Mesilane - eluviis, paljunemine (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Mesilased

Referaat Mesilased Sisukord : 1. Sissejuhatus 2. Kehaehitus 3. Mesilaste kodu 4. Paljunemine 5. Astel 6. Liigid 7. Huvitavat 8. Põhifaktid  9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mesilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgate ja herilastega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha

Bioloogia

4

doc

Mesilane

Kärjekannud suureks sirgunud vakladega kaanetatakse vaha abil kinni. Seal muutuvad need vaglad nukkudeks, seejärel valmikuteks. Pärast kärjekannust lahkumist toidavad noort mesilast pidevalt vanemad mesilased, kuid ta hakkab juba ka tööle (kärjekanne puhastama). Seejärel hakkab ta toitma valmikuid ning veidi hiljem vaklu. Umbes 6. elupäeval suundub ta esimesele lennule taru lähedusse, et ümbrusega tutvuda. 11 päeva pärast kärjekannust lahkumist asub mesilane kärgi ehitama. Korjele hakkab ta lendama 15.-20. elupäevast alates, vahel ka varem. Lisaks õietolmule, nektarile ja niinimetatud lehemeele kannavad korjemesilased tarru ka lehetäide magusat eritist. Mesilasel on olemas astlaaparaat, mille kasutamine inimese vastu lõpeb mesilase jaoks surmaga. Astla nõelamisharjaste otsas asuvad kidad ei võimalda astelt inimese või mõne muu püsisoojase nahast välja tõmmata. Seega järgneb kogu astlaaparaadi murdumine, mille

Bioloogia

3

doc

Kodumesilane

Kodumesilane Mesilane on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaste sugukonnast. Mesilasi on neli liiki 1. Hiidmesilane. Elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane. Elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane. On suurema levialaga 4. Meemesilane. On arvatavasti arenenud Aafrikas. Sissejuhatus Mesilased ja herilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgatega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased ja herilased tähtsad mitmel põhjusel

Bioloogia

8

doc

Referaat - mesilane

tagumistel jalgadel paiknev "korvike" täis. Nad peavad 1g vaha jaoks sööma 6g mett. 3  tööline Mesilaste käitumine Kodumesilastel on erinevad võtted kaaslaste teavitamiseks uutest nektaririkastest korjemaadest. Kui töömesilased leiavad ohtralt toitu, naaseb ta tarusse ning esitab teistele erilise tantsu. Nn ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Viibutades tants tähendab, et õied on tarust kaugel. Kusjuures mesilane osutadab " kaheksaid" tehes ka, kuspool toiduallikas paikneb. Mesilased lendavad alati eksimatult tagasi oma tarusse. Arvatakse, et nad orienteeruvad maastiku järgi. Nad eristavad kollast ja sinist värvust ning ka esemete kuju. Sülemlemine Sülemlemine on mesilaspere võime toota uusi peresid, mille kaasabil säilitatakse liiki. Sülemlemine toimub suve esimesel poolel ja vaid kord aastas, harva kaks, siis jab pere väga nõrgaks ja hukkub

Bioloogia

54

pdf

MESILASEMADE KASVATAMINE

................................................................................................ 27 II OSA Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames. 1. Mesilasrassid ja -tõud..........................................................................................................28 Kraini mesilane.................................................................................................................... 29 Autor Aimar Lauge Itaalia mesilane.................................................................................................................... 32 Toimetaja Katrin Linask Buckfasti mesilane.............................................

Loodus

Meedia

Kommentaarid (0)