Mesoameerika kunst (1)

 
 

Sissejuhatus

 
 
 
Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast.
Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Cristoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased . Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest.
Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline . Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades, preeriates ja poolkõrbetes, samuti Amazonase jõgikonna troopilistes metsades. Veelgi enam - kahe piirkonna - Kesk-Ameerika ja Andide mäestiku läänenõlva tsivilisatsioonide saavutused on täiesti võrreldavad Vana-Egiptuse või Mesopotaamia omadega. Tõsi küll, tegu on märksa hilisemate nähtustega.
Kesk-Ameerika hõlmab Praeguse Mehhiko , Honduurase, Belize , Nikaraagua, Guatemaala ja Kostariika. Vanim kultuurrahvas sealkandis olid olmeegid , kelle kõrgaeg oli u. 500 e.m.a. - 1000. m.a.j. Olmeekide päritolu ja nende äkiline tõus on mõneti saladuslik. Oma kultuuri pärandasid nad arvukatele teistele rahvastele, näiteks maajadele, tolteekidele, sapoteekidele, misteekidele. 14. sajandil ühendasid asteegid pea kogu Mehhiko oma võimu alla. 1519-1521 vallutas hispaanlased Hernan Cortesi juhtimiselasteekide riigi
Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mäestikus arenes umbes ajaarvamiste vahetusel välja teine kultuurikolle, mille kandjateks olid jällegi arvukad eri rahvad. Vanimaid neist tuntakse praegu enamasti nende mälestiste leiukohtade järgi - näiteks Nazca , Chimu, Mochica (Moche) kultuurid. 15. sajandil ühendasid praegugi Peruus ja Boliivias elavad ketšua rahvad, keda ajaloos rohkem tuntakse nende valitsejate tiitli järgi inkade nime all pika riba Ekuadorist Tšiili keskosani ühtseks riigiks. Neile sai osaks samasugune saatus nagu asteekidelegi - traagilise võitluse järel alistasid hispaanlased 1530 -1532 eesotsas Francisco Pizarroga inkade riigi.
Kultuuriliselt palju kõrgemal tasemel olnud hispaanlased käitusid tõeliste barbaritena, hävitades sõna otseses mõttes kõik, mis neile teele jäi. Paljud mälestised on meie päevini sailinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud.
Neile võis asteekide , inkade ja maajade süngevõitu ja inimesi ohverdavad usundid küll võikad näida, märkamata jäi aga täiesti selle kõrval nende kultuuride peenem ja helgem pool. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt, nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks.
Vana-Ameerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii Kesk-Ameerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite alustena ja väga harva hauakambritena kasutati. See ja teisedki sarnasused on paljud uurijad viinud arvamusele, et Euraasia ja Ameerika vahel mingid kontaktid juba ammu enne Kolumbust olid. On muidugi ka veelgi fantastilisemaid oletusi seoses tulnukatega...
 
 
 
 
Indrek Kuuse 2003
 
 
 

Kesk-Ameerika kõrgkultuurid

 
 
 
 
Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes džunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kesk-Ameerika kõrgkultuurid
Olmeegi hiigelpea
Olmeegi mask
 
Mehhiko
 
 
Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Teotihuacan linnulennult
Päikesepüramiid Teotihuacanis
Sulismadude pead Quetzalcoatli püramiidilt
 
 
 
 
Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Quetzalcoatli tempel Teotihuacanis
Sõdalaste tempel Tollanis
Sõdalaste templi atlandid - katust kandvad mehekujud
 
Mehhiko
 
 
Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge . Sageli arvatakse, et need olid tolteegid , omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed.
Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sapoteegi matuseurn
Ilu nõuab ohvreid. Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil
Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi
 
Maajad
 
 
Kõige rohkem teatakse -tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja džunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult.
Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine . Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid . Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud.
Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tikali Suur Väljak templipüramiidiga
Raidkirjade püramiid Palenques - üks väheseid Ameerika püramiide milles on hauakamber
Kukulcani (Quetzalcoatli) püramiid Chichen - Itzas , maaja-tolteegi kultuuri pealinnas
 
 
 
Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Palee Palenques
Pallimängustaadion Chichen-Itzas
Steel
 
 
 
Tõsi küll, meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm - tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine . Peab aga meeles pidama , et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele Vana-Ameerika kõrgkultuuridele.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tenochtitlani rekonstruktsioon
Asteegi türkiisidega kaunistatud kolp
Asteekide kalendrikivi
 
Mehhiko
 
 
 
14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad. Asteekide kanda jäi 16. sajandi algul Mehhikosse tunginud hispaania vallutajate pealöök. Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks . Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet. Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi.
 
 
 
 
Indrek Kuuse 2003
 
Mehhiko kesk- ja lõunaosa kõrgkultuurid.
Gigantne pea.
Olmeegi kultuur. u. 1200 e.m.a. - 600. m.a.j.
Inimjaaguar.
Olmeegi kultuur
Mask.
Olmeegi kultuur.
Teotihuacani keskosa linnulennult.
Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj.
Päikesepüramiid Teotihuacanis, Vana-Ameerika suurim.
u. 2.-6. saj.
Sulismao - Quetzalcoatli - kujutised püramiidi astmetel.
u. 2.-6. saj. Teotihuacan.
Templi sissepääs.
2.-6. saj. Teotihuacan.
Sõdalaste templi püramiid Tollanis
u. 10.-11. saj. Tolteegi kultuur.
Atlandid - mehekujulised sambad - Sõdalaste Templis Tollanis.
u. 10.-11. saj. Tolteegi kultuur.
Terrakotast matuseurn.
u. 5.-10. saj. Sapoteegi kultuur.
Tenochtitlan - asteekide pealinn Texcoco järve saartel.
14.-15. saj. Rekonstruktsioon.
Päikesekivi - kalender.
15. saj. Asteegi kultuur.
Veejumalanna kujuline anum .
15. saj. Asteegi kultuur.
Türkiisidega kaunistatud kolp.
15. saj. Asteegi kultuur.
Kuningas Montezuma II peakate.
16. saj. Asteegi kultuur.
Maaja kultuur. Yucatani poolsaar.
Pseudovõlviga kaetud käik.
Palenque, maaja kultuur.
Ilu nõuab ohvreid. Nii deformeeriti kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil.
Maaja kultuur.
Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis.
700-800. Maaja kultuur.
Nn. steel H.
200-900. Copan, maaja kultuur
Raidkirjade püramiid Palenque's, üks väheseid Uue Maailma püramiide, mis sisaldab hauakambrit.
u. 300-900. Maaja kultuur
Valitseja Pakal Suure (603-683) sarkofaagi kaanereljeef.
Palenque Raidkirjade püramiid. Maaja kultuur.
Palee Palenque's.
650-770. Maaja kultuur.
Vanamehe portree.
u. 200-900. Palenque, maaja kultuur.
Osa steelist.
600-900. Palenque, maaja kultuur.
Steel.
Uaxactun, maaja kultuur.
Seinamaal Bonampakis.
u. 600-900. Maaja kultuur.
Kukulcani püramiid Chichen-Itzas.
u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur.
Observatoorium Chichen-Itzas.
u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur.
Pallimänguplats Chichen-Itzas.
u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur.
Pallirõngas Chichen- Itza palliplatsil.
u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur.
Pallimängija. Selliste kivist ketaste abil tähistati pallimänguväljaku piire .
u. 600-900. Copan, maaja kultuur.
 
 
 
 

Andide kõrgkultuurid

 
 
 
 
Andide tsivilisatsioonide sünnikodu on Vaikse ookeani rannaaladel. Meie ajaarvamise alguses kerkisid seal järjest esile rahvad, kes rajasid rajasid arenenud ühiskonna ja võimsad riigid. Teise aastatuhande alguses nihkus raskuspunkt rohkem Andide kõrgmäestikku - Titicaca järve ümbrusse.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Ahv. Nazca kõrbejoonis.
Ämblik. Nazca kõrbejoonis
Nazca väiksemat sorti kõrbejoonis lähivaates.
 
 
 
Ühed vanimad Lõuna-Ameerika kultuurimälestised on ühtlasi ka kõige mõistatuslikumad ja suurejoonelisemad. Lennunduse arenedes avastati ühtäkki, et kõrbelises Nazca orus on maapinnale kantud tohutute mõõtmetega joonised, mis kujutavad küll linde, küll loomi, küll putukaid, küll taimi. Nähtavad on need ainult õhust ja jääb üle vaid mõistatada, miks küll nende loojad kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid .
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Moche Päikesepüramiid
Motšiika savikann.
Kuldvaas Chimust
 
 
 
Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motšiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise leiukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani Lõuna-Ameerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motšiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motšiikade inimpeade kujulised savianumad.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Mantel Chimust.
Tiahuanaco Päikesevärav
Tiahuanaco müürid
 
 
 
Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril . Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.-10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama. Tuntuimad mälestised Tiahuanacos on Päikesevärav, rituaalne õu ning Päikese- ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Inkade rajatud tee Andides
Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos
12- nurkne kivi Sacsayhuamani kindluse müüris
 
 
 
15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketšua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maa-ala praegusest Ekuadorist Tšiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem. Sellegipoolest on paljud inkade teed kaasajani kasutatavad - niivõrd põhjalikult on nad ehitatud.
Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud .
Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus , mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa ehitamisega toime on tulnud ja pidasid ehitist deemonite kätetööks. Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu .
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Macchu Picchu varemed
Amfiteater Cuzcos
Inkade sõlmkiri - kipu
 
 
 
Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja.
Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks. Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud, sest 1530-1532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks.
 
 
 
Indrek Kuuse 2003