Metallide Tehnoloogia 2. Referaat (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Metallide Tehnoloogia II Eksami Spikker

1) Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm)

Metalliõpetus

7

docx

Metallide tehnoloogia

27.Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia ­ metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia ­ metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel

Materjaliõpetus

26

docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

Kõvaduse määramine Vickersi meetodil 2. Materjalide aatomstruktuur Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuri-ühikuks igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite on aatom, mis koosneb positiivselt laetud kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. määramiseks. Materjali sisse surutakse Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga). 136°, jõuga 9,8…980 N (1…100 kgf). Vickersi

Materjaliõpetus

10

docx

Konstruktsioonimaterjalid e eksamiks kordamisküsimused

*Punktdefektid- vakantsid, omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse deformatsiooni protsessides suurt rolli *Joondefektid- suurim tähtsus dislokatsioonidel *Pinnadefektid, ruumdefektid- soodustavad punktdefektide moodustumist ja liikumist ning on efektiivseteks barjäärideks joondefektide liikumisele või on nende defektide kristallivõrest väljumiskohaks (poorid, tühikud). 3. Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumiskõveratel? See on tingitud kristalliseerumissoojuse eraldumisest 4. Faasidiagrammid (olekudiagrammid) ja nende rakendused metallide tehnoloogias. Faasidiagramm näitab sulamite faasilist koostist sõltuvalt temperatuurist ja koostisest. Vt punane õpik lk 32 5. Eutektikumi mõiste. Eutektilise koostisega, eeleutektilised ja järeleutektilised sulamid. Eutektikum- mehaaniline segu üheaegselt tardfaasidest eraldunud komponentidest A ja B. 6

Konstruktsiooni materjalid ja tehnoloogia

86

pdf

Materjalid

.............................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine .............................................................................................................. 38 1.3. Mittemetalsed materjalid.................................................................................................................... 40 1.3.1. Tehnoplastid ............................................................................................................................... 40 1.3.2. Tehnokeraamika.....................................

Kategoriseerimata

11

pdf

KMT Kordamine

5.Sadestamis ja difusioonmeetodi vahe Sadestamismeetodil lisatakse räbusse jahvatatud koksi, lupja, ferrosiliitsiumi. Difusioonlõõmutusel kuumutatakse legeerterasest valandit kuni 1100 kraadini ja seisatakse 6- 30 tunniks- see põhjustab austeniiditera kasvamist. 6. Kaupperite ja furmide roll malmi tootmisel Kauperid on kõrgahju põlemisõhu eelsoojendid. Furm on gaasisisestustoru 7.Mg tootmine Mg toodetakse mineraalidest. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud magneesiumkloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse välja. Protsess sarnaneb Al tootmisele. 8. Al tootmisprotsess Peamine alumiiniumi maak on boksiit, mis sisaldab alumiiniumi hüdroksiide. Tootmisprotsess: 1) Al oksiidi saamine 2) AlO3 elektroluus Al saamiseks 3) rafineerimine 9. Keemisolemus terasel Terased on mittetäielikult desoksüdeeritud. Keevad terased sisaldavad gaaside lahustuvuse

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia

24

pdf

konspekt ja KT vastused

soojuspaisumine: a. nimetatakse keha mõõtmete muutumist soojenemisel (metallide mõõtmed soojenemisel suurenevad, jahtumisel vähenevad). b. soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised) soojusmahutuvus:  a. on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. b. Soojusmahtuvuse ühikuks on džaul kelvini kohta (J/K). c. Erinevate metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. elektrijuhtivus: a. on aine võime juhtida elektrivoolu b. mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja eritakistust oommeetrites (Ω. magnetilised omadused: a. iseloomustab metalli magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant, s. t. võime magnetiseeruda. b

Materjaliteaduse üldalused

36

docx

Metallide valutehnoloogia - Kursuse materjal

p/min) segu paiskav kopp. Vormitihedus vormikasti kõrgusest ei muutu. 5. Impulssmasin (pressure wave moulding machine) segu tihendatakse lööklaine toimel gaaside kiirel sisenemisel vormikasti. 6 Mudeli eemaldamise viisi järgi liigitatakse vormimasinad: 1. Mudeli väljatõmbamisega 2. Pöörduva töölauaga Masinvormimise liigid: 1. Vormimine vormikatidesse (flask moulding) tehnoloogia on analoogiline kahesse käsitsi kahte vormikasti vormimisega. 2. Vormikastita vormimine (flaskless moulding) toimub eri vormides, mis pärast vormi valamist eemaldatakse: a. Vormikastid asendatakse õhukeseseinalise vormiümbrisega. b. Vertikaalse lahutuspinnaga vormid vormitakse pöörduvate plaatidega vormimasinal. 3. Virnvormimise (stack moulding) vorm koosneb mitmest eraldi vormitud osas

Metalliõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)