Metallid ja nende kasutamine
Essee
Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub paljuski nende omadustest.
Metallid on suhteliselt hästi töödeldavad. Nendest on võimalik
venitada traati , valtsida õhukesi lehti, sepistada väga erineva
kujuga esemeid. Sulatatud metalle saab valada vajaliku kujuga vormidesse . Metallide heaks omaduseks on ka see, et neid on võimalik
kokku keevitada. Metalli valikul tuleb silmas pidada tema keemilist
vastupidavust antud tingimustes. Olulised on aga ka metallide
füüsikalised omadused: tihedus, sulamistemperatuur , kõvadus jne.
Lisaks metalli omadustele tuleb arvestada ka tema kättesaadavust
ning hinda. Mida haruldasem on vastav element looduses ning mida
keerulisem ja kulukam on metalli tootmine maagist , seda kõrgem on
metalli hind.
Kergesti sulavaid metalle (näiteks tina ja plii) ei saa kasutada
kõrgel temperatuuril töötavate seadmete valmistamiseks.
Õnnevalamiseks jõulu- või uusaastaööl sobib tina, mitte tsink või alumiinium , rääkimata rauast ja teistest vel kõrgema
sulamistemperatuuriga metallidest.
Tehnikas on paljudel juhtudel oluline, et kasutatav materjal oleks
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
71 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
keliiz
Õppematerjali autor
SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Millest Sõltub Metallide Kasutamine ?.............................................................................................4 1.1 Metallid minu ümber ja kodus ..........................................................................................................5 1.1.1 Raud ( Fe ).......................................................................................................................................5 1.1.2 Naatrium ( Na )...............................................................................................................................5 1.1.3 Kuld ( Au ) ja hõbe ( Ag )..................................
Pooljuhid Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide klassikalise liigituse alusel materjale, millede elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10- 6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada
aatomid. Sisestussulami tekkimiseks peavad sisestunud metalli või mittemetalli aatomid olema tunduvalt väiksemad põhimetalli aatomitest, et nad mahuksid kristallvõre tühimikesse. Selliste sulamite teke on iseloomulik raua, kroomi, või mangaani sulamite puhul. Sisestussulamiteks on terased, milles süsiniku aatomid on raua kristallvõre tühimikes. Nad on heade mehaanilise-tehnoloogiliste omadustega ja head elektrijuhid. Sulami tekkimisel võivad sulatatud metallid omavahel reageerida, moodustades metallide vahel keemilisi ühendeid, mida nimetatakse intermetalseteks ühenditeks. Intermetalseid sulameid iseloomustab tugevus, kõvadus, kuid vähene elektrijuhtivus.Intermetalsete ühentide sulamistemperatuur võib olla madalam või kõrgem lähtemetallidest. Nad erinevad asendussulamitest, sest viimastel on asenduvate aatomite paigutus korrapäratu, intermetalsetel ühenditel on aga korrapärane ja aatomite vahekord täisarvkordne. Seepärast
Sulas olekus võivad erinevate metallide kristallid ja mittemetallide aatomid paigutuda erinevalt, mistõttu tulevad ka sulamitele erinevad omadused: · Erinevate metallide kristallid moodustavad mehaanilise segu. Sellisel juhul on sulami omadused vahepealsed sulatatavate metallide omadega võrreldes ja sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel · Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil o Ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. o Kui ühe metalli aatomid ei asenda teise metalli aatomeid, vaid satuvad teise
Metallid Mis on metallid? Enamasti on metallid iseloomuliku läikega tahked ained, mille värvus varieerub tavaliselt terashallist hõbevalgeni. Metallide siledad poleeritud pinnad peegeldavad hästi valgust. Mõned metallid (hõbe, alumiinium)peegeldavad valgust nii hästi, et neid saab kasutada peeglite valmistamiseks.Metallid on enamasti plastilised ning hästi töödeldavad. Kuumutatult saab metalle kergesti valtsida ja venitada ning sepistada nendest vajaliku kujuga esemeid. Üks plastilisemaid metalle on puhas kuld
..................................................................................................................lk 7,8 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................lk 10 1 Sulamid Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu vormimisel saadud materjal. Sulamite omadused erinevad koostismetallide omadustest: sulamid on tavaliselt kõvemad ja madalama sulamistemperatuuriga. Sulamite eelised võrreldes puhaste metallidega: odavamad kõvemad tugevamad madalama sulamistemperatuuriga kuumakindlamad vastupidavamad Sulamite liigitus ehituse järgi:
Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, enama metalli segud. gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida Homogeensetes sulamites on erinevate põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja gaaside elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. või vedelike vahel, ja elektrokeemilist korrosiooni, mida Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi ja
Metallid Metallide ehituse omapära • Metallidel on vähe väliskihi elektrone, mittemetallidel on neid rohkem. • Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. • Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused • Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) • Plastilisus – metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Thänks !!!
Kõik kommentaarid