MENINGI IT Kätriin Männiste MIS ON MENINGIIT? Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel Eestis on meningiidi esinemissagedus 0,2-7,3 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta. Kõige sagedamini esineb viiruslikku meningiiti Haigus lõpeb ligikaudu 10%-l juhtudest surmaga TEKKEPÕHJUSED Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid, viirused, seened ja algloomad. Haigustekitajad satuvad organismi: piisknakkusena, vere kaudu või otsesel kontaktil Kui haigustekitajad on sattunud ajukelmetele, kujuneb välja põletik SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Meningiidi algus võib olla äkiline Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on: kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ja teadvuse hämardumine. Viiruslik meningiidil ilmnevad peavalu, iiveldus ja oksendamine ning väsimus, esineb ka kuklakangestus. DIAGNOOSIMINE Vereproovist
........................................................................9 Haigusnähud..........................................................................................................................10 DENGUE VIIRUSPALAVIK...................................................................................................11 Sümptomid............................................................................................................................12 Hemorraagiline dengue palavik............................................................................................12 KOOLERA................................................................................................................................13 JAAPANI ENTSEFALIIT.........................................................................................................14 Sümptomid............................................................................................................................14
suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks on lootel normaalsed ajustruktuurid (käärud, vaod), subarahnoidaalõõs obliteerub ehk tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel. Pärast 6. fetaalkuud toimub müeliniseerumine, sünapsite areng ja jätkete kasv. Arenguhäire põhjused võivad olla järgmised: geneetilised : 21 kromosoomi trisoomia downi tõbi; nakkushaigused: tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained: ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia - suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal. Mikrotsefaalia - aju väike, vaimse arengu mahajäämus. Põhjused: geneetilised, infektsioonid. Hüdrotsefaalia- liikvori rõhk suureneb (ajuvatsakesed laienevad, ajuatroovia) lõgemed lähevad
Kahjustus – näonärvi perifeerne halvatus – miimiliste lihaste halvatus, lagofalm (silm ei sulgu), maitsetundlikkuse puudumine keele eesmisel 2/3. Tsentraalne halvatus – suu piirkonna miimiliste lihaste halvatus. Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustus – hüpomiimia. VIII esiku-teonärv (n.vestibulocochlearis) – kuulmine, tasakaal. Kahjustus – teonärv – kuulmise langus (kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, neurosüüfilis). Esikunärv – tasakaaluhäired, pearinglus (Menieri sündroom, kuulmisnärvi kasvajad) IX keeleneelunärv (n.glossopharyngeus) – motoorne osa (neelu ja kõri vöötlihased koos uitnärviga), sensoorne osa (maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust). Sekretoorne osa – süljenäärmed. X uitnärv (n.vagus) – motoorne osa (vöötlihased –pehme suulagi, neel ja kõri; silelihased – rindker ja kõhuõõne
pääse. Alati mõlemapoolne. Äge tonsilliit e angiin on ägeda põletiku väljendus tonsillides. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Sümptomid: kiirelt arenev tugev kurguvalu, tugev neelamisvalulikkus, järsku tekkiv kehatemperatuuri oluline tõus, higistamine, halb enesetunne, jõuetus, peavalu Kaebused: Ägeda tonsilliidi puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. Iseloomulik on neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel. Sageli esineb ka kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva. Valu tõttu on söömine sageli raskendatud. Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud. Dgn: põhiline diagnoosimise meetod on vaatlus. Ravi: üldine toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamolum)
(karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude), haavainfektsioonid, hidradeniit (higinäärmete kahjustus), mastiit. • Bakterieemia, endokardiit. • Pneumoonia, empüeem. Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi sagedasem tekitaja lastel (täiskasvanutel gonokokk). diagnostika. • Uuritav materjal: nahainf-d – nahk, (veri); pneumoonia – röga, veri; endokardiit – veri; artriit – liigesevedelik, seerum, (veri); osteomüeliit – luubiopsia, (seerum); naha eksfoliatiivne sündroom – neelulima, (nahk), (veri); toidumürgistus – toit, oksemass, (roe); TSS – tupp, (veri), (nahk).
paksenemise tõttu. Tekivad koilotsüüdid, kidurate tuumade ja selge haloga suurenenud keratinotsüüdid. Tüüka tekkeks kulub 3-4 kuud. Viirusinfektsioon jääb lokaalseks, tavaliselt taandareneb spontaanselt, kuid võib taastekkida. Viirus saadakse lähikontaktil, infitseeritakse naha ja limaskestade rakke. Koetropism sõltub viiruse tüübist. Viirus persisteerub basaalkihi rakkudes, toodab viirust lõplikult diferentseerunud keratinotsüütides. Viirused põhjustavad healoomulist rakkude kasvu tüügasteks. Teatud tüüpe seostatakse düsplaasiaga, mis võib muutuda kofaktorite toimel kantseroosseks. Teatud HPV tüüpide DNA on integreeritult tuumorirakkude kromosoomides. Vähemalt 85% emakakaela kartsinoomisdest on integreeritud HPV-DNA. E6 ja E7 HPV-16-l ja -18-l on onkogeenid: seostuvad ja inaktiveerivad raku kasvusupressorvalke, p53 ja p105. Ilma nende
Hommikuti on kehatemperatuur madalam ning kõrgem pealelõunal kella nelja ja kuue vahel. Imikutel ja väikelastel võib kehatemperatuuri tõusu põhjuseks olla: -nutmine, -liiga soojalt riietamine ja soojas viibimine. Kõige tavalisemad kehatemperatuuri tõusu põhjused imikutel ja väikelastel on seotud haigustega. Palavik Palavik on organismi kaitsereaktsioon nakkusele. Palaviku faasid: Tõusuperiood Palavikuperiood Langusperiood Iga kehatemperatuuri tõus ei ole palavik Palavikualandajate kasutamine Kasutatakse juhul kui lapse üldseisund on halb ja/või kaasnevad muud häirivad sümptomid (nutt, loidus, isutus, häiritud uni) Palavikualandajad aitavad: -leevendada halba enesetunnet -vaigistavad valu -laps hakkab paremini sööma/jooma Palaviku alandamisks sobivad nii paratsetamool kui ibuprofen Palavikukrambid Esineb tavaliselt 6 kuu kuni 5 aasta vanustel lastel Kaasasündinud eelsoodumus Tekib haiguse alguses palaviku tõsuperioodis.
Dgn: vaatlus, põhjalik anamnees, AOS-tiiter. Ravi: Iga ägeda tonsilliidi järgselt lümfaatilne kude hävib ja atrofeerub. Tulemuseks on sidekoelised mandlid, mis tuleb eemaldada - kroonilise tonsilliidi puhul on ainsaks efektiivseks ravimeetodiks tonsilektoomia. Sage hommikune mööduv kurguvalu on ka kr. tonsilliidi sümptom. 8. Peritonsillaarne abstsess e mandlitagune mädanik: kliiniline pilt ja ravimeetodid Tavaliselt neelata ei saa, kaasub kõrge palavik. ,,Kuuma kartuli jutt", suu läheb lahti vaid cm jagu, sest mälumislihased on valu tõttu kontraheerunud (ja mehhaaniline piiratus). Lümfadenopaatia. = mädakogumis peritonsillaarselt, kujuneb ägeda farüngiidi/tonsilliidi tüsistusena või iseseisva haigusena. Sümptomid: tugev kurguvalu/tugevam ühel poolel, kaelavalu, neelamistaksitus, kõnelemistakistus, suu avamistakistus mälumislihaste spasmist, trism ja halb hingeõhk. Tekitajad: S. pyogenes, anaeroobid Dgn: kliiniline dgn
tuleks võimalusel klassifitseerida või grupeerida. Anamnees ehk haige süstemaatiline küsitlemine: Põhilised kaebused: Peavalu: • Valude algus: järsk või astmeline. • Valu vallandajad. • Valu tekkeaeg: öösel, hommikul, päeval. • Esinemissagedus. • Võimalikult täpne valu iseloom: põletav, tuim, suruv, pulseeriv, terav. . Kestus: pidev või hoogvalu. • Valu tugevus. • Kaasnähud: oksendmine, iiveldus, nägemishäired. • Valu asukoht: lokaalne või üldine, poole pea valu. • Valu leevendajad: analgeetikumid, uni. • Valu soodustajad: köha, punnestamine. Motoorika- ja tasakaaluhäired • Kas vaevused ilmnevad seismisel, istudes, lamades või käimisel? • Millises suunas seismisel või käimisel kaldub haige kukkuma ning kas ta on ka kukkunud ja end seejuures vigastanud? Kas patsient tunneb ümbrust ringlevana ("karussellitunne") või pöörlemistunnet pea sees
6. Äge kurgumandlite põletik: kliiniline pilt, ravi põhimõtted Tonsilli krüptides vedel mäda näitab, et krüptid veel puhastuvad; tahke mäda enam krüptidest välja ei pääse. Äge tonsilliit on ägeda põletiku väljendus tonsillides. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Kaebused: Ägeda tonsilliidi puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. Iseloomulik on neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel. Sageli esineb ka kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva. Valu tõttu on söömine sageli raskendatud. Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud. Dgn: vaatlus. Ravi: üldine toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine. Neelu valu leevendavad toopilised aerosoolid, imemistbl ning soojad joogid. Esmavaliku AB-ks on penitsilliin või
järelevalvel. 12.01.2005. Tallinn, lk 2, 16. (27.09.10) 8 4 TOIDUMÜRGISTUS, TOIDUINFEKTSIOON JA HELMINTOOS Toidumürgistus Toidumürgitus on bakteri või bakteri poolt toodetud mürgise aine ehk toksiini või viiruse poolt põhjustatud haigus, mis tekib järsku (tavaliselt 24 tunni jooksul) pärast riknenud toidu söömist. Sagedamini tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, harvem palavikku, botulismi korral närvide halvatust. Sagedasemad põhjustajad · Salmonelloos · Kampülobakterioos · Viirused: rotaviirus, Norwalki viirus, adenoviirused · Escherichia coli · Staphylococcus aureus · Clostridium perfringens · Bacillus cereus · Botulism Haruldasemad põhjustajad · Koolera · Lamblioos · Krüptosporidioos · Aeromonas hydrophila · Plesiomonas shigelloides Diagnoosimine
Ägeda keskkõrvapõletiku puhul on põletikus kuulmekile ja keskkõrva limaskest. Kuigi ägedat keskkõrvapõletikku võib esineda igas eas on haigestumine kõige sagedam vanusegrupis 6ndast elukuust kuni 2 aastani. Ägedat kõrvapõletikku esineb kõige sagedamini külmadel aastaaegadel. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne, mida väiksem on laps, seda suurem on tõenäosus, et põletik on kahepoolne. Ägedat keskkõrvapõletikku tekitavad enamusel juhtudest bakterid, mõnikord ka viirused. Põletiku tekitajad satuvad keskkõrva ülemiste hingamisteede kaudu, nimelt on ninaneel ühenduses keskkõrvaga väikese käigu ehk kuulmetõrve kaudu. Kuna äge keskkõrvapõletik tekib tavaliselt ülemiste hingamisteede põletiku ajal või kohe selle järel, võib näiteks nohu pidada kõrvapõletiku üheks kõige olulisemaks riskiteguriks. Lisaks soodustavad haigestumist viibmine lastekollektiivis, kokkupuude tubakasuitsuga
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2),
Antibiootikumid ja aspiriin. Nina polüübid? Ninapolüübid:nina limaskesta sopistused. Tekivad allergilise ja kroonilise nohu tagajärjel. Limaskest tursub ja muutub paksuks, moodustuvad limaskesta voldikesed mis sopistuvad välja Larüngiit - tunnused ja ravi. LARYNGITIS-hingamisteede algusosa ehk kõripõletik. Aegamööda algav haigus, mille tagajärjeks või olla kõrivähi kujunemine. Ägedat kõripõletikku tekitab kõige sagedamini viirused harvem bakterid. Soodustavaks teguriks on hääle liigtarvitamine, liigne alkohol, suitsetamine. Tekib häälepaelte ja kõri limaskesta põletik. Kroonilise põletiku teket soodustab ninahingamise takistus (suu kaudu hingatakse sisse nina poolt puhastamata õhku), õhu saastatud (tolmud) alergia, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, hääle vale või liigtarvitamine. Sümptomid: hääl kähe või puudub, kurk kare ja kuiv, võib kaasneda noh, kuiv köha. Üldsümptomid:
Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumine (sh obstruktsiooni ja strangulatsiooniga). Klassifikatsioon: Libisev song (95%) gastroösofageaalne üleminek libiseb osaliselt koos maoga läbi diafragma.
Maksimaalse hapnikutarbimise test koos maksimaalse ventilatsiooni määramisega Hingamissüsteemi haiguste klassifikatsioon.1. Kõrva-nina -kurguhaigused 2. Kopsuhaigused (pulmonoloogia) või1. Ülemiste hingamisteede haigused 2. Alumiste hingamisteede haigused. Ülemiste hingamisteede (ÜHT) viirusinfektsioonid. Kõige sagedamini esinev haigusrühm. Sportlased tippvormi ajal eriti vastuvõtlikud. Suured treeningkoormused mõjutavad immuunsüsteemi kaitsemehhanisme. Sagedasemad tekitajad:1. Rinoviirus 2. Koronaviirus 3.Gripiviirused 4.Paragripiviirused 5.RS-viirus 6.AdenoviirusÜHT sümptomid. Ninakinnisus, nohu, köha, kurguvaevused, palavik. Palavikuga kulgevate haiguste puhul treeningud ja võistlemine keelatud. Uuringud: vajadusel vere analüüsid, röntgenuuring. Ravi vastavalt sümptomitele. Nohu põhjused.. Nohu – ninahingamise takistus a. Allergiline nohu-allergeeni väljaselgitamine, võimalusel allergeeni vältimine, allergiavastane ravi b
7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon – organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid – kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid – organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega – toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid – noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid – keha väliskatetel 7. Endofüüdid – siseorganites 4. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava
käigus tekib mädakolle, nimetatakse abstsessiks. Sõltuvalt lokalisatsioonist nimetatakse abstsessi kas mädapustuliks ehk follikuliidiks (karvanääpsu põletik); furunkliks (karvanääpsu ümbritsevate kudede põletik) või karbunkliks (mitmekoldeline suurema pinnaga mädapõletik) S. aureus põhjustab sageli traumaatiliste ja postoperatiivsete haavade infektsioone. • Süsteemseid infektsioone - sepsis, septiline artriit, endokardiit, meningiit, osteomüeliit, samuti abstsesse kopsus, põrnas, maksas, neerudes. S. aureus’e pneumoonia võib sageli olla sekundaarne, tekkides peale viirusliku gripi põdemist, harvem leetrite järgselt. • Toksiini poolt indutseeritud kahjustusi.. S. aureus võib kahjustatud nahalt või ninast sattuda toitu. Kui tegemist on enterotoksiini tootva tüvega, tekib stafülokokiline toidumürgitus. Mõned tüved toodavad
Imik ei hinga suu kaudu. Kirjelda adenoidi hüpertroofia olemust, tunnuseid ja ravipõhimõtteid. Adenoid on nina-neelu mandel. Nohu korral adenoid suureneb ja nina hingamine takistub (adenoidne nägu). Ravi: adenoidide eemaldamine. Kirjelda tonsilliidi olemust, iseloomulikke vaevusi ja ravipõhimõtteid. Tonsilliit on kurgumandli põletik. Sümptomid: ● kurgu-neelu valulikkus ● tonsillide hüpertoroofia, turse, punetus ● palavik ● halb enesetunne ● põletikuline eksudaat tonsillides Ravi: Kurgumandlite kirurgiline eemaldamine. Millised on kõripõletikule iseloomulikud tunnused? Larüngiit ● häälekähedus ehk düsfoonia, ● kõri on valulik, ● valulik rääkimine ja köhimine, ● Palavik ● Haukuv-paukuv – kuiv köha ● Inspiratoorne düspnoe
saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid keha väliskatetel 7. Endofüüdid siseorganites 3. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine)
olemuse määramine. Diagnoos põhjendab kavandatava ravi, mis likvideeriks põhjuse/vaevuse ning sel teel tooks patsiendile kergendust. Diagnoos on arstlikus tegevuses vajalik adekvaatse ravi määramiseks, edasiste uuringute planeerimiseks, haige jälgimisel (eriti mitme arsti poolt), prognoosi määramisel. Diagnoos ei ole enamasti lõplik, vaid see võib aja jooksul muutuda. Haigus võib lõppeda tervistumisega sel juhul võetakse diagnoos maha. Krooniline haigus ja funktsioonihäire võivad aja jooksul kas süveneda või paraneda. Haigus võib koguni üle minna teiseks haiguseks. Diagnoosimise meetodid · Klassikaline meetod (vaatlus, küsitlus) · Äratundmine · Kliinilised algoritmid · Diagnoosihüpoteeside testimine Diagnoosimise erijuhud: · Väljalülitamisdiagnoos (diagnosis per exclusionem) · Raviefektil põhinev diagnoos (diagnosis ex iuvantibus)
Esineb 1-6x sagedamini naistel. Diagnostilistele kriteeriumitele vastas mingil eluperioodil 0,4-2,9% küsitletutest. Sageli esineb perekonniti. Paanikahoog Järsku tekkiv hirmu või ärevushoog Üksikuid juhuslikke hooge võib tekkida ka tervetel inimestel Hoo vältel võivad esineda sümptomid: südamepekslemine, higistamine, treemor, õhupuudustunne, valu või raskustunne rinnus, poomistunne, iiveldus või kõhuvalu, pearinglus, depersonalisatsioon, enesevalitsemise kaotamine või „hulluks minemise“ hirm, surmahirm, paresteesiad („surisev” sensatsioon jäsemetes). Paanikahäire Üldjuhul algab ootamatult. Sageli pöördutakse somaatilise meditsiini spetsialisti poole. Hirm hoo kordumise ees: ootusärevus. Vältiv käitumine. Sageli kaasneb agorafoobia – avalike kohtade hirm.
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne
Penitsilliini-allergia korral kasutatakse teisi antibiootikume. Vajalik on ka voodirahu ja enesetunde parandamiseks palaviku alandamine. Erilist tähelepanu vajavad imikud langenud immuunsusega isikud ja vanurid. Ravi peab kestma vähemalt 2 nädalat, et vähendada võimalust põletiku taaspuhkemiseks. Õendusprobleemid: · Valu, mis on tingitud haiguskoldest. · Sügelus ja turse · Voodireziim · Palavik · Olukorrast tingitud madal enesehinnang · Raskendatud liikumine (http://www.langetextbooks.com/0071774343/gallery.php?id=d-e 06.01.15) Video: https://www.youtube.com/watch?v=KdcCts1HNqU Arutelu, küsimused: Olen näinud roospõletikuga inimest ning see põhjustas talle palju vaevusi, kõige ebameeldivam oli neist arvatavasti see, et liikumine oli tihtipeale raskendatud. Kas ja kui tihti haigestuvad sellesse lapsed ?
siduvate-, pretsipiteerivate- ja Nakatunud sea lihas 5-6 hemadsorptsiooni pidurdavate kuud antikehade teket Toatemperatuuril 1,5 aastat Tundlik lipiidsolventidele Sigade Aafrika katk on väga nakkav (kuni 100%) ägedalt kulgev sigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verevalumid, põletikulis-düstroofilised ja nekrootilised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100%) Nakatab kodu- ja metssigu. Nakkusallikad: Haige loom, kes eritab viirust juba inkubatsiooniperioodil nõred, Haiguse läbipõdenud loom- aastaid viirusekandjad eritised o Saastunud sööt, joogivesi, inventar, ruumid, trantspordivahendid jne
nõrk (mõõdetakse mikrovoltides) ja lihaste ning silmade liigutused segavad kirjutamist, siis palutakse uuritaval olla uuringu ajal võimalikult lõdvestunult ja liikumatult. Mõningate EEG muutuste paremaks esiletoomiseks lastakse sügavalt sisse-välja hingata ning näidatakse lühiaegselt vilkuvat valgust. EEG on ainult abiuuring ja selle leiu õiget tähendust oskab seletada vaid suunav raviarst. (http://www.kliinikum.ee/narvikliinik/eeg) Radioloogilised uuringud Kuigi epilepsia diagnoos tugineb epileptilistehoogude kliinilisele iseloomustusele ja EEG-uuringute, k.a videomonitooringu andmetele, on epilepsia etiopatogeneetiliste tegurite selgitamiseks vajalikud täiendavad radioloogilised uuringud. On teada, et samasuguste hoogude korral võivad esineda erinevad põhjused ja vastupidi. Kompuutertomograafia (KT) KT on uuring, kus kitsaks kimbuks koondatud röntkenkiirtega tehakse uuritavast piirkonnast
Haige organism ei kohane väliskeskkonna muutuvate tingimustega samaväärselt tervega. Näiteks on tundlikkus temperatuuri muutustele suurem, nii füüsilise kui psüühilise koormuse taluvus väiksem, emotsionaalne labiilsus suurem. Elu võib kulgeda ka haigusteta, kuid elu lõpp on ikkagi lühemat või pikemat aega seotud haiguslike muutustega. Haiguse üldisemad tunnused ehk sümptoomid on valu, nõrkus, palavik, punetus ja turse kahjustatud kohas. Need tunnused ei tarvitse alati ja korraga avalduda. Ka ei pea alati ja koheselt kiirustama tunnuseid kõrvaldama. Näiteks on valu traumade korral signaaliks kahjustusest. Nagu me spordis sageli näeme ja kuuleme, võib valu kõrvaldamine ainult süvendada edasist kahjustust. 1 Loomulikult ei pea kannatama ka tugevat valu
Patol. intoksikatsioon tekib väga kiiresti (tavaliselt mõne minuti vältel) pärast alkoholi kasutamist. Ei esine orgaanilise ajukahjustuse või muu psüühikahäire tunnuseid. Patoloogilisele joobele on tüüpiline nn. kriitiline uni, mille järgselt seisund on möödunud ning esineb mälulünk kogu haigusliku episoodi kohta. Võõrutussündroom alkoholist: keele-, silmalaugude või jäsemete treemor, ülemäärane higistamine, iiveldus, oksendamine, nõrkusetunne, peavalu, rasketel juhtudel lühiajalised ja mööduvad visuaalsed või taktiilsed või kuulmishallutsinatsioonid või illusioonid. Alkoholdeliirium. Deliirium algab enamasti öösel 2-3 päeva pärast alkoholi kasutamise katkestamist. Deliiriumi tüüpilisteks prodromaalsümptomiteks on: Enne deliiriumi vallandumist võivad ilmneda krambid . Klassikaline sümptomite triaad sisaldab: insomnia (kuni peaaegu täieliku unetuseni) , hirmutava sisuga
Neelu kaudu toimub ülemiste higamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus. Infektsioonid: nohu e. riniit- nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli sammaegselt neelupõletikuga. Sagedasemaks põhjuseks mõni 200 rinoviirusest. Kaariese kõrval levinuim infektsioon maailmas. Ninaneelupõletik e. Nasofaringiit- äge ja väga nakkav viirushaigus. Iseloomulik ninakinnisus, -vesisus, tundlik ja valulik neel, väike palavik. Kestvus 1-2 nädalat. Parim ravi kodune voodi ja hoolitsus. Väldi kätlemist, kasuta ühekordseid taskurätte. Kurgumandlite põletik e. Tonsilliit- sagedasemaks tekitajaks streptokokk, alla 3a. ka viirus. Punetav neel, tonsillid tursunud, katud tonsillidel, neelamine valulik, palavik, halb enesetunne. Vahel lõhnab hingeõhk mäda järele. Kaela lümfisõlmede suurenemine ja hellus Keskkõrvapõletik e
................................................. 316 21. Suhkruhaigus (diabeet) ............................................................................................................. 326 22. Kõhuvalu .................................................................................................................................. 331 23. Peavalu .................................................................................................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust................................................
kahjustus - Häiritud mitu kortikaalset funktsiooni nt mälu, mõtlemine, orientatsioon, asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime jne - Dementsus on tavaliselt krooniline kulg - Põhjuseks on peaajuhaigus või kahjustus nt peaajutrauma II LOENG - LAPSE- JA NOORUKIEA HÄIRED Pooled vaimsetest häiretest 14. eluaastaks kulmineerunud 15-19 aastaste seas suitsiid väga levinud Vaimse tervise riski tekitajad ja kaitsejad Tekitajad - Individuaalsed omadused - Sotsiaalne olukord - Keskkonnafaktorid Perede toimetuleku võimalikud riskid - Sotsiaalmajanduslik olukord - Tervis - Haridusalane võimekus ja tööga hõivatus - Tervishoiu kättesaadavus Lastepsühhiaatria - Probeelmide kaardistamine, teabe kogumine (pere, kool) - Kliiniline hinnang – lastepsühiaater moodustab vastuvõtul hinnangu, abistavad küsimustikud, uuringud
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. laps
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
