Memo "Demokraatia igapäevaelus" (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Demokraatia minu igapäevaelus

soovidega. Ei ole pahatahtlikku kirumist valla asjade üle. Näiteks võin tuua, et talviti, kui inimesed on lumevangis, siis vallavanem aitab neid kenasti hädast välja, mitte ei käsi ise labidaga teed lahti ajada. Inimesed peavad küll valda maksma teatud summasid, aga see on paika pandud riigi poolt, mitte valla endi. Ühesõnaga ei ole nii, et vallavanem ütleb, et see aasta peavad kõik maha panema 5 vagu kartulit. Inimesed otsustavad ise palju neil vaja on. Kuna meie riigis on demokraatia, siis tuleb olla sellega rahul. Usun, et diktatuur oleks veel hullem. Meile meeldib elada vabalt ja otsustada ise enda elu üle, mitte, et keegi ette dikteerib, kuidas elada. Kindlasti ma ei saa nüüd kindlalt öelda, et kumb parem valitsemisvorm on, kuna ma ei ole isiklikult diktatuuri kogenud rangemal viisil, nagu on seda mujal maailmas. Tuleb olla rahul sellega mis on, sest muu võib olla veel hullem.

Ühiskond

4

odt

ÜHISKOND ''Demokraatlik tänapäeva riik''

Demokraatlik võim tähendab seda, et kõige kõrgeim võimu kandja on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktaatorlikus võimus on võim ühe isiku või institutsiooni käes. Ebademokraatlik valitsemine. Riigivõimul võib olla täielik kontroll kodaike kõigi eluvaldkondade üle. 5. Määra järgnevate riikide riigivalitsemise vorm, riigikorralduse vorm ja võimu iseloom: Saksamaa: Parlamentaarne Vabariik, Föderatsioon, Demokraatia Jaapan: Konstitutsiooniline Monarhia, Unitaarriik, Demokraatia Saudi Araabia: Absoluutne Monarhia, Unitaarriik, Diktatuur - Totalitaarne Soome: Parlamentaarne Vabariik, Unitaarriik, Demokraatia Valgevene: Vabariik, Konföderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik Hiina: Vabariik, Unitaarriik, Diktatuur - Autoritaarne riik Venemaa: Presidentaalne Vabariik, Föderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik 6. Õpilane suudab allikatekstist välja lugeda riikide riigivalitsemise vormi, riigikorralduse

Ühiskonnaõpetus

4

docx

Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus.

teisest võrdsemaks. Eestis määratleb riigielus osalemist veel ka vanuseline piir, valimisõigus saadakse 18- aastaselt ning kandideerimisõigus 21- aastaselt. Milleks on need piirangud seatud? Miks on tehtud keegi teistest võrdsemaks? Nendele probleemidele püüan omapoolse selgituse anda järgnevas mõttearenduses ning läbivaks mõtteks võtan käibetõe, et võrdus ja vabadus eeldavad vastutust. Demokraatia vajab toimimiseks piiranguid. Demokraatia on väärtus mis määrab, et võim on rahva käes. Kujutame nüüd ette olukorda, kus rahvale on demokraatia siseselt antud vabad käed otsustamiseks ja tegutsemiseks oma äranägemist järgi. Tänapäeva pluralistlikus ühiskonnas tekiks kaos. Seades piiranguid on võimalik rahvas demokraatia kasuks toimima panna. See eeldab vabaduse piiramist ning paratamtult jäetakse kellelegi rohkem õigusi kui teistele, tehakse ta teadtud koha pealt teistest võrdsemaks

Filosoofia

2

doc

Demokraatia

Demokraatia Autor: Elor Lember AUT-21 Winston Churchill on õelnud midagi taolist.demokraatia pole sugugi hea valitsemise moodustis, kuid paremat pole paraku leiutatud. Demokraatia ümbritseb meid igal pool, töökollektiivis,koolis,ühiskonnas, tänaval ja perekonnas. Alati kui miski on seotud teiste inimestega, peame ju alati mõtlema ja arvestama teiste inimeste arvamustega. Arvan et demokraatia on kõige muu kõrval ka võimalus. Võimalus teha valikuid, ennast arendada,vabalt reisida,tutvuda uute ideedega. Nt, ma olen mõelnud, et avan kunagi enda remonditöökoja, tean vanemate jutust et siis kui nemad noored olid siis seda võimalust ei olnud. See polnud mõeldavgi ja eriti kui sa juhtusid olema veel lihttöölise laps. Nüüd on igaühel see võimalus avada oma äri, oma poeke,olen tähele pannud et meil linnas on näiteks kasutatud riiete poode väga palju.

Ühiskonnaõpetus

18

doc

Kes peaks valitsema?

ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valitsus? Kes peaks valitsema? Tavaline eeldus on selline, et ainult demokraatia saab olla täiesti õigustatud. Kõik muu türannia, aristokraatia, absoluutne monarhia on määratud nurjuma. Kuid mis on demokraatia? Kas demokraatia on tõesti nii ligitõmbav? Öeldakse, et demokraatia on "rahva valitsemine rahva poolt ja rahva jaoks". Valitsus rahva jaoks on mõte, et valitsus eksisteerib kodanike pärast, mitte valitsejate hüvangu pärast. Demokraatlikud valitsused valitsevad "valitsetavate huvides", kui kasutada Benthami sõnu

Eetika

3

docx

KOKKUVÕTTEV TÖÖ FILOSOOFIAST

(vt õpiku alapeatükki ,,Biheiviorism"), ning mõtelge, kuidas võiks kommenteerida järgmisi väiteid: Te näitasite mulle Antsla gümnaasiumi hoonet, õpetajaid, õppealajuhatajat, direktorit, aulat, spordisaali, klassiruume, aga te ei näidanud mulle Antsla gümnaasiumi. Kommentaar väitele: Kõik, mida näidati teebki kokku Antsla gümnaasiumi. Kui te räägite, et Eesti on demokraatlik riik, siis näidake, kus see demokraatia on! Ärge näidake mulle Riigikogu, presidenti, ajalehti, ajalehekioskeid jms! Näidake mulle, kus on demokraatia! Kommentaar väitele: Demokraatiat ei saa näidata, see ei ole asi, see on valitsemisvorm, riigikogu ja president on ka osa sellest demokraatiast. Arstid väidavad, et inimese pea sees on peaaju, aga ei ole mõistust. Imelik, miks siis vaid mõne inimese kohta öeldakse, et tal pole mõistust peas ­ tegelikult ei ole ju kellelgi pea sees midagi muud kui ainult

Õigusfilosoofia

4

docx

Mida mina saan teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem?

pankurid ning suurkorporatsioonid (huvi korral soovitan vaadata eestlaste loodud dokumentaalseeriat ‘’Ulmefilm’’, mis annab teistsuguse perspektiivi meie maailmasüsteemile ja –korrale, sealhulgas rahandussüsteemile). Kui me tõesti soovime elada õiglases maailmas, siis tuleb selle nimel tööd teha, mitte anda lubadusi üksteise järel. Vanasõna ütleb: suuga teeb suure linna, käega mitte kärbsepesagi. Demokraatia, väidetav taevane päästja ja õiglus ainuvõimalik vorm. Ameeriklased püüdsid seda viia Afghanistaani ja Iraaki, mis viisid vaid konfliktideni. Üldiselt on jäänud mulje, et meie hetkene maailm võib ainult siis leida ühise rahu, kui toimiks ülemaailmne demokraatia. Elimineerida kommunistlik kord Hiinas, hävitada Kim’ide monarhia Põhja-Koreas ja püüda hoida diplomaatiliselt vaos meie tulihingelist naabrit Venemaad. Demokraatia

Ühiskonnaõpetus

58

docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................

Ühiskond

Kommentaarid (0)