Vaaro: piiramatu võimuga Seaduseandja Jumalad Peeti jumalikuks · Animism- looduse hingestamine · Fetisism-loomade lindude esivanemaks pidamine · Peale surma taastas Tutanhamon kõige. · Preestrid hoolitsesid jumalate eest · Lihtrahvas jumalatega kokku ei puutunud MESOPOTAAMIA Ra-päikesejumal Osiris-allmaajumal Looduslikud olud Thot-kuujumal, keele ja kirja andma Horos-vaarao kaitsejumal · Kahe jõe vaheline ala Eufrat ja Tigris Anubis-surnutemaailmas inimeste tegude kaaluja · Põhjas ja kirde kiltmaa, lõunas ja edelas Araabia kõrb Hathor-naisjumal Seth-põua ja põuatuule jumal · Vihma sajab vähe
arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiz ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad 2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Vanaaeg ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28) Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik
· Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) u 3000 eKr. · India (Indus) 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) 1600 eKr. · Peruu u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik
· Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine. · Ühiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) · Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. · Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus. · Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus · Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul. · Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest nendeta oli
tahtel. Teadlased arvavad, et tsivilisatsioon kui sunnivahend selleks, et rikkad saaksid vaeseid enda jaoks tööle panna. Kasutati vallutusssõda, vägivalda ja sundi. Tsiv. tunnused: viljelusmaj,ühiskondlik tööjaotus,varanduslik kihistumine, kultuuri areng, kirja kasutuselevõtt. Usu osa tsiv. tekkimisel-tegemist oli usuliste tõekspidamistega;ülemkihti peeti jumalate kaitse all seisvaks; kasvas välja valitseja enda jumalustamise komme. Vanaaeg-algas Egiptuse ja Mesopotaamia tsiv. tekkimisega.Muistne Kreeka, Rooma-antiiktsivilisatsioon (8saj eKr kuni 5 saj pKr) tuntud antiikaja nime all.Antiikaja lõpp- 476 p .Kr-Lääne-Rooma keisri kukutamine ning sellele järgnes keskaeg. Muistne Egiptus: Paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam-ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus(Memphis) hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta. Ülem-Egiptus(Teeba) asub Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus. Egiptuse tsiv.
tõekspidamisi. Kuid armastati jäädvustada ka elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". See postuumne minavormis tekst võtab justkui lühidalt kokku lahkunu elutee. Kirjeldab tema sattumist valitseja põlu alla, aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Vaarao esimesel kutsel tuli ta rõõmuga taas koju, kus võis rahuga surra. 4. MESOPOTAAMIA ASEND JA LOODUSOLUD. Mesopotaamia (kr k ,,jõgedevaheline maa") on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Loodusolud pole siin eriti soodsad: põhjast ja kirdest piiravad seda mäestikud, lõunast ja edelast kõrb. Kui põhjapoolsetes piirkondades sajab vihma, siis alamjooksu tasane maa jääb seevastu peaaegu sademeteta. Üleujutused on siin ettearvamatud, seetõttu on maa lõunaosas olnud põllumajandusega võimalik tegelda vaid maa kunstlikul niisutamisel
kus kujunesid välja varased/primaarsed tsivilisatsioonid. tsivilisatsioon sisemiselt hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond Tsivilisatsiooni tunnused: Tekkisid pärast viljelusmajandusele üle minemist ja metalli kasutamist. Välja kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Ühiskond jagunes erinevateks varanduslikeks klassideks, oli kujunenud riiklus. Tunti kirja, sellega kaasnes kõrgkultuur. Viljakas poolkuu: sinna kuulusid nt Egiptuse ja Mesopotaamia (sumerid) alad. Sumerite ala on mõnevõrra vanem kui Egiptus, kuid Egiptusest on säilinud palju ehitusmälestisi, erinevalt sumerite omast, mis on paraku hävinud. 2.Katoliku kiriku organisatsioon/korraldus. Rooma paavst, kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, preestrid. I Rooma paavst- katoliku kiriku pea, kes valitseb kirikut vaimulike hierarhia abil. Oli kiriku- ehk paavstiriigi valitseja ja on Vatikani linnriigi pea. 1. paavst Püha Peetrus.
MESOPOTAAMIA: AJALUGU, RIIGID JA ÜHISKOND (ptk. 7 lk.49-58) Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) on Eufrati ja Tigrise vaheline ala (kr. keeles jõgedevaheline maa). Põldu hakati seal harima u 5000 a eKr. Jõgede suudmeala oli soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Põhiline ehitusmaterjal oli savi, sest muud polnud kohapealt võtta. Kõik kivid ja puit toodi sisse naaberaladelt. Seetõttu oli mesopotaamlastel tihe suhtlemine ka naaberrahvastega (erinevalt Egiptusest!). Mesopotaamia oli välismaailmale avatud ja seetõttu oli siin läbi aegade palju erinevaid valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei
Kõik kommentaarid