Menüü (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

ppt

Prantsuse köök

PRANTSUSE KÖÖK Koostaja: Anneli Veinsteins Juhendaja: Elle Möller  Prantsusmaa Riigi keel: prantsuse keel Pealinn: Pariis Pindala: 547 030 km² Rahvaarv(2007): 64 102 000 Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Lipp: kasutusel alates 14. juulist 1790, ning see koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane). Naaberriigid: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits,  Prantsuse köök Ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni ­ sampinjonikasvatus on väga levinud. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Äärmiselt mitmekesine kastmete koostis. Kastmete arv ületab ül

Kultuurilugu

3

docx

Eksami näidis kaubandus

Eksami näidis. 1.Tiit, Jüri ja Tõnu on vanad head sõbrad. Reede õhtul läksid sõbrad poodi, et osta verivorste, mandariine ja glögi. Tiit ostis kilo verivorste, pool kilo mandariine ja liitri glögi. Summaks oli 4 eurot ja 80 senti. Jürile verivorstid ei maitse, ta ostis kaks kilo mandariine ja kaks liitrit glögi. Tema pidi poodi jätma 3 eurot ja 60 senti. Tõnu ostis kilo verivorste ja liitri glögi, kuna tal on mandariinide vastu allergia. Peale seda oli tema rahakott 4,3 euro võrra kergem. Leia verivorstide, mandariinide ja glögi hinnad. 2.Kui üks liiter veini “Selected Harvest Merlot” pressimiseks läheb vaja 400 viinamaja ja ühte klaasi mahub 1 dl veini, siis kui mitu viinamarja on tarvis, et 70 % klaasist oleks täidetud? 3. Koondise laos hoiti kolme partiid ettevõtetele kuuluvat kaupa: I partii kaaluga 60 t hinnaga a' 123.00 euri 5 päeva II partii kaaluga 55 t hinnaga a' 140.00 euri 6 päeva III partii kaaluga 45

10. klassi majandus

9

doc

Šveitsi veinid

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Sveitsi veinid Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Geograafia...................................................................................................................................4 Klassifikatsioon...........................................................................................................................5 Pranstuskeelne sveits...............................................................................................................5 Neuchateli............................................................................................................................... 5 Vaud.............................................................................

Kokandus

1

pdf

Viinamari

VIINAMARI. Ajalugu.-Viinamari on viinapuu perekonda kuuluvate taimede vili. Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat.Seemned on leitud Küproselt ja Jercho lähedalt.Looduslikult kasvanud viinapuudelt kasvavatest marjadest hakkati peagi mahla valmistama.Kuuma ilmaga läks mahl käärima ja avastati ,et see kõlbab juua. Saadud jook nimetati veiniks.Tänapäeval kõige laialdasemad kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavasti Taga-Kaukaasiast.Antiikajal hakkati viinamarjadest aretama sorte sooja ja külma,kuivaja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks.Antiikaja lõpuks oli viinamarjasorte juba poolteistsada.Viinamarjakasvatus andis kõige suuremat kasu,kuid oli ühtlasi töömahukaim kultuur.Viinamarju kasvatatav ori oli 3 korda kallim põllul töötavast. Marjad.-Viinamarjad moodustavad viljastunud emaõiest ning kasvavad tavaliselt kobarateks.Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100-300 marjani.

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

17

rtf

Valged ja roosad veinid

.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;; ....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 1 VEINI AJALUGU.................................................................................................................... 2 VIINAPUU.............................................................................................................................. 2.1 Viinapuu............................................................................................................................ 2.2 Kasvukoht......................................................................................................................... 2.3 Viinapuulehed.................................................

Toidukaubandus

6

odt

Erinevad joogid ja nende tegemine

Mineraal , - allika ­ ja lauaveed Euroopa standartite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikud kaitstud maaalustest allikast mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks sellist vett mille mineraalainete sisaldus on üle 2 gr/1 l kohta. Mineraalveed võivad olla kaseeritud. Villitud vett mis ei vasta nendele nõuetele kuid on puhas ning bakteriloogiliselt ohutu nimetatakse allikaveeks või lauaveeks. Maitsestatud ning vitaminiseerituks veeks Lauaveele on lisatud vees lahustuvad vitamiinid (C-vitamiin ning B-vitamiin). Kergelt magustatud maitsestatud veele on lisatud suhkrut. Need veed mis maitsestatud võivad olla ka kaseeritud. Evian Badoit- peened mullid päritolu : prantsusmaa, st-galmier Värskelt pressitud mahlad ja pudelisse või purki villitud mahlad. Mahl jagunevad: mahl mis on saadud otsesel pressimisel puuviljadest või marjades. Mahl kontsertreeritud mahlast ning lahjendatakse veega (vett ei tohi l

Joogiõpetus

12

doc

VEINIMAA HISPAANIA

VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused ­ Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa...........................................................................................................................3 Viinamari...............................................................................

Geograafia

10

doc

Viinamarjasordid

Joogiõpetus. Praktiline tund . VEINIVIINAMARJAD. Ülesanne: Täida tabelid - punased viinamarjad, valged viinamarjad - viinamarjade iseloomustamiseks: PUNASED VIINAMARJAD Punane viinamari Veinimaa Piirkond ( kui Iseloomustus (maitsed, on) lõhnad) Cabernet Sauvignon Bordeaux Aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu ja rohelise paprika lõhna. Suure parkhappesisalduse tõttu lisatakse kaberneele tihti Merlot või mõnda muud pehmemamaitselist viinamarjasorti. Merlot Prantsu

Joogiõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)