Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallid, looduskivimaterjalid ja korrapärased kivimaterjalid - lühikonspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

METALLID
Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad.
Mustmetallid
  • Koosnevad rauast ja süsinikust
  • Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks
Värvilised metallid
  • Vask ja alumiinium
MALMID
Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak (looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine , mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained ). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor , mis muudavad malmi väga hapraks.
Jagunevad:
  • Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud , keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad)
  • Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm ). Väga habras. Ehitusmaterjalide tootmises kasutatakse vähe.
  • Erimalmid - Väga mitmesuguste omadustega, kasutatakse väga vähe.
TERASED
Tootmisel lähtematerjalideks toormalm või vanaraud.
Tootmine - Süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult.
Peamised tootmise meetodid
  • Konverter - ja bessemermeetod - Kõrgahjust saadud sulamalm valatakse konverterisse ja metallist puhutakse õhk läbi. Tootlikus on kõrge, kuid protsess raskelt reguleeritav.
  • Martäänmeetod - Toormaterjal võib olla nii sulas kui ka tahkes olekus. Protsess aegalasem, kuid paremini reguleeritav.
  • Elektersulatusmeetod - Metall sulatatakse kaarleekahjus. Protsess on hästi reguleeritav ja tulemuseks kõrgkvaliteediline teras.

Terase omadused määratakse katselisel teel
  • Tõmbekatse - Pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Katsega määratakse voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine . (Algul on terase deformatsioon proportsionaalne jõu suurenemisele, siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus (voolavuspiir). Seejärel hakkab pulk uuesti jõudu peale võtma ja purunueb)
  • Paindekatse
  • Kõvaduse määramine - Brinelli meetodiga. Metalli pinda surutakse kõvasulamist kuul ja jäljendi järgi arvutatakse kõvadus. Hb=P(jõud)/A(jäljendi sfääri pind) (N/mm2)
  • Löögitugevuse määramine
Tulekindlus - teras ei sütti ega põle vaid kaotab oma tugevuse temp. tõusmisel üle 500 kraadi.
Legeerterased - sisaldavad erinevaid lisandeid, mis parandavad terase omadusi.
  • Nikkel - suurendab tugevust, sitkust ja vastupanu korrosioonile.
  • Kroom - suurendab tugevust sitkust alandamata. Suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile.
  • Mangaan - Suurendab tugevust ja vastupanu korrosioonile. Vähendab väävli kahjulikku toimet, haprust.
  • Räni - Suurendab tugevust, säilitades sitkuse. Soodustab vetruvust.
  • Vask - Suurendab korrosioonikindlust.
  • Volfram - Annab väga kõva terase.
ALUMIINIUM
  • Toodetakse boksiidist (alumiiniummaagist), väga energiakulukas tootmine
  • Väga kerge
  • Tugevus väike, kuid plastne
  • Korrosioonikindel ja väikese elektritakistusega
  • Tehakse: odavamaid juhtmeid, plekki , erinevaid liistdetaile

Alumiiniumi sulamid
  • Duralumiinium - sisaldab vaske, magneesiumi ja mangaani. Tugev. Väikse korrosioonikindlusega. Vananev metall (aja jooksul tugevus suureneb, kuid sitkus langeb)
VASK JA TEMA SULAMID
  • Pehme metall.
  • Ilmastikukindel
  • Väikse elektritakistusega
  • Tehakse: elektrijuhtmeid, plekki
Sulamiteks messing (vase ja tsingi sulam) ja pronks (vase ja inglistina sulam). Sulamid tunduvalt tugevamad kui puhas vask. Kasutatakse torude , kraanide, veniilide jne valmistamisel.
METALLMATERJALIDE VORMIMINE
  • Valamine - peaaegu kõik malmtooted
  • Kuumalt valtsimine - plastsemate metallide töötlemiseks
  • Tõmbamine - plastsemate metallide töötlemiseks ( traat jms peen materjal)
  • Sepistamine - kasutatakse keeruka kujuga detailide tegemiseks
  • Lõiketöötlus - toorikule lõpliku kuju andmine
METALLIDEST EHITUSMATERJALID
Valtsmetalltooted
  • Ümarteras
  • Plekk
  • Võrdkülgne nurkteras
  • Erikülgne nurkteras
  • Karpteras
  • Topelt T-teras (I-teras)
  • Rööpad
Tõmmatud tooted
  • Traat
  • Peenemad ümarterased
  • Peenemad torud (teras, vask, alumiinium)
Valatud tooted
  • Kanalisatsioonitorud
  • Torude liitmikud
  • Ahjutarbed
  • Keskkütteradiaatorid
  • Kraanid ja ventiilid (pronksist peamiselt)
Sarrusteras - terasvarras, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Saadakse raudbetoon . Kasutatakse kas sileda või reljeefse pinnaga ümarterast.
Metallpeen-materjalid
METALLIDE KORROSIOON JA SELLE KAITSE
Korrosioon - metalli riknemine või hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul.
  • Keemiline - metall ühineb oksiidiga, nt hapnikuga
  • Elektrokeemiline - tekib metalli kokkupuutel vedelikuga. Metall laguneb ioonideks.
Korrosiooni liigitatakse:
  • Ilmastikuline (ilmastiku toimel)
  • Veealune (vees oleva metalli elektrokeemiline lagunemine )
  • Maa-alune (pinnase toimel)
  • Korrosioon uitvoolude toimel (kui metall on elektrioolu mõjuväljas)

