Mesopotaamia ja Egiptus

Tuvike, Annemai

Mesopotaamia ja Egiptus (2)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Kordamine ajaloo tööks

Asukoht!

Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks
Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala

Usk!
EGIPTUS

Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid
Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma
Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne
Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal
Usuti et jumalad on reaalselt olemas
Usuti et elu jätkub ka peale surma

MESOPOTAAMIA

Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud
Jumalad olid inimese kujulised , taevakeha mille mõju teda valitses
Jumalaid seostati ilmastikunähtustega
Neid oli samamoodi hästi palju nagu Egiptuseski
Mesopotaamias oli ka usk seotud riigivõimuga

Jumalad!
EGIPTUS

Muistsete egiptlaste tähtsaim jumal oli Amon -Ra. Egiptlased kujutasid jumalaid loomadena.
Tähtsamad jumalad olid Thoth , Ra, Hathor, Anubis , Osiris, Isis ja Horos.
Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid, ligi 470
Peaasi oli jumalaid karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Siis võis loota ka jumalate heatahtlikkusele
Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki

MESOPOTAAMIA

Jumalad kuulusid jumalakotta. Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni
Tähtsal kohal oli ennustamine , mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks
ANU- taevajumal , jumalate isa.
ENLIL (semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal
EA- maa- aluste vete ja sügavuste isand . Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Õpetas inimestele põlluniisutuskunsti, linnaehitust, usutalitusi, kirjatarkust. Tundis maagiat ja ennustamist, jagas seda ka inimestele. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt.
SIN- kuujumal , hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada.
TAMMUZ- viljakusjumal , kujutati noore ja ilusa karjusena.
MARDUK- Babüloni kaitsejumal.

Templid!
EGIPTUS

Püramiididesse asetati puhkama vaaraode mumifitseeritud kehad. Vaarao hauakamber asus püramiidid keskel.
Chopsi suure püramiidi ehitamiseks kulus üle 20 aasta. Paljud töölised said ehitusel viga, kas murdsid luid või kukkusid surnuks, kuid nad uskusid, et püramiidide ehitamine annab neile võimaluse nautida hauatagust elu koos vaaraoga.

MESOPOTAAMIA

Jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt ja oleksid neile nende ettevõtmistes toeks
Neile tuli püstitada templeid peale nende rajati neile ka pühamuid
Keset templiõue paikneva altari ees toimetati ühte kõige 6ähtsamat rituaali jumalale loomade ohverdamisest
Templihoonesse endasse kus asus jumala kuju, pääsesid vaid preestrid

Surmajärgsus!
EGIPTUS

Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud.
Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres.
Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti , pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada.
Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad eemaldasid sisikonna ja panid selle eraldi 4 urni , mis hiljem asetati hauda muumia kõrvale. Jäeti alles ainult süda
Inimestele pandi kaasa hauda kõiksugu väärtuslikke esemeid

MESOPOTAAMIA

Mesopotaamias ei pööratud eriti elule pärast surma tähelepanu.
Nende uskumuse kohaselt oli surmajärgne elu rõõmutu, kus söögiks oli savi ning põrm.

Kiri ja haridus !
EGIPTUS

Vanad egiptlased kasutasid piltkirja -hieroglüüfe-templite ja hauakambrite seintele kirjutamiseks.
Kulus 10 aastat, et saada selgeks sadu hieroglüüfe.
Koolis käisid ainult poisid. Nad õppisid astronoomiat, matemaatikat, astroloogiat, tarbekunsti, mitmeid mänge ja spordialasid.
Tüdrukud olid emadega kodus
Koolid asusid templite juures ning õpetajateks olid preestrid. Õpilasi oli vähe, vaid paar protsenti elanikkonnast. Põhiõppeaineteks olid kirjutamine ja matemaatika .

MESOPOTAAMIA

Kiri tekkis IV aastatuhandel e.Kr. Kasutusele tuli kiilkiri , mis suruti kiilukujuliste piipulkadega savitahvlitele.
Koolid kujunesid templite juurde, õpetajateks olid preestrid ning õpilased olid enamasti pärit jõukamatest perekondadest, kuid oli ka erandeid . Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ning kirjandust.

Teadus!
EGIPTUS

Vana-Egiptuses lähtuti praktilistest vajadustest. Tõlgendati ja mõtestati üldist maailmakäsitlust usu alusel.
Loodust puudutatavatele küsimustele pöörati üldjoontes vähe tähelepanu.
Tänu astronoomia põhjalikule uurimisele koostati päikesekalender ning Siiriuse järgi osati ennustada üleujutusi.
Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala ning teati piid .
Arstiteadus oli kõrgelt arenenud, kuna palsameerimisega saadi kogemusi. Egiptlased olid osavad silmaoperatsioonides, haiguste prognoosimises ning ravimite valmistamises salvidena või siis jookidena.

MESOPOTAAMIA

Peamiselt koguti praktilisi teadmisi, esines huvi teadmise enese vastu, andmed selgitati üksikasjalikult välja.
Matemaatikas kasutati kuuekümnendsüsteemi, osati arvutata ruut-ja kuupjuurt.
Astronoomias koostati kuukalender.
Astroloogias seostati jumalaid taevakehadega. Taevakehade liikumine peegeldas jumalate toiminguid , mille järgi osati ennustada.

Kirjandus!
EGIPTUS

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annemai Tuvike Õppematerjali autor

Tegu kordamislehega mis tehtud Mesopotaamia ja Egiptuse kohta käiva ajaloo töö kordamiseks.

mesopotaamia ja egiptuse usk asukoht jumalad templid surmajärgsus kiri ja haridus teadus kirjandus kunst mesopotaamia egiptus

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat idamaade kõrgkultuurid

IDAMAADE KÕRGKULTUURID Koostaja:Kersti Sepp Rühm: EKL-5kõ Õppejõud:Amino Põldaru Tallinn 2010 SISUKORD 1. Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades lk.3 2. Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused lk.4 3. Kreeta lk.7 4. Mükeene Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele lk.10 5. Egiptuse kultuur lk.11 6. Mesopotaamia kultuur lk.14 7. Kasutatud kirjandus lk.16 2 Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades Põlluharimine sai alguse VIII-VII aastatuhandel e.Kr. Alul oli põllutöö raske ja vaevarikas. Kivist või luust kõplaga sai harida ainult väikesi põllulappe. Alles siis kui õpiti kasutama metalle, sai põlluharimine õige hoo. Paremate põlluööriistadega töötades suurenes saak ja tekkisid ülejäägid. Enam ei

Ajalugu

rtf

Vena- Egiptus

VANA-EGIPTUS Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb VANA-EGIPTUSE KULTUUR Vanem kiviaeg kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam- Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega VAARAODE VÕIM Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. JUMAL-KUNINGAD Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas

Kunstiajalugu

doc

Egiptuse kultuur

Egiptuse kultuur Kiri Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega. Haridus Koolid asusid templite juures ning õpetajateks olid preestrid. Õpilasi oli vähe, vaid paar protsenti elanikkonnast. Põhiõppeaineteks olid kirjutamine ja matemaatika. Teadus Vana-Egiptuses lähtuti praktilistest vajadustest. Tõlgendati ja mõtestati üldist maailmakäsitlust usu alusel. Loodust puudutatavatele küsimustele pöörati üldjoontes vähe tähelepanu. Tänu astronoomia põhjalikule uurimisele koostati päikesekalender ning Siiriuse järgi osati ennustada üleujutusi. Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala ning teati piid. Arstiteadus oli kõrgelt arenenud, kuna palsameerimisega saadi kogemusi. Egiptlased olid osavad silmaoperatsioonides, haiguste prognoosimises ning ravimite valmista

Ajalugu

doc

Vana-egiptuse referaat

PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Linda Pihl VANA EGIPTUS Referaat Mõisaküla 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Religioon......................

Ajalugu

docx

Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus.

Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Ülem- Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Alam- Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Põhja ja Kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni.

Ajalugu

doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

· Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) u 3000 eKr. · India (Indus) 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) 1600 eKr. · Peruu u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik kirja panna. b

Ajalugu

doc

Egiptuse ja Mesopotaamia kokkuvõte

EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).

Ajalugu

odt

Vana-Egiptuse kunsti ülevaade

Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu

Ajalugu

Rohkem sarnaseid