Merepääste arengu PEST analüüs-viimane versioon (0)

I GRUPITÖÖ Vivian Tammearu
Merepääste arengu PEST analüüs
Poliitiline keskkond
Rahvusvahelistes suhetes on lähiaastate pinged n-ö lääne ja ida, Venemaa VS USA jt. toimunud kulmineerumine lähestikku nii Ukrainas kui ka Süürias . Mõlemad sõjad omavad isepärast mõju – Ukraina sõjast tingitud ohutunnetus ja NATO kohalolu kasv Eestis ning USA kaitsekulutuste jäme kasv Euroopas. Siia alla kuulub mitme NATO rivistusse kuuluva merealuse tulek Eesti sadamatesse. Süüria sõjast tingitud pagulaskriis nõuab üha enam tugeva Euroopa ülese piirivalve agentuuri loomist ning Eesti meeskondade osalemist Frontexi missioonidel. Avaldatakse poliitilist survet avaliku sektori tõhusamaks muutmisele, mis ühes osas tähendab ka töökohtade kaotamist.
Majanduslik keskkond
Kuna Eesti on väike, avatud majandus, sõltub riigi majanduse käekäik suuresti lähi-naabritest, kes on ühtlasi suurimad kaubanduspartnerid – nende kehvast ’saagikusest’ tulenevalt näeme majanduse käekäigu halvenemist. Regionaalne killustatus muudab suurlinnadest väljaspool elavad inimesed veelgi enam haavatavaks. Sellele lisaks andsid Venemaa vastased sanktsioonid hoobi Eesti piima-ja lihatööstusele, mis ka peale seakatku toibuma hakanud on. Avalik sektor otsib võimalusi tõhususe tõstmiseks, mis omakorda peaks paiskama erasektorisse täiendavaid töökäsi. See aga ei tähenda koheselt, et avalikku sektorisse jääks rohkem raha.
Sotsiaalne keskkond
Riigis süveneb jätkuvalt struktuurne tööpuudus. Eelkõige avaldub see IT sektoris, mis vajab hädasti spetsialiseerunud töötajaid. Meedias kärgatab pidevalt arutelusid pagulaste temaatikal, mis lisab ka survet avalikus sektoris töötajatele. Inimeste puudulikud teadmised ohutusest ja enese päästest merel on kulmineerunud mitmes sotsiaalses kampaanias, eriti joovastusega ujumise teemal, mis on toonud palju avalikkuse tähelepanu merepäästele ja uppumissurmadele. Vabatahtlike järve-ja merepäästjate kasvav positiivne trend. Eesti üldhariduskoolides kavandatakse üha enam keskenduda noorte ujumisoskuste edendamisele ja füüsilise võimekuse kasvule.
Tehnoloogiline keskkond
Eesti avalik sektor on jätkuvalt eesrindlik innoovaatilise infotehnoloogilise lähenemise eest. Seda kajastas ka hiljutine ’Digital Single Market’ raport Euroopa Komisjoni poolt. Sama raport viitas aga sellele, et ettevõtted, erasektor , pole digilahenduste kasutusele võtmisel eriti tegusad olnud ning võib mõjuda riigi erasektori konkurentsivõimele pidurdavalt.
Jätkuvalt ägeneb erinevate inkubaatorite, ärikiirendite töö ning nende koostöö ülikoolidega. See kõik loob tugeva idufirmade ökosüsteemi ja paneb aluse edasiseks innovatsiooni tegemiseks ning intellektuaalselt väärtuslike äriideede teostamiseks. Siia kuuluvad ka erinevad targa linna rakendused , mis langevad mereseire alla poide jms näol. IT lembus kujundab kodanikes selgemat võimekust kaasaegsete tehnikate kasutamiseks ja uute trendidega kaasa käimiseks.
TUGEVUSED (strengths)
Vabatahtlikud merepäästjad.
Aktiivsed inimesed.
Ennetus tööd maismaal kui merel enesepäästest ning turvalisusest.
Merepääste koolituste suur tõus.
NÕRKUSED ( weaknesses )
Spetsialistide puudus
Puuduvad transpordi vahendid.
Sündmuskohale saabumise aeg.
Sadamates puudu paatide veeskamiseks kohad ja raske ligi saada.
Suured kulud transpordi hooldamisele.
Esmaabi osutamine raske.
VÕIMALUSED(opportunities)
Toetus- ja rahastamisskeemide olemasolu (EL, riik jm.)
Välispetsialistide kaasamise võimalused rahvusvahelistel üritustel.
Kohaliku elanikkonna osalemine ennetustöös.
Innovaatiliste ja kaasaegsete tehnoloogiliste võimaluste rakendamine.
Tugev ühiskondlik taju mere- ja veeteedega seotud ohtudest ja nende leevendamise vajadusest.
Turvatunde murenemisest tingitud suurem soov kindlustunde vastu.
OHUD (threats)
Rahaliste ressursside puudus seoses majandusliku olukorraga.
Spetsialistide puudus ning äravool seoses inimeste vabatahtlikkuse suurenemisega.
Avaliku sektori ressursside kokku tõmbamine, mis avaldub ka kaitsestruktuuridele.
Puudulik arv oskustöölisi.
Venemaa jätkuv agressiivne välispoliitika .
SWOT -ANALÜÜS
SWOT maatriks Merepääste arengu kohta
Strateegilised tegurid ( kriitilised edutegurid)
Sisetegurid
Välisteguri
TUGEVUSED (S)
NÕRKUSED (W)
VÕIMALUSED (O)
SO strateegia
Tugev võimalus on ära kasutada kodanikuühiskonna kasv ning inimeste vabatahtliku tegevuse suurenemine, siduda see innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtmise ning merepääste koolituste tõusuga. Süvendada vabatahtlikele oskuste ja pädevuste edasi andmist ning panna see paari uudsete tehnoloogiatega, mis võimendavad ühe inimese tõhusust ja vähendavad võimalusel inimtööjõu vajadust.
WO strateegia
Rakendada maksimumini toetusskeemide ja ressursside saadavust transpordivahendite kaasajastamiseks ning inimeste oskuste tõstmiseks (EL viimane struktuurifond on suunatud inimeste oskustele – skills vs things), eriti keskendudes esmaabivõimekusele. Töötada koos innovaatiliste ärikiirendite ja ülikoolidega, et leida võimalusi, millega parandada hädaohust teada saamise ja reageerimise aega.
OHUD (T)
ST strateegia
Oskustööliste puudumist saab leevendada vabatahtlike täiendava koolitamise ja treenimisega, mille abil saab ka kokku hoida asutuste püsikulutusi inimressursi pealt. Muuhulgas leidub ka mitmeid kaasaegseid , innovaatilisi rakendusi hariduse ja teadmuse edasi andmiseks , mis võib teadmussiirde kulusid alla tõmmata.
WT strateegia
Puudulike oskustööliste arvu leevendamine vabahtlike koolitamise läbi võib luua tee vabatahtlike rakendamiseks püsiva töölevõtmisega asutuses. Võimaldab palgata juba kogemustega inimese, kes on tõestanud oma missioonitunnet ja teostusvõimet.
MISIOON
Merepääste tagab inimeste ohutuse mereteedel liigeldes, kasutab selleks kaasaegseid ja innovaatilisi lahendusi ning rakendab kodanikühiskonnast tulenevaid vabatahtlikke nende kõrgeimal tasemel.
VISIOON
Merepääste abi funktsioon on tagatud ööpäevaringselt ning regionaalselt ühtlaselt, osutades abivajajatele professionaalset abi, kasutades kaasaegseid merepääste aluseid ning väljaõpetatud meeskonda.
STRATEEGILISED EESMÄRGID

• Toimivad merepääste süsteemid;
  
• Päästetehnika ja –varustuse taseme parendamine;
  
• Professionaalsed merepäästevõimekusega üksused kogu Eesti rannikualal.
  

Tegevuskava tabel 5 aastaks
Periood
Strateegiline eesmärk 1
Meede
Tegevused
1
2
3
4
5
Toimivad merepääste süsteemid
Infovahetus erinevate mereseirega seotud ametkondade vahel liita
Selgitada välja kes hakkab vastutama uue süsteemi eest.
X
X
X
X
X
Ametkondade vaheline info jagamise dubleerimine tuleb tuua ühtse süsteemi alla, kust saavad kõik üksused samaväärset infot.
X
X
X
X
X
Viia läbi uurimus või audit kaardistamaks millised tegurid mõjutavad uue süsteemi loomist.
X
X
X
X
X
Ühtse mereseire süsteemi loomine
Luuakse uus süsteem kus kogutakse kõik mereseiret puudutav info.
X
X
X
X
X
Töötajaskonda koolitatakse mereseire süsteemi tõhusaks kasutamiseks.
X
X
X
X
X
Indikaatorid
Väljundiindikaator
Tulemusindikaator
Mõjundiindikaator

• Vähenenud reageerimisaeg õnnetusjuhtumite korral;
  
• Ressurssi kulu vähenemine ning info kiirem liikumine;
  
• Vähenenud hukkumiste arv mereõnnetuste puhul.
  

Periood
Strateegiline eesmärk 2
Meede
Tegevused
1
2
3
4
5
Päästetehnika ja –varustuse taseme parendamine.
Investorite leidmine finantseerimaks uut varustust.
Teha hankeid uue varustuse ja tehnika jaoks.
X
X
X
X
X
Meremessil uurida millised on parimad tooted mis sobivad merepäästeks.
X
X
X
X
X
Tehnoloogia kasutamise võimekuse kasvatamine
Viia läbi demonstratsioone kus näidatakse uut varustust.
X
X
X
X
X
Viia läbi uuring kaardistamaks milline on kasutusel olev varustus ja tehnika, selgitamaks puudujäägid olemasoleva tehnika kasutamisel.
X
X
X
X
X
Spetsialistide koolitamine päästetehnika ja –varustuse tõhusamaks kasutamiseks.
X
X
X
X
X
Indikaatorid
Väljundiindikaator
Tulemusindikaator
Mõjundiindikaator

• Finantseerimise tõus merepäästesse;
  
• Merepääsevõimekuse ning efektiivsuse kasv;
  
• Uuenenud päästetehnika ja –varustuse osakaal.
  

Periood
Strateegiline eesmärk 3
Meede
Tegevused
1
2
3
4
5
Professionaalse merepäästevõimekusega üksuste loomine kogu Eesti rannikualal.
Üksuste professionaalsuse kasvatamine
Regulaarne , rotatsiooni põhjal rahvusvahelistest missioonidest osa võtmine
X
X
X
X
X
Täienduskoolitused meeskonnatöö, juhtimise ja tõhusa kommunikatsiooni valdkonnas.
X
X
X
X
X
Mentorlus programmide sisse viimine ja täiendamine oskuste, heade tööpõhimõtete ning kogemuse edasi andmiseks.
X
X
X
X
X
Merepäästevõimekuse kasvatamine
Regulaarsete rahvusvaheliste merepääste koolituste korraldamine ja läbiviimine .
X
X
X
X
X
Regulaarsete spetsialistidele suunatud merepääste koolituste korraldamine ja läbiviimine.
X
X
X
X
X
Järjepidev sündmuste ja tegevuste järel kajastamine teiste üksustega tagamaks võimaluse õppida või parandada üksteise tegevusi.
X
X
X
X
X
Indikaatorid
Väljundiindikaator
Tulemusindikaator
Mõjundiindikaator

• Ajakohase koolitus ja –kogemuspagasiga meeskond ;
  
• Merepäästevõimekuse ning efektiivsuse kasv;
  
• Merepääste teenuse osutajate usaldusväärsuse ning toetuse kasv rahva hulgas;