Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mesindus - Rassid (tõlketöö) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mesindus - Rassid-tõlketöö #1 Mesindus - Rassid-tõlketöö #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor myrsik Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Mesinduse tõlge

Jana Raudsepp 09.03.2017 Mesilased Maailmas on umbes 20 000 erinevat mesilasliiki. Mesilased elavad kolooniates, mis koosnevad mesilaste kuningannast, töömesilastest ja leskedest. Igal mesilasel on ma kindel roll või ülesanne koloonia tööjaotuses. Koloonia on ülesehitatud tuhandetele isenditele, mis funktsioneerivad tervikuna. Töömesilased ja mesilaskuninganna on emased aga ainult mesilaskuninganna on paljunemisvõimeline. Kõik lesed on isased. Töömesilased puhastavad

Mesindus
thumbnail
5
docx

Kraini mesilane

Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kraini mesilane Referaat õppeaines mesindus Tartu 2012 Kraini mesilaste jagunemine Kraini mesilased jagunevad viieks rühmaks: 1) Kraini mägimesilane, 2) Alam-Austria mesilane, 3) Banati mesilane, 4) Ukraina stepimesilane, 5) Tagakarpaati mesilane. Levikupiirkonnad Kraini mägimesilase levikupiirkonnaks on Ida-Alpid, Tsehhi massiiv, Karpaadid ning Balkani mägised maad. Kõige tüüpilisemad on nad Kraina piirkonnas Jugoslaavias, Kärnteni ja Lõuna-Staiermargi liidumaal Austrias ja Lõuna-Tiroolis. Alam-Austria mesilane on levinud Alam-, Ülem-Austria, Salzburgi ja Staiermargi liidumaal Austrias. Banati mesilane eluneb Banati künklikul maa-alal Rumeenias ning ka Ungariga piirnevatel Jugoslaavia lagendikel.

Mesindus
thumbnail
5
docx

Itaalia mesilane

Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Itaalia mesilane Referaat Õppeaines ,,Mesindus" Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on kesksel kohal Itaalia mesilane ning selle mesilasliigi omadused ja iseärasused. Referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade Itaalia mesilase välimikust ja anatoomilistest eripäradest, mis eristavad neid teistest mesilasliikidest, kirjeldada ja selgitada Itaalia mesilase käitumist ning põhilisi levikupiirkondi. Infoallikatena on referaadi koostamisel kasutatud wikipediat, anastasia foorumit ja maamajandusteabe lehte pikk.ee. 1

Mesindus
thumbnail
1
docx

3 olulist fakti kevadel mesilaste kohta

Mesinik peaks olema teadlik asjaolust, et mesilastel on vajalik kevadeti sooritada puhastuslend, millega nad vabanevad talve jooksul kogunenud seedejätetes. Üldjuhul toimub puhastuslend märtsi lõpus ning varjus peab olema vähemalt 10ºC sooja. Mesinik peab enne puhastuslendu eemaldama lume tarude ümbrusest, selleks et mesilased ei saaks lume sisse kukkuda, vastasel juhul nad hukkuvad. Puhastuslennu ajal on vajalik jälgida selle kulgu, et saaks teha järeldusi talvitumisest ning samuti on vajalik kontrollida pesasid. Teiseks peaks mesinik mesilasse üles seadma kaks jooginõud, millest üks võiks olla tavapärase veega ning teine 0,5% keedusoolalahusega, kuna see sisaldab mesilastele vajaminevaid mineraalained. Vesi on hädavajalik, seetõttu et tavaliselt pole mesila läheduses veekogusid ning kevadel ei leidu veel piisavas koguses nektarit. Kolmas oluline tarkus, mida mesinik peaks endale teadvustama on fakt, et haue hakkab arenema, kui pesas valitseb temperatuur +35ºC. Kun

Mesindus
thumbnail
4
doc

Referaat: ,,Mesilaspere meesaaki mõjutavad tegurid\'\'

Referaat Mesilaspere meesaaki mõjutavad tegurid Maaleht Ilme Nõmmisto 07. juuli 2009 Neid tegureid, mis tugevalt saagikust mõjutavad on üsna mitmeid. Uurisin Maalehest nende kohta täpsemalt ja sain vastused Ilme Nõmmisto kirjutatust. Et meesaaki saada on vaja kuskilt alustada, seega esimeseks teguriks mainis Ilme korjeallika kaugus mesilaspere kodust. Mesilane korjab taimedelt 40-60 mg nektarit, kuid lendamiseks kasutab ta energia saamiseks sedasama nektarit. Näiteks, kui lennuteekond asub 5 km kaugusel, siis koju jõudes pole tal midagi alles. Kuid mis on kaugus ? Mesilastele on sobivaim kaugus 750 m. Oma kodu lähedalt nad ei korja, sest see on vajalik mustadeks päevadeks jätta. Veel tekib küsimus,

Mesindus
thumbnail
2
docx

Mesinduse viimane test

1. Nimeta 3 ohtlikumat Eestis leiduvat mesilaste haigust. Euroopa ja Ameerika haudmemädanik Nosematoos Varroatoos 2. Nimeta 2 kevadel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus. Harilik vaher ­ õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha. Harilik kopsurohi ­ õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 60-70 kg/ha. 3. Nimeta 4 mesilaste kahjurit. Lühitutvustus. Kõrvahark ­ pikliku kehaga, tugeva kitiinkattega, tumepruun putukas. Toiduks kasutab ta mett, surnud ja haigeid mesilasi ning hävitab ka tarus leiduvaid kärjeleediku röövikuid. Kärjeleedik ­ on olemas suur ja väike kärjeleedik. Nad on ohtlikud kärjekahjurid ja mesilaste haiguste levitajad. Emane kärjeleedik muneb muna, millest koorub vagel, kuid keda nimetatakse hiljem röövikuks.

Mesindus
thumbnail
4
doc

Mesindamine korpustarudes

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma Mesindamine korpustarudes Referaat Olustvere 2010 Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesi ammust ajast tuntud väärtusliku toiduainena ja ravimina. Mesinikud saavad põhitulu mee müügist

Mesindus
thumbnail
54
pdf

MESILASEMADE KASVATAMINE

AIMAR LAUGE MESILASEMADE KASVATAMINE Aimar Lauge Eesti Mesinike Liit on mesinike vabariiklik ühendus, mille peamiseks MESILASEMADE ülesandeks on Eesti mesinduse arendamine ja mesinikele nende tööks või harrastuseks võimalikult soodsate olude loomine. Eesti Mesinike Liit KASVATAMINE loodi mesinike poolt kokku kutsutud asutamiskoosoleku otsusega 1992. a. alguses. EML jätkab 1902. a. asutatud Eestimaa Mesilaste Pidajate Seltsi tegevust, mis sõjaolude tõttu ja järgnenud nõukogude korra tingi- mustes katkes. EML korraldab oma liikmetele mitmesuguseid tegevusvõimalusi, mesin- duspäevi ja –õppusi, samuti õppereise nii Eesti kui teiste maade mesin- dusega tutvumiseks. Kõik EML-i liikmed saavad posti teel koju kätte

Loodus



Lisainfo

Vabaaine mesindus tõlketöö teemal ''rassid''.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun