Merkuur, referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Sisukord
Merkuuri iseloomustus 3
Vaadeldavus 4

Väljanägemine nagu kuul 5
Ainuomased jooned 6
Magnetväli 7

BepiColombo 8Merkuuri iseloomustus
 
Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Merkuur on tuntud juba sumerite ajast peale (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklaste poolt anti talle kaks nime: Apollo - tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid siiski, et need kaks nime osutavad ühele ja samale taevakehale. Heracleitos uskus isegi, et Merkuur ja Veenus tiirlevad ümber Päikese, mitte ümber Maa, nagu varem arvati.
Merkuur on planeet, kus päevas on kaks aastat. Asudes päikesest keskmiselt vaid 0,4 a. ü. kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev , Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Ainult 45% planeedi pinnast on kaardistatud. Teleskoobis on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike.
Merkuuri orbiit on üsna ekstsentriline ; periheelionis on ta ainult 46 miljoni km kaugusel Päikesest aga apheelionis 70 miljoni km kaugusel.
19nda sajandi astronoomid tegid väga hoolikaid vaatlusi Merkuuri orbiidiparameetrite kohta, aga ei suutnud neid Newtoni mehaanikat kasutades selgitada. Pisike erinevus vaatlustulemuste ja ennustatud väärtuste vahel oli väikese tähtsusega, kuid tõstatas probleemi mitmeteks aastakümneteks. Arvati, et üks teine planeet (mida mõnikord kutsuti Vulcan ) võib eksisteerida Merkuuri orbiidi lähedal, mis seletaks selle lahkumineku väärtuste vahel. Õige vastus osutus palju dramaatilisemaks: Einsteini üldine relatiivsusteooria !
Kuni 1962. aastani arvati, et Merkuuri "päev" on sama pikk kui tema "aasta" (et ta hoiab sama külge Päikese poole niisama kaua kui Kuu Maa poole). Kuid see teooria lükati ümber 1965. aasta radarivaatlustega. Nüüd on teada, et Merkuur pöörleb kolm korda oma kahe aasta jooksul. Merkuur on ainuke keha Päikesesüsteemis, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui 1:1. 1965.a. tehtud raadiolokatsioon näitas, et Merkuuri pöörlemisperiood on tegelikult natuke väiksem kui 59 päeva, moodustades täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. See pole juhuslik kokkusattumus, vaid tingitud Päikese poolt tekitatud loodejõududest. Päikese ööpäev on sellel planeedil 176 korda Maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Päike liigub Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt – jääb teatavas asendis seisma, liigub siis umbes kaheksa maise ööpäeva jooksul tagasi ning
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Merkuur-referaat #1 Merkuur-referaat #2 Merkuur-referaat #3 Merkuur-referaat #4 Merkuur-referaat #5 Merkuur-referaat #6 Merkuur-referaat #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triiiinu Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Merkuuri iseloomustus, vaadeldavus, väljanägemine, ainuomased jooned, magnetväli, BepiColombo
merkuur , poolkera , mariner , magnetväli , sond , bepicolombo , lõunapoolkera

Mõisted

Sisukord

  • Sisukord
  • Merkuuri iseloomustus
  • Vaadeldavus
  • Väljanägemine nagu Kuul
  • Ainuomased jooned
  • Magnetväli
  • BepiColombo

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

6
docx
Merkuur
18
odt
Merkuuri referaat
10
doc
Merkuur
10
doc
Merkuur
7
doc
Jupiter-referaat
5
rtf
Merkuur
16
doc
Veenus - referaat
13
docx
Merkuuri päritolu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !