50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nooob
Õppematerjali autor
) või isegi muuta keevitusviisi. Halva keevitatavuse puhul piisavat keevitatavust saavutada ei ole võimalik. Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevisõmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuride moodustumisega või metalli nn vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsentratsioonist tingituna). Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttardunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli- ja fosforisisaldusega terased
Sepistamine e. vabasepistamine on tuntud survetöötlusprotsessidest vanim. Sepistustoorikute deformeerimine viiakse läbi käsitsi, sepistusvasaratel või pressidel ja teistel sepistusseadmetel. Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud toodet või pooltoodet nimetatakse sepiseks. Sepised ei ole üldjuhul valmistooted, vaid pooltooted edasiseks töötlemiseks, näiteks lõiketöötlemise teel. Sepistamist kasutatakse üksik- või väikesaritootmisel, kusjuures metalli töötlemiseks kasutatakse universaaltööriistu. Deformeeritav metall saab sepistamisel takistamatult voolata igas suunas, mistõttu sepistamist nimetatakse sageli ka vabasepistamiseks. Eristatakse: - käsitsi sepistamine ehk käsisepistamine väikesed sepised, peamiselt remonditöödel; - masinsepistamine suured sepised, mille mass ulatub sadade tonnideni: a) sepistamine sepistusvasaratel, b) sepistamine sepistuspressidel.
elemente) Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid ( kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Kuidas vähendada terase tootmisel süsiniku sisaldust? Vaata küsimus nr. 15 3. 4. Titaani tootmine Titaanimaak rikastatakse kas floatsiooni või magnetrikastamist ehk magnetseparatsiooni kasutades. Järgmine etapp on metalli tootmine taandamise teel taandatavast metallist keemiliselt aktiivsemate metallidega Titaani puhul magneesiumi. 5.Sadestamis ja difusioonmeetodi vahe Sadestamismeetodil lisatakse räbusse jahvatatud koksi, lupja, ferrosiliitsiumi. Difusioonlõõmutusel kuumutatakse legeerterasest valandit kuni 1100 kraadini ja seisatakse 6- 30 tunniks- see põhjustab austeniiditera kasvamist. 6. Kaupperite ja furmide roll malmi tootmisel Kauperid on kõrgahju põlemisõhu eelsoojendid
külmsurvetöötlusprotsesside hulka külmvormpressimine, külmjamendamine, rotatsioonstantsimine, temmimine, painutamine. Piir kuum ja ja külmvormimismeetodite vahel on küllaltki tinglik ning sageli töödeldakse, olenevalt materjalist ja toote massist nii kuumalt kui ka külmalt. 3.Kuumvormstantsimine Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks spetsiaalseid tööristu stantsivagudega stantse. Vormstantsimesel eriinevalt sepistamist on metalli voolamine stantsivao vormiga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitavalt pärast selle kõige uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde. Vormstansimise iseärasused on sepistamisega võrreldes järgmised. Vormstantsitud toodete stantsiste, stantstoodete piiratud mass, samal ajal kui sepistel võib see ulatada sadade tonnideni. Märgatavalt suurem tootlikkus, kuid kasutavate tööristade stantside kõrgest maksumusest tingituna
16. sajandi saksa teadlast Georg Agricolat nimetatakse sageli "metallurgia isaks" tänu tema avaldatud teosele "De Re Metallica", mis kirjeldab metallimaakide kaevandamise ja metallide kaevandamise protsesse. Tänapäeval töötavad metallurgid sageli interdistsiplinaarsetes meeskondades koos materjaliteadlaste ja inseneridega. (Forth s.a.) Pürometallurgia Antud protsessi peetakse vanimaks ja tegemist on ka kõige enam kasutatava protsessiga metallurgias. Antud protsessis sulatakse metall kõrgetel temperatuuridel maagist välja. Temperatuur saadakse kütuse põletamisest. Nii saadakse näiteks rauda, rauasulameid vaske kui ka teisi metalle. (Metallurgia 2020) Pürometallurgiat saab jagada veel kolme alaliiki tulenevalt redutseerijatest. Näiteks kui redutseeriaks on süsinik on tegemist karbotermiaga, kui aktiivne metall siis metallotermia ja vesiniku puhul pürometallurgia. (Metallurgia 2020) Ka sulatusahjusid, mida antud protsessis kasutatakse on erinevaid. Need olenevad nii
................................................................. 83 3.4. Elektrijuhid ......................................................................................................................................... 84 3.5. Magnetmaterjalid ............................................................................................................................... 85 SISSEJUHATUS Kõik, mis meid ümbritseb, koosneb ainetest. Miks ühe saega saab saagida isegi metalli, aga Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest teine nürineb juba kõva tammepuu saagimisel? sõnast materia, mis tähendabki ainet. Milline terasemark võtta, kui jalgratta esirattale oleks Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on vaja treida uus võll? Kui kõrget temperatuuri kanna- looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui tab elektrimootori mähise isolatsioon? Mille poolest
paikneb üks aatom võreelemendi sees; d. tahktsentreeritud kuupvõre – lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; e. kompaktne heksagonaalvõre – selles võres paikneb kuusnurkse prisma igas tipus ja põhjadel üks aatom ning kolm aatomit kuusnurkse prisma sees 1/2 kõrgusel. defektid: a. Kristallivõresse kuuluvate aatomite ebakorrapärase paigutuse tõttu ilmneb metalli kristallilises ehituses mitmesuguseid defekte. Geomeetriliste tunnuste järgi eristatakse punkt-, joon- ja pinddefekte. b. Punktdefektide hulka kuuluvad vakantsid, põhimetalli aatomi sisestumine kristallivõre sõlmedevahelisse ruumi (sõlmedevahelised aatomid) ja põhimetalli aatomi asendumine kristallivõres lisandi aatomiga (lisandiaatomid). c. joondefektid - Tekib võre ülemisse ossa nagu lisaaatomipind (ekstrapind). Sellist
liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. Joonis 13. Skemaatiline keevitusasendite tähistamine Tabel 3. Keevitusasendite tähistamine [2:27] > 15. Kaitsegaaside valik ja mõju MIG/MAG keevitusele. Keevisliite tsoonid: 1 - põhimetall (põhimaterjal) - keevitatav metall või materjal; 2 - keevismetall 3 - segunemistsoon e. legeerimistsoon - keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 - sulamisjoon 5 - termomõju tsoon (HAZ) - põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 - termomõju ala 7 - keevitustsoon - keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid