Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mesinduse viimane test (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida oleks vaja kursusel muuta et asi oleks parem?

Lõik failist

  • Nimeta 3 ohtlikumat Eestis leiduvat mesilaste haigust.
    • Euroopa ja Ameerika haudmemädanik
    • Nosematoos
    • Varroatoos

  • Nimeta 2 kevadel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus.
    • Harilik vaher – õitseb aprillis -mais. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha.
    • Harilik kopsurohi – õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 60-70 kg/ha.

  • Nimeta 4 mesilaste kahjurit. Lühitutvustus.
    • Kõrvahark – pikliku kehaga , tugeva kitiinkattega, tumepruun putukas . Toiduks kasutab ta mett , surnud ja haigeid mesilasi ning hävitab ka tarus leiduvaid kärjeleediku röövikuid.
    • Kärjeleedik – on olemas suur ja väike kärjeleedik. Nad on ohtlikud kärjekahjurid ja mesilaste haiguste levitajad . Emane kärjeleedik muneb muna, millest koorub vagel, kuid keda nimetatakse hiljem röövikuks. Röövikud teevad kärgede sisse käike ning toituvad kärjemassist, rikkudes seejuures nii kärge kui seal olevat hauet.
    • Harilik nahanäkk – suhteliselt väike mustjas mardikas. Nahanäkki võib sageli kohata hoolitsemata ja nõrkades peredes . Nahanäkk toitub surnud mesilastest ja hauetest. Samuti toituvad nahanäki vastsed suirast.
    • Rasvatihane – kahjutekitaja talvel. Tihane koputab taru eesseinale ja ootab seni kuni mõni mesilane tuleb vaatama, kes nende rahu rikub. Seejärel haarab tihane mesilase ja sööb ta tagakeha ära. Kui tihane jätkab mesilaste rahu häirimist ja nende söömist, siis mesilaspere võib kevadeks niivõrd nõrgaks jääda, et hukkub.

  • Nimeta 2 suvel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus.
    • Aedvaarikas – õitseb juuni esimeses pooles. Meeproduktiivsus on 70-100 kg/ha.
    • Valge mesikas – õitseb juulis. Meeproduktiivsus on 200 kg/ha.

  • Mida arvate Eesti mesindusest.
    Arvan, et Eesti mesindus on heal järjel ning antud ala köidab ka inimesi rohkem ning kutsub sellega tutvuma ja tegelema. Samas on murekoht ehk see, et noori mesinikke ei tule nii palju peale kui võiks. Seega võiks rohkem noorte seas mesindust propageerida.
  • Palju tarbite mett aastas (kilogramm).
    Julgen arvata, et tarbin aastas mett nii umbes 500 g – 1kg.
  • Mida oleks vaja kursusel muuta, et asi oleks parem?
  • Mesinduse viimane test #1 Mesinduse viimane test #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor myrsik Õppematerjali autor
    Vabaaine mesindus viimase testi vastused.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    docx

    Mesinduse testid

    8 mm 6. Mesilasemade kasvatamiseks vajalik inventar on a. Kärjeraamitangid b. Emasaatepuur c. Vageldusnõel 7. Valminud mee veesisaldus? a. 10% b. 30% c. 20% 8. Mesilaspere aastane õietolmu vajadus a. 40 kg b. 5 kg c. 25 kg 9. Mesilased koguvad taruvaigu jaoks vajalikud ained lilledelt True False 10. Milleks kasutavad mesilased suira? a. Vaklade söödaks b. Toidavad ainult leski c. Toidavad ainult mesilasema MESINDUSE TEST 3 1. Joonisel näidatud nr.9 on vahanäärmed True False 2. Joonisel näidatud nr.23 on ventiillehter True False 3. Joonisel näidatud nr.16 on kesksool True False 4. Joonisel näidatud nr.8 on tergiit True False 5. Joonisel näidatud nr.21 on süda True False 6. Joonisel näidatud nr.25 on aju True False 7. Joonisel näidatud nr.24 on aort True False 8. Joonisel näidatud nr.11 on astel True False 9. Joonisel näidatud nr

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    18
    doc

    MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID

    ..................................................................... 14 LISA 3. FOTOD MESILASTE KAHJURITEST....................................................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 18 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimustöö käsitleb mesindust mõjutavaid tegureid. Teema valik tulenes uudishimust mesinduse vastu, mis sai alguse sugulaste mesindustalust, mida olen oma sünnist saati igal aastal külastatud ja kus eelmisel suvel sain esmakordselt ka tööd teha. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida mesindust mõjutavaid tegureid, kuid kuna mesinduse teema on väga lai, siis otsustasin piirduda otseselt mesinikke, meesaaki ja mesilasi mõjutavate teguritega. Selleks, et tööeesmärk täita, tuli liigitada tegurid kolme valdkonda: 1. mesinikuga seotud tegurid; 2. meesaaki mõjutavad tegurid;

    Uurimistöö



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun