Metalliõpetus (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Auto - Autode hooldus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on materjali sitkuse näitajaks standardi EVS-EN järgi?
Kuidas tähistatakse tõmbetugevust EN ja GOST-i järgi?
Mis on materjali sitkuse näitajaks standardi EVS-EN järgi?
Mis on dislokatsioon?
Millised omadused ja kuidas muutuvad metalli kalestumisel?
Mis onmaterjali eritugevus?
Millised on materjali tööea kestvustugevuse näitajad?
Missuguse tugevusenäitaja järgi arvutatakse maksimaalselt lubatav pinge plastsete mat Korral?
Mida isel materjali Joungi moodul?
Mis on materjali dünaamilise katsetuse tunnuseks?
Milles seisneb metalli roomavus?
Mis on sitke purunemise tunnuseks?
Missuguse meh Omadusega määratakse materjali külmhapruse lävi?

Lõik failist

Variant 1 - 40

Austeniit on raua tardlahus α- rauas

Süsiniku sisaldus tsementiidis on 2,14%

Teras sisaldab 0,7% Mn 0,4% Si

Malm sisaldab 0,15% P ja 0,1% S

Ledeburiitstruktuur toatemperatuuril on eutekukum

Süsinuku sisaldus perliidis on 0,8%

Keevterase tunnuseks on – teras mida deoksüdeeritakse ferromangaaniga

Terase struktuur tekib – külmsurvetöötlemisel

Alaeutektse malmi süsinikusisaldus on ≥ 4,3%

Malmi struktuur toatemperatuuril koosneb – perliidist, ferriidist ja grafiidist

Üleeuteutektoidse terase struktuuris toa temp on perliit ja tsementiit

Terase Vene tähistussüsteemis on „P“- kiirlõiketeras

Kõrgtugeva malmi struktuuri tunnuseks on keragrafiit

Malmide struktuuri „valgendab“ mangaan

Valgemalmi kiirjahutus A1 temp piirkonnas peale lõõmutamist soodustab perliidi teket

Ferriitstruktuuriga malmid on tugevamad

Väävel malmis mõjutab vähendab vedelvoolavust

Terase karastuse tunnuseks on kõvaduse kasv

Terase normaliseerimine on jahutamine temperatuurist üle A1 õhus

Terase läbikarastuvus on karastunud kihi paksus , kõvaduse sõltuvus jahutuskiirusest
Variant 2 - 41

Ferriit on süsiniku tardlahus α-rauas

Süsiniku sisaldus austeniidis on 2,14%

Grafiidiga malm sisaldab kuni 0,5% Mn ja 3,5% Si

Süsiniku sisaldus ledeburiidis on 4,3%

Rahulikterase tunnuseks on deoküdeerimine ferrosiliitsiumiga

Dendriitne likvatsioon terasvalandis on teraselise struktuuri ebaühtlus

Alaeutektoidse terase struktuur koosneb perliidist ja ferriidist

Üleeutektses malmis süsiniku sisaldus on ≥ 4,3%

Terase Eurotähistussüsteemi järgi kasutatakse terase margitähist, terase tunnusnumbrit

Hallmalmi struktuuri tunnuseks on liblegrafiit

Tempermalmi valmistatakse valgemalmi lõõmutamisega

Süsiniku grafitiseerimist malmides soodustavad räni, valandi aeglane jahutus

Valgemalmi aeglane jahutus A1 temperatuuri piirkonnas peale lõõmutamist soodustab grafiidi teket

Malmi valuomadused terasega võrreldes on parem

Terase lõõmutuse tunnuseks on aeglane jahutus

Noolutustemperatuur on allpool temperatuuri A1

Terase kõvadus karastamisel sõltub süsiniku sisaldusest

Terase karastusvööt on kõvaduse sõltuvus süsiniku sisaldusest

Kriitiline diameeter terase karastamisel on metalli sügavus, kus on 50% martensiiti

Rekristalliseerimislõõmutust kasutatakse survetöötlemise tekstuuri mahavõtmiseks
Mat meh omadused Variant 1

Tõmbeteimiga määratakse järgmised materjali plastsusnäitajad katkevenivus

Metalli voolavuspiiri näitaja(te)ks on B-Re

Pingeühikuks on B-Mpa

Kõvadus 380HV5/20 tähendab Vikersi kõvadust 380

Mis on materjali sitkuse näitajaks standardi EVS-EN järgi? Purustustöö

Mis on materjali külmhapruse lävi – materjali haprumist külmaga töötlemise tagajärjel

Mis temperatuuril tuuakse standardis materjali purustustöö +20 C

Mis on materjali sitkusnäitajaks EVS-EN ja GOST -i järgi – KCU ja KCV

Millist tugevusnäitajat kasutatakse tugevusarvutustes sitkete materjalide korral D-KCU

Materjali tööea näitajaks on kulumiskindlus

Materjali dünaamilise tugevuse näitajaks on löögitugevus

Tsüklite arv väsimusteimil süsinikuterastel on 10 astmes 7

Materjali abrasiivikulumiskindlust mõjutavad – kõvadus

Materjali roometugevus on – plastne deformatsioon kõrgel temperatuuril

Mis on metalli kõvadus – vastupanu kõvema aine sissesurumisel

Misssugused materjali omadused määratakse tsüklilisel koormamisel – väsimuspiir

Millise meetodiga määratakse karastatud terase kõvadust – HRA

Mis on koormuse jäikuse tegur – nihke- ja normaalpingetesuhe katsetamisel

Mis on staatiliste mehaaniliste omaduste tunnus materjali mehaaniliste omaduste püsivus kuumas keskkonnas

Mis on elastne deformatsioon – deformatsioon, mis kaob koormuse katkemisel
Mat meh omadused Variant 2

Mis on metalli tugevus – võime taluda mehaanilist koormust

Mis on metalli sitkus – võime elastset deformeeruda

Löökpaine
Variant 3.

Löökpainetega määratakse sitkusnäitajad

Kuidas tähistatakse tõmbetugevust EN ja GOST-i järgi?- B) Rpo2, σt

Materjali plasatsusnäitajateks EN ja Gosti järgi?- katkevenivus A ja δ

Milline kõvaduse määramise meetod on kõige universaalsem(lubab mõõta materjalid kõvadest pehmeteni)- C)HB

Materjali tugevuse ühikuks on Nm/m

Mis on materjali sitkuse näitajaks standardi EVS-EN järgi? – C)löögisitkus

Mis on dislokatsioon? – B)kristallvõre joondefekt

Millised omadused ja kuidas muutuvad metalli kalestumisel? – C)tugevus kasvab, plastsus väheneb

Mis onmaterjali eritugevus?- Rm/Rpo,2

Millised on materjali tööea (kestvustugevuse) näitajad?- C) väsimuspiir

Roomepiiri mõjutavad- B) sulamistemperatuur

Sulami metallitera suurus mõjutab esmajoones - B) sitkusele

Missuguse tugevusenäitaja järgi arvutatakse maksimaalselt lubatav pinge plastsete mat. Korral?-B)Rm

Mida isel. materjali Joung´i moodul ?- A) vastupanu elastsetele deformatsioonidele

Mis on materjali dünaamilise katsetuse tunnuseks?- B)löökkoormamine

Milles seisneb metalli roomavus ?- D) aeglases deformatsioonis temperatuuri ja koormuse mõjul.

Mis on sitke purunemise tunnuseks?- C) purunemine suure kiirusega

Kas materjali tõmbetugevuse järgi saab umbkaudselt hinnata selle survetugevust?- C) survetugevus on suurem kui tõmbetugevus

Kas materjali plastsus sõltub koormuse viisist(tõmbe, surve)?- C)surveplastsus on suurem kui tõmbeplastsus

Missuguse meh. Omadusega määratakse materjali külmhapruse lävi?- C) sitkusega

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

erxz Õppematerjali autor

Eksami vastused

erinevad variandid

Sarnased õppematerjalid

docx

Tehnomaterjalide stenogramm

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi:  ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid;  5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid;  ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi:  kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb;  kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327-1539°C - Mn, Cu, Ni, Ag jt;  rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W. Plastsusnäitajad Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rake

tehnomaterjalid

docx

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 <  < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on ping

Tehnomaterjalid

rtf

Exami piletite vastused

Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinnakihi rikastamine vesinikuga (nä

Kategoriseerimata

doc

KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metllide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist. Esimene neist näeb ette metalli kuumutamine vastavates keemilistes keskkondades eesmärgiga muuta pinna koostist ja omadust. Teine on metalli deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõju selle omadustele. 1. TERMOTÖÖTLUSE TEOORIA Temperatuur ja aeg Termotöötlemise protsesside peategurid on metalli kuumutamise või jahutu

Tehnomaterjalid

docx

Mõisted

1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe

Kategoriseerimata

docx

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsad (primitive, simple) aatomi

Materjaliõpetus

docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid

doc

Materjalitehnika konspekt

1. Metallide omadused ja katsetamine 1.1 . Millised mehaanilised omadused määratakse t6mbeteimiga? Tugevus (Voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), plastsus 1.2. Loetlege materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tugevus: tõmbetugevus, survetugevus, voolavuspiir survel/tõmbel jne (konstruktsioonitugevus, väsimustugevus, roometugevus) Plastsus: katkevenivus, katkeahenemine jne 1.3. Millised on materjalide põhilised k6vaduse määramise meetodid? Brinelli (HBW), Rockwelli (HR), Vickersi (HV), Barcoli (komposiitidele) meetodid. 1.4. Millised on materjali sitkusnäitajad? Purustustöö KU või KV (määratakse löökteimil), purunemissitkus (eriteim) 2. Metallide struktuur 2.1. Loetlege metallide põhilised kristalliv6red : Ruumkesendatud kuupvõre K8, tahkkesendatud kuupvõre K12, kompaktne heksagonaalvõre H12 ' 2.2. Millised on raua kristalliv6red, nende eksisteer

Materjalitehnika

Rohkem sarnaseid