tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Merkuuri uurimislugu Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr). Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Vana-Kreekas oli Merkuuril kaks nime: Apollon hommikutaevas nähtava Merkuuri kohta ja
nurkkiirus teatava aja jooksul suurem pöörlemise nurkkiirusest. (3) Märgatav sarnasus Kuuga Väljanägemine on Merkuuril nagu kuul, 1974. aastani teati raadiolokatsiooni kaudu Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetidevahelise automaatjaama ,,Mariner 10" kolm seni ainsat möödalendu Merkuurist oli 300 kilomeetrit ning planeedi pinnast õnnestus pildistada umbes poolt kuna kõigil Mariner 10 lähenemistel jäi päevapoolele üks ja seesama poolkera. Piltide lahutusvõime vastab ligikaudu Maalt teleskoopidega saadud Kuu fotodele. Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib Mariner 10 poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada Kkuu fotodeks, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmest kraatrist lähtuvad kiired. Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kkuu meredega
tema orbitaalne nurkkiirus teatava aja jooksul suurem pöörlemise nurkkiirusest. 1974 aastani teatati raadiolokatsiooni kaudu Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetide vahelise automaatjaama "Mariner 10" kolm seni ainsat möödalendu Merkuurist 1974. a. ja 1975. aastal. Automaatjaama vähim kaugus Merkuurist oli 300 km ning planeedi pinnast õnnestub pildistada umbes poolt kuna kõigil "Mariner 10" lähenemistel jäi päevapoolele üks ja seesama poolkera. Piltide lahutusvõime vastab ligikaudu Maalt teleskoopidega saadud Kuu fotodele. Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib "Mariner 10" poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada Kuu fotodeks, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmest kraatrist lähtuvad kiired. Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kuu meredega.
Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal. Et samu meetodeid on rakendatud ka Kuu ja Maa puhul ning kombineeritud kivimi- ja pinnasenäidistega, on võimalik teha järeldusi Merkuuri kivimite ja pinnase kohta. Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu (ladina keeles
Asi on selles, et horisondi läheduse tõttu peab valgus läbima pika teekonna läbi Maa atmosfääri ning moondub turbulentsi ning valguse murdumise ja neeldumise tõttu. Enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut paistab Merkuur nii madalal, et tema kiirgus peab läbima 10 korda paksema Maa atmosfääri kihi kui juhul, kui ta paistaks otse pea kohal. Hubble'i kosmoseteleskoobiga ei lubata Merkuuri üldse vaadelda, et vältida teleskoobi kahjustumist päikesevalguse toimel. Merkuuril on faasid nagu Kuul (vaata Kuu faasid). Alumises konjunktsioonis paistab ta õhukese sirbina. Ülemises konjunktsioonis oleks nähtav kogu pind. Kummaski faasis tõuseb ja loojub ta aga koos Päikesega, mistõttu teda Maalt vaadelda ei saa. Esimeses ja viimases veerandis on Merkuur suurimal näilisel kaugusel Päikesest vastavalt ida ja lääne pool ning tema pind on poolvalgustatud. Suurim näiline kaugus Päikesest (eemaldumus) on 18,5°
Saku Gümnaasium Maa tüüpi planeedid: Merkuur ja Veenus Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Annaliisa Täht 9a Saku 2008 1 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................3 1. Merkuur...............................................................................................4 1.1 Merkuur planeet, kus päevas on kaks aastat
Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Callisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Maa-tüüpi planeetide suuruse võrdlus (vasakult paremale): Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike.
läbi Maa atmosfääri ning kujutis moondub turbulentsi ning valguse murdumise ja neeldumise tõttu. Enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut paistab Merkuur nii madalal, et tema kiirgus peab läbima 10 korda paksema Maa atmosfääri kihi kui juhul, 4 kui ta paistaks otse pea kohal. Hubble'i kosmoseteleskoobiga ei lubata Merkuuri üldse vaadelda, et vältida teleskoobi kahjustumist päikesevalguse toimel. Merkuuri ketta läbimõõt on 5...15 kaaresekundit. Alumises ühenduses on see umbes 10 sekundit (1/180 Kuu näivast suurusest), ülemises ühenduses umbes 4,5 sekundit (1/380 Kuu näivast suurusest). Kui alumine ühendus toimub kahest orbiidisõlmest ühe lähedal (keskmiselt iga 7 aasta tagant, näiteks 7. mail 2003 ja 8. novembril 2006), saab teda tugeva päikesefiltriga varustatud teleskoobiga vaadelda musta kettakesena Päikese eest möödumas
Merkuuril on faasid nagu Kuul. Alumises ühenduses paistab ta õhukese sirbina. Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind. Mõlemas ühenduses tõuseb ja loojub planeet koos Päikesega, mistõttu teda Maalt vaadelda ei saa. Pinnavormid Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega Kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taeva kehad kiiremini. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaljumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdeoksiidist , neoonist ja argonist. Jälgi on ka krüptoonistja ksenoosist
Mõõdeti ka pinnatemperatuuri. Teiseks sondiks sai 2004. a. NASA poolt lastud MESSENGER uurimisjaam. 2011. a. märtsis jõudis ta Merkuuri polaarorbiidile ja töötab seal tänaseni. MESSENGERi abil sai võimalikuks koostada kogu planeedi kohta kõrgeresolutsiooniline kaart. Sondi instrumendid võimaldasid uurida Merkuuri pinnase keemilist koostist, selle geoloogilist ajaloo, sisemist ehitust, magnetvälja ja eksosfääri. 7.Sarnasus kuuga Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib "Mariner 10" poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada fotodeks Kuust, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmetest kraatritest lähtuvad kiired. Ka Merkuur on "kahepalgeline" -- üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on aga ka ulatuslikke tasaseid alasid, mis on sarnased Kuu meredega. 8.kraatrid/basseinid Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks.
Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind. Merkuur on sagedamini hõlpsasti nähtav lõunapoolkeralt kui põhjapoolkeralt, sest ta on suurimal võimalikul näival kaugusel Päikesest Merkuuri ja Maa orbiidi omaduste tõttu korduvad Merkuuri vaatlemise tingimused iga 13 aasta tagant. PINNAVORMID Teleskoobist paistavad ainult heledad ja tumedad laigud. Kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu, põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva või tolmujutid. ATMOSFÄÄR JA KLIIMA
Diameeter on 4 880 km Mass 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne -173 °C; ja maksimaalne 427 °C; Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Merkuur Merkuur on mitmel viisil sarnane Kuuga: tema pind on kraatreid täis ja on väga vana Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre Merkuur on palju tihedam kui Kuu . Merkuur on tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad Merkuuri pinnal paistavad tohutud järsakud, mõned neist on sadu kilomeetreid pikad ja kuni kolm kilomeetrit kõrged. Mõned neist lõikavad läbi kraatrite ringe, tõestades, et nad on moodustunud surve mõjul. Magnetväli Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus
On lepitud kokku, et planeetideks loetakse kehi, mis on piisavalt massiivsed, et omaenda gravitatsiooni mõjul omandada ümar kuju, kuid mitte nii massiivsed, et toimuksid termotuumareaktsioonid, mis on omased tähtedele. Planeedid jaotatakse kahte rühma: hiidplaneedid ehk gaasihiiud ning terrestriaalplaneedid ehk Maa-tüüpi planeedid. Maa-tüüpi planeetide hulka kuuluvad 4 esimest planeeti Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Gaasihiidudeks loetakse nelja järgnevat planeeti: Jupiter, Saturn, Neptuun ja Uraan. Maa rühma planeetide mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa-tüüpi planeetide vanuseks arvatakse olevat umbes 4.5 miljardit aastat. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa rühma planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale,
Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal. Et samu meetodeid on rakendatud ka Kuu ja Maa puhul ning kombineeritud kivimi- ja pinnasenäidistega, on võimalik teha järeldusi Merkuuri kivimite ja pinnase kohta. Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid,
tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Efektid taevas Teatavates punktides Merkuuri pinnal saaks vaatleja näha ühe ja sama Merkuuri päeva jooksul kahte päikesetõusu
Päikesest lähedalt mööduma. Üldrelatiivsusteooria järgi kõverdab Päikese gravitatsioon ruumi, mistõttu muutub pisut trajektoor ja teepikkus. Ka see eksperiment kinnitas üldrelatiivsusteooriat. Teleskoobid Esimesed uurimised Merkuurist tegi Galileo 17 saj. Maapealsete teleskoopidega tehtud uuringud näitasid 1962 aasta juunis, et Merkuuri pöörlemisperiood on 59 päeva. Tänapäevaste teleskoopidega uuritakse Merkuuri pinnast ning kraatreid. kosmoseaparaadid Merkuuri pole uuritud eriti palju kosmoseaparaatidega, sest planeet on liiga lähedal Päikesele ja sellel pole eriti midagi pakkuda inimestele. Merkuuri pinnatemperatuur kõigub 427°C kuni -173°C Satelliite ei saa saata tiirlema ümber Merkuuri, sest Päike tõmbab oma gravitatsiooniga satelliidid sealt ära. Samuti ei saa satelliidid Merkuuri gravitatsiooni välja nii lihtsalt, sest
Merkuuri kaugus Päikesest : 46 - 70 000 000 km. Mass : 3,303×1023 kg Diameeter : 4,880 km Suurt tihedus (5,44 g/cm3). Maa (5,52 g/cm3) järel teisel kohal Päikesesüsteemis. Üldandmed Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on tinahalli värvi. Temperatuuri muutumised Merkuuril on kõige äärmuslikumad, 90 - 700 K (-170°C öösel - +350°C päeval). Sarnasus Kuuga Merkuur on mitmel viisil sarnane Kuuga Tema pind on kraatreid täis ja väga vana Ei oma atmosfääri Ei näi olevat laamtektoonikat. Üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on tasased alad Väga halb soojusjuhtivus Merkuur on palju tihedam kui Kuu. (Tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad) Merkuur ja Päike Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt.
...................................................................................... 7 2.4 Merkuuri keemilised ja füüsikalised omadused................................................................7 .....................................................................................................................................................8 Pilt 2. Merkuuri pind...................................................................................................................8 3. VEENUS.................................................................................................................................9 3.1 Ajalugu..............................................................................................................................9 3.2 Veenuse omadused............................................................................................................9 3.3 Veenuse pilved.......................................................................
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Orbiidi pikkus: 360 000 000 km Keskmine orbitaalkiirus : 47,88 km/s (suurim planeetide seas) Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem Maa massist) Merkuuri ketta läbimõõt on 5...15 kaaresekundit. Merkuur Merkuuri pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil ,lühikest aeg
Mercuriuselt. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil. Läbimõõt ekvaatori kohalt on 4 879 km kaugus päikesest on 57,9 miljon km Pinna temperatuur on +350C Pöörlemisperiood on 58,65 päeva Tiirlemis periood on 87,97 päeva kaaslasi Merkuuril ei ole. Merkuur on päikesele kõige lähemal, ta on ka kõige väiksem neist. Pinnavorm Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga.Seal on tervate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikkem. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuul, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam kraater Merkuuril on palavuse nõgu, mille läbimõõt on umbes 1550km.Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100km läbimõõduga taevakehaga. Merkuuril on tohutuid käänulisi,kaarekujulisi astanguid, mis nähtavasti tekkisid siis kui Merkuuri
magnetvälja tehet päikesetuule mõjuga. Täpsemalt midagi öelda on raske, sest planeetide magnetväljade tekkepõhjused, pole seni veel kaugeltki selged. Merkuur on andnud oma osa ka füüsika arengusse. Tema orbiidi periheeli nihke uurimine on üks tugevaimaid argumente Albert Einsteini loodud üldrelatiivsusteooria paikapidavuse kasuks. Merkuuri hääl : http://www.youtube.com/watch?v=894Aejo-R0U Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (vähim kaugus 42 miljonit km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg
sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited:
Merkuur Koostaja: Keiu Peetsalu Juhendaja: Annika Orula Sissejuhatus Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Click to edit Master text s Merkuur on ilma Second level atmosfäärita Third level Fourth level Meenutab välimuselt kuud Fifth level Maalt on merkuuri väga halb vaadelda . Kosmosest on merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama poolt . Merkuuril on omapärane pinnavorm Merkuuril ei ole kaaslasi. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
Milline on Merkuur? - Kaugus Päikesest u 57,9 miljonit km - Läbimõõt 4 874 km - Temperatuur -185 ℃ kuni +430℃ kuni +430℃ kuni +430℃ - Aasta pikkus 88 Maa päeva Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa, umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Oma nime on saanud vanarooma kaubanduse ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Merkuuri elutu kaljuline pind on tihedalt täis kraatreid. Kõige suurim on Palavuse kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Merkuur on Maast kaks korda väiksem, kuid kaalub palju rohkem. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige tumedam planeet, kollast või tumehalli värvi. Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm ning pind on tervikuna väga vana.
tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega.
Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623°K, öösel 193°K Merkuuri elliptilise orbiidi ning pöörlemis- ja tiirlemisperioodi vahekorra tõttu esinevad teatavatel pikkuskraadidel temperatuuri aastased ja ööpäevased perioodilised muutused. Päikese ja planeetide paiste. Magnetväli Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär, mis valgust hajutaks. Koorekarva Veenus ja sinine Maa paistavad eredate tähtedena. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Tihedus ja struktuur Merkuuri raudtuum on palju suurem kui Kuul ning seetõttu on ka Merkuuri tihedus palju suurem (keskmine tihedus on 5,43 g/cm³; Kuul 3,34 g/cm³). Tihedus on arvutatud, lähtudes raadiusest ja massist.
moodustab magnetosfääri,mis ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli. Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud, mistõttu magnetvälja tekitavat dünamoefekti ei saa olla. On võimalik, et see magnetväli tekib nagu Maa omagi ringleva vedela tuumamaterjali poolt tekitatud dünamo tõttu. Praeguste hinnangute järgi ei ole Merkuuri tuum piisavalt kuum, et nikkel ja raud saaksid olla vedelad. Võib-olla tekitavad magnetvälja madalama sulamistemperatuuriga ained, nagu väävel. Dünamoteooriale on probleemiks ka Merkuuri pöörlemise aeglus. On ka võimalik, et Merkuuri magnetväli on jäänus varasemast dünamoefektist, mis on praeguseks lakanud, kuid jätnud endast järele tahkestunud magnetilistest
...................................................................................................... 2 ......................................................................................................................................2 Maa-sarnased planeedid...............................................................................................3 Merkuur........................................................................................................................3 Veenus..........................................................................................................................4 Maa.............................................................................................................................. 5 Marss ...........................................................................................................................6 Kokkuvõte...............................................................................................
koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 kraadi. Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Merkuuri taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär, mis valgust hajutaks. Koorekarva Veenus ja sinine Maa paistavad eredate tähtedena. Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem dipolaarne magnetväli. Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Pinnastruktuuri sarnasuse tõttu arvatakse, et Merkuuri koore tihedus on umbes sama mis Kuu omal. Merkuur kuulub üheksa plaanedi hulka ja ta on üks väiksemaid nende seas. Kasutatud materjalid 9.klassi füüsika õpik soojusõpetus, aatom ja universum. Enn
..........................................................................................................4 PÄIKE..............................................................................................................................4 MAA RÜHMA PLANEEDID.............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS .........................................................................................................................6 MAA ...............................................................................................................................6 MARSS............................................................................................................................7 HIIDPLANEEDID................................................................................................
Lapikus puudub. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist) Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Raskuskiirendus on 3,71 m/s² (0,38 raskuskiirendusest Maal). Pinnavormid Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Nõgu on
Päikesesüsteem Katrin Agejeva 12a 1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu)
Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. (3)..................................4 1. MAA TÜÜPI PLANEEDID..................................................................................................6 1.1Merkuur...............................................................................................................................6 1.2Veenus.................................................................................................................................7 Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. (4).............7 1.3Maa...........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
