Metallid, mittemetallid, happed (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Metallid

CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+) Indikaatorid: Lakmus ­ punaseks Metüüloranz ­ punaseks Vesinikuaatomite arvu järgi  1) Üheprootonilised: HCl, HF, HI, HBr, HNO3, HNO2 Üks H+ 2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi, 1) Tugevad happed: kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, reageerib aktiivselt metallidega HCl, HNO3, H2SO4 2) Nõrgad happed: ainult osa happe molecule jaguneb lahuses ioonideks H2CO3, H2S Hapete nimetused: H2SO4 väävelhape (sulfaat) H2SO3 väävlishape (sulfit) HNO3 lämmastikhape (nitraat)

Keemia

5

docx

Keemia Eksami konspekt 8 klass.

Siis oksüdatsiooniastet ei märgita. Li2O- Liitiumoksiid. c) Mittemetallokiidide korral kasutame eesliidet. 2 di- 3 tri- 4 tetra- 5 penta- 6 heksa- 7 hepta- 8 okta- 9 nona- 10 deka-  CO2- Süsinikdioksiid 14. Vesinik Saamine- elektrolüüsiga Redutseerub - lahutab elektrone - Oksüdeeruja Oksüdeerub - Liidab elektrone - Redutseeruja 15. Happed HCl- Soolhape/Vesinikkloriidhape HNO- Lämmastikhape H2SO4- Väävelhape H3PO4- Fosforhape H2SO3- Väävlishape H2S- divesiniksulfiidhape 16. Alused. NAOH- Naatriumhüdroksiid KOH- Kaaliumhüdroksiid MG(OH)2- Magneesiumhüdroksiid Al(OH)3- Alumiiniumhüdroksiid Leelised- 1a rühm. Reageerivad veega Leelismuldmetallid- Lahustuvad vees (BA(OH)2 jne Nõrgad alused- Ei lahustu vees. Tuntumad alused: NaOH- Seebikivi Ca(OH)2- Kustutatud lubi 17

Keemia

16

odt

Keemia 10. klassi material

·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3 ·Mitmeprootonilised happed: H2SO4, H3PO4 prooton=vesinikioon H+ ·Tugevad happed: lahuses kõik happe molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt

Keemia

2

docx

KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID)

KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID) MITTEMETALLID Keemiline element Keemilise elemendi Keemiline tähis Hääldatakse eesti keeles ladinakeelne nimetus keemilises valemis Fosfor Phosphorus P pee Hapnik Oxygenium O oo Heelium Helium He heelium Jood Iodum I ii

Keemia

6

docx

Hapete ja aluste tabel

HAPETE TABEL Valem Nimetus Soola Aniooni nimetus valem Tugev * HCl Soolhape ehk Kloriid Cl - vesinikkloriidhape Tugev* HBr Vesinikbromiidhape Bromiid Br - Tugev * HI Vesinikjodiidhape Jodiid I- Tugev * HF Vesinikfluoriidhape Fluoriid F- Tugev HNO3 Lämmastikhape Nitraat NO3 - Tugev H2SO4 Väävelhape Sulfaat SO4 2- Nõrk H2CO3 Süsihape Karbonaad CO3 2- Nõrk H2SO3 Väävlishape Sulfit SO3 2- Nõrk H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid

Keemia

1

doc

Happed, soolad, alused, oksiidid

OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ALUSED e. HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid SO

Keemia

22

docx

Keemia gümnaasiumi koolieksami konspekt

MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest ­R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga ­OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline

Keemia

2

docx

raudvara happed

Raudvara teemast HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Hapete molekulid koosnevad ühest või mitmest vesinikust (H-st) ja ühest happe anioonist (vt tabelist õpik lk 157 vasakul ääres ülevalt-alla tulbas ükskõik missugune, peale OH-). Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused, mis peavad peas olema: HCl, H2S, H2SO4, H2SO3, H2CO3 , HNO3, HNO2, H3PO4 , HBr, HI, HF, H2SiO3. Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused:

Keemia

Kommentaarid (0)