Levikulaadi järgi eristatakse:
  • Pindkorrosioon - Ei nõrgesta metalli, paistab välja.
  • Kohalik korrosioon - Esineb üksikute laikudena ja tungib sügavale metalli. Ohtlik kuna pole väliselt nii nähtav.
  • Kristallidevaheline korrosioon - Väga ohtlik kuna toimub metalli sisemuses kristallide pinnal ja avastamine väga raske.
Korrosioonikaitse
  • Legeerimine - metalli koostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid (nt nikklit, kroomi, vaske)
  • Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksüüdi kiht
  • Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht)
  • Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga
  • Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht
  • Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht
  • Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja enim kasutatav
  • Konserveerimine - metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga
LOODUSKIVIMATERJALID
Mineraal - ühtlane anorgaaniline mass, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikalis-keemiliste protsesside tagajärjel
Kivim - koosneb ühest või mitmest mineraalist
Geoloogilise päritoli järgi liigitatakse kivimid tard -, sette-, ja moondekivimiteks
TARDKIVIMID
  • Tekkinud vedela magma hangumisel
  • Koosnevad kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest

Graniit - kristalliline kivim , peamine tardkivim Eestis
Graniidi omadused:
  • Suur survetugevus
  • Suur tihedus
  • Suur külmakindlus
  • Suur soojajuhtivus
  • Suur kõvadus
  • Suur kulumiskindlus
  • Väike tõmbetugevus
  • Väike veeimavus
  • Hästi poleeritav
  • Dekoratiivne

Graniidist valmistatakse peamiselt:
  • Killustiku
  • Sillutuskive
  • Äärekive
  • Välistrepiastmeid
  • Skulptuursed detailid

SETTEKIVIMID
  • Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted (Tekkinud tardkivimite murenemine ilmastiku toimel - liivad, kruusad, savid), tsementeerunud setted (kokkukleepunud sõmerad setted - liivast liivakivi ), keemilised setted (tekkinud mineraalidest ja sooladest), orgaanilised setted (erinevate elusorganismide jäänuste sade veekogu põhjas - lubakivi)
PAEKIVID
  • Lubjakivi - kõige levinum ja kasutatavam looduslik kivim Eestis. Kasutatakse killustiku tootmiseks, lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, metallurgias räbustina jne.
  • Dolomiit - saraneb lubjakivile. Hästi töödeldav (tehakse ka keerukaid detaile). Enamasti kasutatakse honete välisviimistlusel. Sisetöödel põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Enamasti hall.
MOONDEKIVIMID
Moondekivimid ehk metafoorsed kivimid on tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumise tagajärjel kõrge temp. ja rõhu mõjul.
  • Gneiss - graniidi moondunud eriliik. Lõhestub ühes suunas.
  • Marmor - tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Hästi poleeritav. Kasutatakse peamiselt välistöödel. Eestis päris marmorit ei leidu.
LOODUSLIKU KIVIMI TÖÖTLEMINE
Kivikarjäär
Vasakule Paremale
Metallid-looduskivimaterjalid ja korrapärased kivimaterjalid - lühikonspekt #1 Metallid-looduskivimaterjalid ja korrapärased kivimaterjalid - lühikonspekt #2 Metallid-looduskivimaterjalid ja korrapärased kivimaterjalid - lühikonspekt #3 Metallid-looduskivimaterjalid ja korrapärased kivimaterjalid - lühikonspekt #4 Metallid-looduskivimaterjalid ja korrapärased kivimaterjalid - lühikonspekt #5 Metallid-looduskivimaterjalid ja korrapärased kivimaterjalid - lühikonspekt #6 Metallid-looduskivimaterjalid ja korrapärased kivimaterjalid - lühikonspekt #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K2hkuTargaks Õppematerjali autor
Kokkuvüte metallidest, looduskivimaterjalidest ja korrapärastest kivimaterjalidest. Must metallid ja värvilised metallid. Terase omaduste määramine katselistel teedel. Vask ja tema sulamid. Metallidest ehitusmaterjalid. Metallide korrosioon ja selle kaitse. Tardkivimid. Settekivimid. Moondekivimid. Loodusliku kivimi töötlemine.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Materjaliõpetuse konspekt Sirle Künnapas

a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1…30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim.. suur survetugevus, väike tõmbetugevus, suur tihedus, väike veeimavus, suur külmakindlus, suur soojajuhtivus, suur kõvadus, suur kulumiskindlus, hästi poleeritav, väga dekoratiivne. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on: -killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; -sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); -äärekivid (väga vastupidavad);

Materjaliõpetus
thumbnail
31
doc

Ehitusmaterjalid

..........................................................................................7 2.5 Puidu tulekaitse .................................................................................................................8 2.6 Puidu kuivatamine .............................................................................................................8 2.7 Puidust ehitusmaterjalid......................................................................................................9 3 Kivimaterjalid...........................................................................................................................10 3.1 Looduskivimaterjalid........................................................................................................ 10 3.1.1 Tardkivimid................................................................................................................11 3.1.1.1 Graniit(kvarts 25-30%;päevakivi;vilk; tumedad mineraalid)............................

Ehitus alused
thumbnail
50
docx

Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015

peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne).Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest. 3. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra ja

Ehitusmaterjalid
thumbnail
22
docx

Ehitusmaterjalide vastused

Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Põlevus (süttivus) Mittepõlevad ehitusmaterjalid ­ ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad ehitusmaterjalid ­ (impregneerimata puit, plastikud, kummid) 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEPfibroliit; õlg ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3 või immutatud antipüreeniga). 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.

Ehitusmaterjalid
thumbnail
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

2)Soojajuhtivus-mtrjli omadus juhtida soojust läbi enda. Mida kergem ja poorsem materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel mtrjli soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on suurem, kui õhul. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. 3)Soojamahtuvus-mtrjli omadus soojenemisel endasse soojust salvestada. Jahtumisel annab selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, väikese soojamahtuvusega on metallid. 4)Põlevus-mtjli põlevust iseloomustatakse süttivusega (põlevad ja mittepõlevad materjalid). Mittepõlev eh.mtrjl ei sütti, ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (nt: betoon, kips, klaas, tellis). Põlevad on kõik need mtrjlid, ei täida eelpool toodud nõudeid(nt: impregneerimata puit, plastik, kumm). 1)Mittepõlevad-ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivid, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid).

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
thumbnail
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Väikese soojajuhtivusega materjale nim SOOJAISOLATSIOONI materjalideks. 3) SOOJAMAHTUVUS ­ materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühik on soojaerimahtuvus c (kJ/0C). Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud st: niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid. 4) PÕLEVUS ­ materjali põlevust iseloomustatakse süttivusega. Materjalid jaotatakse süttivuse järgi: a) Mittepõlevad ­ ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt, võivad jääda peale tulekahju kasutuskõlblikuks. b) Raskelt põlevad ­ süttivad raskesti ja hõõguvad ja söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. c) Põlevad ­ Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Kõik orgaanilised ained, mida

Ehitusmaterjalid
thumbnail
27
pdf

Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

.................................................................. 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse .............................. 8 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad ....................................................................... 8 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad. ...................................................................... 9 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid. ........................ 11 21. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid. ..................................................... 12 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. ................................................................................ 13 23. Lubisideained - tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad. .............................. 14 25

Ehitusmaterjalid
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

............ 47 4.4. Alumiinium ja tema sulamid ............. 48 4.5. Vask ja tema sulamid ............. 49 4.6. Metallmaterjalide tootmine ............. 49 2 4.7. Metallidest ehitusmaterjalid ............. 50 4.8. Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse ............. 54 5. Looduskivimaterjalid ............. 57 5.1. Üldmõisteid ............. 57 5.2. Tardkivimid ............. 57 5.3. Settekivimid ............. 58 5.4. Paekivid ............. 59 5.5. Moondekivimid ............. 60 5.6. Loodusliku kivimi töötlemine ............. 61 5.7

Ehitus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun