Meningiit (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

28

pptx

Meningiit ehk ajukelmepõletik

organismi:  Piisknakkusena  Vere kaudu  Otsesel kontaktil Sümptomid ehk avaldumine  Äkiline - haigusilmingud kujunevad välja 24 tunni jooksul.  Bakteriaalse meningiidi sümptomid:  äkki tekkinud kõrge palavik  peavalu  kuklakangestus  teadvuse hämardumine  Viiruslik meningiit:  Peavalu  iiveldus ja oksendamine  väsimus  enamasti esineb ka kuklakangestus Diagnoosimine  Uuringud, mida võidakse teha:  Vereproov  Verekülvi abil  Seljaajuvedeliku uuring  Meningiidile sarnaseid ilminguid võib esineda ka narkootikumide üleannustamisel, trauma puhul vm

Bioloogia

21

doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

eriti puukide tõrjumiseks mõeldud vahendeid, kinnaste ja muuda kaitsvate riiete kandmine on samuti soovitatav.[5] Vältida kontakti vere või muude kehavedelikega. On välja töötatud hiire ajudest tuletatud vaktsiin, mis on kasutusel ainult väga väiksel Ida-Euroopa alal, kuid tõhusat vaktsiini inimeste jaoks pole veel välja mõeldud. 16 MENINGOKOKKNAKKUS Meningokokknakkus ehk meningiit või sepsis. Ajukelmepõletik, mis on tekkinud erinevatest (bakterid, viirused, seened) tekitajatest. Iseloomulikumaks tunnuseks on kuklakangestus.[5] Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel, mis kahjustab ajukelmete ja kesknärvisüsteemi funktsiooni. Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid (meningokokiline meningiit, tuberkuloosne meningiit), viirused (puukentsefaliit, HIV, tsütomegaloviirus - CMV), seened ja algloomad

Bioloogia

33

doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

Kuulmisnärv (teonärv) (3 neuronit) - sisekõrva teolt liiguvad kuulmisimpulsid oimusagara koorde, kus asub kuulmiskeskus. Kahjustus: ühes kõrvas tavaliselt kuulmislangus või kuulmise puudumine, häiritud on kõrgete toonide vastuvõtmine. Kuulmisvõime langust ja kurtust põhjustavad 9 neuroloogilistest haigustest kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, traumaatilised liitelised arahnoidiidid, neuroluues jt. Esikunärv (2 neuronit) - tundenärv; poolringkanalitelt (I neuron) liigub asendiimpulss vestibulaartuumadele (II neuron). Need on seotud väikeajuga, silmaliigutajatega, seljaajuga: tasakaal, koordinatsioon, lihastoonuse regulatsioon. Kahjustuse puhul on need häiritud, esinevad nüstagmid (silmamunade nõksumine). IX - Keeleneelunärvi ja X - uitnärvi kahjustused

Neuroloogia

8

docx

kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsine erimine

Keel on iseäralik turseline läikiv ja täpiline, seda nimetatakse vaarikakeeleks. Tüüpiliselt puuduvad köha ja silmapõletik.  Ennetamine: Vaktsiin puudub, haige isoleerimine. 6   Ravi: AB. Ilma ravimata tõuseb teiseks haiguspäevaks palavik väga kõrgele (39,5–40 kraadi) ja langeb järk-järgult normaalseks 5.–7. haiguspäevaks.  Tüsistused: liigesed, neerud, süda- keskkõrvapõletik, meningiit, reuma, südamelihasepõletik, liigesepõletikud, neerukahjustused, teatud psühhiaatrilised nähud jpm. PÄRAST PÕDEMIST KUJUNEB ANTITOKSILINE IMMUUNSUS.  TUBERKULOOS (BCG elusnõrgestatudvaktsiin)3-5 päevane laps o Haigustekitaja: bakter mycobacterium tuberculosis, vastupidav, säilib kuni aasta pimedas, kuivas, päikese valguses hävib 1-1,5t. o Nakkusallikas:lahtist tuberkuloosi põdev haige- rögapiisad köhimisel, lehma toorpiim

Haige laps

23

docx

C hepatiit

 Haigustekitajad võivad paljuneda ja levida sügavale kudedesse nasofaarünksi piirkonnas. HAEMOPHILUS INFLUENZAE B VÕIB TEKITADA:  ajukelmepõletikku ehk meningiiti,  kopsupõletikku,  epiglotiiti,  septitseemiat,  tselluliiti,  artriiti.  Mitte kapsuleeritud tüved põhjustavad bronhiiti, keskkõrvapõletikku,  Kapsuleeritud tüved põhjustavad meningiiti ja epiglottiiti. BAKTERIAALNE MENINGIIT ISELOOMUSTAVAD:  äkiline palaviku tõus, üle 38°C,  peavalu,  kaela jäikus,  teadvuse häired ja teised meningeaalsed nähud. ENNETAMINE: VAKTSINEERIMISEGA.  Vaktsineeritakse kõiki imikuid vanuses 3; 4,5 ; 6 kuud ning revaktsineeritakse 2-aasta vanuseid lapsi, kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab Hib-le lisaks difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarset läkaköha ning surmatud poliomüeliidi vaktsiinikomponenti.

Kategoriseerimata

22

doc

Neuroloogia

Kahjustus – näonärvi perifeerne halvatus – miimiliste lihaste halvatus, lagofalm (silm ei sulgu), maitsetundlikkuse puudumine keele eesmisel 2/3. Tsentraalne halvatus – suu piirkonna miimiliste lihaste halvatus. Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustus – hüpomiimia. VIII esiku-teonärv (n.vestibulocochlearis) – kuulmine, tasakaal. Kahjustus – teonärv – kuulmise langus (kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, neurosüüfilis). Esikunärv – tasakaaluhäired, pearinglus (Menieri sündroom, kuulmisnärvi kasvajad) IX keeleneelunärv (n.glossopharyngeus) – motoorne osa (neelu ja kõri vöötlihased koos uitnärviga), sensoorne osa (maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust). Sekretoorne osa – süljenäärmed. X uitnärv (n.vagus) – motoorne osa (vöötlihased –pehme suulagi, neel ja kõri; silelihased – rindker ja kõhuõõne

Eripedagoogika

86

pdf

Bakterid

Liikumatu. Spoore ei moodusta. Oksüdeerib glükoosi ja maltoosi (N. gonorrhoeae ainult glükoosi). On oksüdaas- ja katalaaspositiivne. Elab kõige rõõmsamalt 35…37°C niiskes õhus (ei talu külma, kuivamist). Kliiniliselt olulised serogrupid on A, B ja C. Süsivesikuline kihn. Tsütoplasmamembraanist algavad pilid, mis läbivad välismembraani: võimaldavad kinnitumist, geneetilise info ülekannet; vahendavad kinnitumist ripsmeteta epiteelile, takistavad neutrofiilide tapatööd. Lapseea meningiit (alla neljastel) 42…50% N. meningitidis, 17% S. pneumoniae. Virulentsus. Välispinnaantigeenid on polüsahhariidkapsel, pilid, lipooligosahhariid. Kihn kaitseb antikeha-vahendatud fagotsütoosi eest. Kolonisatsiooni lubavad meningokoki pilide spetsretseptorid ninaneelus. Kliinilisi nähte põhjustab enamasti endotoksiin (lipooligosahhariid). Ainus sisenemisvärat on ninaneel. Kasutab patogeneesis komplemendi alternatiivse raja aktiveerimist

Bioloogia

25

doc

Haiguspuhangud referaat toiduhügieeni õpetusest

Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus HAIGUSPUHANGUD Referaat toiduhügieeni õpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................4 2 Haiguspuhangud .................................................................................................................... 5 Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus .............................................................................5 Etioloogiline struktuur: ..................................................................................................... 5 Esinemise kohad: .............................................................................................................. 5 Piisklevi haiguspuhangute iseloomustus .................................

Toiduhügieen

Meedia

Kommentaarid (0)