On loomulik, et koolieelsel ajal osalevad lapse kasvatamises lapsevanemad ja lasteaed mõlemad. Alus kasvatusele pannakse siiski kodus. Lasteaed on koduse kasvatuse edasiarendaja ning tema töö edukus sõltub paljuski sellest, milline on kasvatajate ning vanemate üksteisest arusaamine ja usaldus. Alushariduse raamõppekava rõhutab lapsevanema kaasamise tähtsust lasteaia elu kavandamisel, toetades lapsevanemat lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Lasteaiaõpetaja suhtleb lapsevanemaga kui võrdse partneriga. Lasteaia tegevus on lapsevanemale üheselt mõistetav. Koostöö õnnestumise eelduseks on asjaolu, et lasteaiaõpetaja tunneb lapse perekonna elukeskkonda ning arvestab sellega. Kui mõlemad pooled on avatud usaldusele, luuakse võimalus dialoogiks. Kokkuvõte Tuleks lähtuda põhimõttest, et eelkõige mängu kaudu omandab laps vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Ka lapse huvi äratamine raamatute ja lugemise vastu peab toimuma
Juhul kui vanemad ja täiskasvanud on tihti tööga hõivatud ning pole lapse jaoks piisavalt aega, suureneb välismaailma mõju lapse arengule, laps ei suuda mõista temani jõudvat infot ning sel juhul on vaja täiskasvanu selgitusi. Lapsel on vaja inimesi, kes suudaks vastata kõigile tema küsimusele, seda rollik tuleb täita nii lapsevanematel, kui ka sugulastel ja lasteaiaõpetajal. Tihtipeale peab olema küsimuste vastajaks lasteaiaõpetaja. Ehk seetõttu, et laps ei julge küsida lapsevanemalt või siis laps teab, et lasteaiaõpetaja vastab küsimustele. Samuti ka seetõttu, et paljud kaklemisega seotud intsidendid leiavad aset lasteaias ning just see on koht, kus tuleks lastele seletada, mis on õige ning, mis on vale. Väikeste laste mälu on võimeline vastu võtma väga suurt hulka infot ning last suunab õppima tema uudishimu ja avastamistung. Selleks, et lapsel säiliks soov edasi otsida ja uurida, tuleks
lugu. 5 Kasutatud materjal: https://www.tlu.ee/opmat/rk/2009/Lehte%20Tuuling%20-%20RKA6022%20M%E4ng%20ja %20lapse%20areng/5.%20teema/MANGULIIGID.pdf http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/kulvi_teder._loovus.pdf Meheks, isaks ja härrasmeheks. Atlex (57 – 66); Niiberg, Moodle õppematerjal 5,pt “Mäng on mehe tõsine töö”. Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Pt. Laste mäng ( lk. 28-34). Laps ja Lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (lk 154-171), (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, E. Tartu: Kirjastus Atlex Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Eve Kikas (lk 120-137) Mäng kuueaastaste laste klassis H. Sarapuu (1988) http://www.lasteaed.net/2011/12/11/loovmang/ 6
ka sotsiaalselt kohaselt. KÜSIMUSED Mille kaudu toimub laste sotsiaalsete oskuste areng? Mida oskab enamik kolme aastaseid lapsi öelda? Mis on sotsiaalse arengu eesmärgiks? Millised on sotsiaalsete oskuste kujundajad? Lapsevanemad toetavad sotsiaalset arengut vähemalt 5 erineval moel. Millistel? Millise õhkkonna peaks õpetaja lasteaias lapse jaoks looma? Milline on laps-õpetaja suhte kvaliteet? Millised on sutlemine ja suhted eakaaslastega grupis? Millised on lasteaiaõpetaja võimalused lapse sotsiaalse arengu soodustamiseks? Millised on aktsepteeritud ja tõrjutud laste valdkonnad? Millal ja kuidas kujunevad laste esimesed sõprussuhted? Mis on kiusamine ja kuidas see väljendub lasteaias ning mis võib olla selle põhjuseks? Millised on sotsiaalsete oskuste 3 kriteeriumi? Sotsiaalsete oskuste kui eesmärgile suunatud õpitud käitumise tingimusteks on? Milline paeb olema sotsiaalselt võimekas laps? Millised on laste sotsiaalsed oskused ja nende alaoskused?
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õpetaja on oma käitumise
Olen antud murega täiesti päri.Lasteaia töötajana olen täheldanud laste agresiivsuse ja arglikkuse äärmuslikke ilminguid. Agresiivset last on äärmiselt raske ohjata, mõningatel juhtudel ei ole laps kodust kaasa saanud turvatunnet, armastust, hoolivust, piisavalt tähelepanu. Lapse tunded on kasvanud väga suureks ja ta ei oska neid enam väljendada teisel moel kui agresiivsusega ja vägivallaga. Argliku lapse jaoks on agresiivne laps suur vaenlane.“Agresiivne käitumine väljendab lapse rahuldamata vajadust“(M.Parijõgi) Vanematel on tänapäeval võetud väga palju kohustusi ja eesmärke,unustades seetõttu oma lapsed, mis on väga kurb. Iga laps meie ühiskonnas peaks olema ju oodatud ja armastatud, seepärast peab aega lapse jaoks lihtsalt leidma, pärast on juba hilja teha korrektuure ja üritada „taime“ kasvusuunda muuta. Mänguekspert Jana Saluoks pakub välja artikli lõpus mänguteraapia võimaluse, mis aitab lastel
Minu valik õppimine kõrgkoolis Kõrgkoolis õppimine on väga iseseisev, aeganõudev ja pikaajaline protsess, mille käigus tuleb palju pingutada: leida aega ja võimalusi õppetööga tegelemiseks, et edukalt ja heade tulemustega kool lõpetada. Selleks tuleb olla sihikindel, motiveeritud ning omada eesmärke. Õppimine kõrgkoolis oli minu läbikaalutud valik. Enne sisseastumist mõtlesin põhjalikult läbi erinevad küsimused nagu ,,Kas ma saan seda endale nii rahalises kui ajalises mõttes lubada? Olen ma piisavalt sihikindel ja motiveeritud? " Kuna väärtustan väga head haridust, mis võimaldab saada uusi teadmisi, kujundab mõttelaadi ning seeläbi annab tegudele uue suuna, siis pärast pikka kaalumist ja otsustamist leidsin, et just õppimine on see, mida praguses eluetapis vajan. Õppimine on programm, mis võimaldab inimesel maailmaga paremini kohaneda, kuid mille abiga võib muuta ka iseennast ja ümbritsevat keskkonda (Tundmatu
KASUTATUD ALLIKAD Käis, J. (1989). Valik Johannes Käisi töid: kodulugu, üldõpetus, loodusõpetus: Tallinn: Valgus. Timostsuk, I. (2010). Looduskeskkonnaga seotud väärtused ja nende kujunemine koolieelses eas. Rmt. Veisson, M. (Koost.). Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias. Tallinn: Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 57-62. Timostsuk, I. (2005). Loodusõpetus. Rmt. Kivi, L. (Koost.). Laps ja lasteaed: lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex, 185-198. Vienola, V. (2003). Keskkonnakasvatus lasteaias. Tallinn: Ilo. 9
Kõik kommentaarid