid- mittevanandatavad) Al-88%; Rp0,2- 90; Rm- 180; A%- 5
46) CuZn30 : (Hülsimessing) Cu-90; Mu- 10Zn; Rm- 280 (juveelitooted ja dekoratiivtööd)
47) CuSn10 : (Tinapronks) Cu- 90; Muu- 10Zn; Rm- 280 ( Liugelaagrid )
48) CuNi30Mn1 : (Melhioor) Cu-69; Muu: 30Ni, 1Mn; Rm- 650 (Soojuvahetite torud)
49) CuNi25 : ( Mündimelhioor) Cu- 75; Muu: 25Ni; Rm360 (Mündimetall)
50) TiAl6V4 : (Titaansulamid) Ti-90; Muu: 6,7Al, 4,5V; Rp0,2- 900; Rm- 1000
51) ZnAl4Cu1 : (Tsingisulam) 95Zn; 4Al; 1Cu; Rm- 280; A% 2…5
52) Babiit : Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske jm. elemente.
53) PVC – Polüvinüülkloriid - laialdaselt kasutatav termoplastiline polümeer
54) Al2O3 – Alumiiniumoksiid. Normaaltingimustel sulab alumiiniumoksiid temperatuuril 2054 °C 
55) Rauamaak - on  kivim  või  mineraal , mis sisaldab piisavalt rauda
62) kalestumine – (наклёпка) on materjali hapramaks muutumise tõttu sageli soovimatu, kuid mõnel juhul, näiteks vahelduvale koormusele allutatud detailides, kalestatakse materjali aga meelega.