50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
fascinar
Õppematerjali autor
Hegel "Kes mõtleb abstraktselt", Kanti metafüüsika Kes mõtleb abstraktselt?.Hegeli põhiidee on see, et keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Hegel leidis, et abstraktselt mõtleb üldjuhul harimatu inimene, kuna ta ei süvene asjadesse, üldistab neid ning ei vaevu sügavamalt probleemide üle järele mõtlema. Kõrgema ja harituma seltskonna jaoks on abstraktne mõtlemine liiga lihtne. Hegel väidab, et kõrgseltskonnas mõeldakse küll abstraktselt, kuid ei julgeta seda tunnistada, sest sellega võib kaasneda oht, et abstraktne mõtleja naerdakse kaaslaste poolt välja.Eelarvamus ja austus abstraktse mõtlemise vastu on nii suured,
Kant Metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, seda nõuab tema allikate eripära. Mille kohaselt nad on kas ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, või nad on avardavad ning antud sisu rohkendavad. Esimesi võib nimetada analüütilisteks, teisi sünteetilisteks otsustusteks. Analüütilised otsustused väljendavad predikaadis vaid seda, mida juba tegelikult mõeldi subjekti mõistes, kuigi mitte nii selgelt ja nii teadlikult. Analüütiline
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev Tartu, 2012 1 Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru.
kõige Newtoni füüsikaga. Ning selles võrdluses jäi metafüüsika üha ebasoodsamasse valgusesse. Vt. “Prolegomena …”, eessõna. Niisugune situatsioon ajendas asetama küsimust, milline on teadusliku teadmise loomus ülepea. Kanti jaoks on teadusliku teadmise peamisteks iseloomulikeks tunnusteks 1) apodiktilisus, 2) objektiivsus ja 3) süsteemina ülesehitatus. Kui “Prolegomenas” on arutluse all teadusliku tunnetuse võimalikkus, siis uurib Kant eelkõige tingimusi, millest sõltub teadmise objektiivsuse võimalikkus. Teadmise objektiivsus tähendab tema jaoks aga seda, et teadmine omab üldist ja paratamatut kehtivust reaalselt eksisteerivate objektide kohta. Selline arusaam oli kooskõlas teadmise ideaaliga, mis pärines juba Platonilt ning Aristoteleselt, ja eeldas teaduselt rangelt universaalset ja paratamatut teadmist – teadmist, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on
ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab mõrtsuka näide. Sel
Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine
Küsimustele vastamine 1. Kanti tunnetusteooria järgi saab öelda, et Kant oli kindel et meie tunnetusel on olemas kaks allikat meie meeled ja meie mõistus. Tema väitis, et mõlemad on olulisel kohal meie elus. Kanti sõnul meie teadmised on meie ise enda otsustused, mis võib jagada analüütilisteks ja sünteetilisteks. Üks nendest, analüütiline, selgitab neid teadmisi, mis meil on juba olemas, nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 1 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Igaüks meist mõtleb aeg-ajalt abstraktselt, kuigi keegi seda ei tunnista, kuna abstraktset mõtlemist peetakse pinnapealseks ning lihtsaks. Hegel püüab näidata, et tegelikult pole midagi kergemat kui mõelda abstraktselt ning mida vähem haritud on inimene, seda rohkem kasutab ta just abstraktset mõtlemist. Tegelik raskus seisneb selles, et mõelda abstraktsioonide abil konkreetselt: abstraktne ja konkreetne mõtlemine ei välista teineteist, vaid tegemist on üksteise eri vormidega. · Selle asemel, et abstraktsuse mõistesse süveneda ja seda uurida, püüab inimene seda lihtsalt vältida või eirata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid