Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Melanoom (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on melanoom?
  • Kuidas melanoom tekib?
  • Mis on melanoomi riskitegurid?
  • Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi?
  • Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida ?
  • Kuidas melanoomi kindlaks teha ?
  • Kuidas vältida melanoomi ?
  • Mis on melanoom ?
  • Kuidas melanoom tekib?
  • Mis on melanoomi riskitegurid ?
  • Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi?
  • Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida?
  • Kuidas melanoomi kindlaks teha ?
  • Kuidas vältida melanoomi ?
Vasakule Paremale
Melanoom #1 Melanoom #2 Melanoom #3 Melanoom #4 Melanoom #5 Melanoom #6 Melanoom #7 Melanoom #8 Melanoom #9 Melanoom #10 Melanoom #11 Melanoom #12 Melanoom #13 Melanoom #14 Melanoom #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Zniiznaa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
docx

Vähkkasvajad

................................................................7 2.2 Emakakaelavähi sõeluuring.....................................................................7 3. KOPSUVÄHK.................................................................................................. 8 3.1 Kopsuvähi riskitegurid............................................................................. 8 3.2 Kopsuvähi haigusnähud..........................................................................9 4. MELANOOM................................................................................................ 10 4.1 Kuidas tekib?......................................................................................... 10 4.2 Melanoomi riskitegurid..........................................................................11 4.3 Nahamelanoomi tunnused....................................................................11 5. NAHAVÄHK.........................................................................

Bioloogia
thumbnail
24
doc

PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD

tavalisemad kasvajaeelsed seisundid. Kõige tõsisemad neist on melanoomid (derma.ee 23.02.2009). 15 Kõik need vähitüübid on tõusuteel- suur osa neist saab ennetada vältides UV-kiirgust ja täheldades muutuseid oma nahal. Varajaste avastustega saab edukalt ravida enamikku nahavähkidest, isegi agressiivsemaid vorme. Nahavähi saamisel ei ole ükski nahatüüp erandiks. Tumedatel inimestel esinev melanoom ilmub tihedamini just neisse kohtadesse, kuhu päikesevalgus ligi ei saa. Vähi haiguskolle ilmub ootamatult või areneb aeglaselt. Selle väljanägemine sõltub vähi liigist (ateena.ee 23.02.2009). 4.1 Basaalrakk-kartsinoom (BK) Basaalrakk- kartsinoom on kõige sagedamini esinev pahaloomuline nahahaigus. BK kulg on üldiselt healoomuline. Siirdeid teistesse organitesse (lümfisõlmed, kopsud, luud, maks) annab väga harva- 0,1%

Bioloogia
thumbnail
33
pptx

Kopsuvähk, melanoom, diabeet

Toitumist raskendavad aga vähi ja vähiraviga seotud kõrvaltoimed( isutus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, suuhaavandid, neelamisraskus) Võib tekkida alatoitumus, mis põhjustab nõrkust ja väsimust, langetab vastupanuvõimet Lisaks toitumisele on kindlasti vaja pöörata tähelepanu füüsilisele aktiivsusele ENNETAMINE Mittesuitsetamine ja suitsetamisest loobumine on ainukesed teadaolevad olulised kopsuvähi ennetamise moodused MELANOOM Naha pahaloomuline kasvaja tekib naha pindmise kihi rakkudest(pigmendirakkudest) värvuselt pruun või must, ka punakas, naha värvi või nahast heledam laik Põhjustavad erinevad kiirgused, tungides pindmistesse nahakihtidesse ­ epidermisesse ­ ja kahjustab melanotsüütide DNAd Pärilik Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid

Bioloogia
thumbnail
64
doc

Pariku osa

1. loeng Akronüümid: TH1 – t lümfotsüüdid helper, IL interleukiin CD – diferentseerumise klaster, raku pinnal olev marker, valguline v lipo.. marker. Seos diferentseerumisega – erinevatel rakkudel eri omad. DSCAM- Down Syndrome Cell Adhesion Molecule, neuronid ei tunne üksteist õigesti ära, liiga palju DSCAM valku Down sündroomiga imetajatel. Drosophilal erinevad valgu variandid – tunnevad ära eri patogeene. PPR- molekulaarset mustrit ära tundvad TLRs- Tol like retseptors PAMPs- patogeeniga seotud molekulaarsed mustrid NLRs- bakterite äratundmiseks mitte rakkudde pinnal vaid sees Evolutsioon Varasemad – ei kaasne mälu, iga kord samaga kokku puutudes sama vastus sama tugev. Kuni kõhrkaladeni. Omandatud ehk adaptiivne alates kõhrakaladest hakkab tekkima, antikehad, T ja B lümfotsüüdid. Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui patogeeni ei hä

Bioloogia
thumbnail
106
pdf

Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond, I kursus 2017/2018

Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke ​aastal 1665 (ajakirjas ​Micrographia​) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek ​Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden ​väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v​ äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini ​marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer ​kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865​ - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ristamisel on jär

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Nahavähk ja kasvajad

Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom.Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka,mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta. Ohtlikem nahavähi vorm on melanoom, mis tekib naha pigmenti tootvatest rakkudest, mida nimetatakse melanotsüütideks. Enamasti on melanoom värvuselt pruun või must, mõnikord ka punakas, naha värvi või nahast heledam sõlm või laik.Melanoom tekib nahal, kus teda on üsna lihtne märgata ja ka ravida. Kui aga algstaadiumi melanoom ravimata jätta, levib ta lümfi - ja veresoonte kaudu teistesse organitesse, põhjustades eluohtliku haiguse

Iluteenindus
thumbnail
4
doc

Nahavähk

päiksesle avatud kehaosadel,eriti seal kus päike on põletanud.Osa lamerakulisi vähke arenevad patsientidel,kes on eelnevalt kokku puutunud arseeni või kiiritusega või kellel on kroonilisi nahahaavandeid või põletusarme.Kolded on algselt kaetud paksu ketuga,hiljem võivad need haavanduda ning veritseda.Areneb kiiremini kui basaalrakuline vähk ja võib isegi levida. · Pahaloomuline melanoom on kõige sagedam meestel.Suur risk saada melanoom on neil,kellel on palju sünnimärke või tedretähne. Üks kolmandik melanoomidest areneb olemasolevatest sünnimärkidest,samas kui ülejäänud arenevad normaalsest nahast.Kui melanoomi ei ravita koheselt,võib põhjustada see surma. · Kaposi sarkoom oli varem väga haruldane vähivorm-selle esinemist on hakatud tähendama aina sagedamini ning seda peamiselt aidsihaigetel ja seoses herpesviiruse infektsiooniga.

Bioloogia
thumbnail
63
pdf

Venoosse trombembolismi seos pahaloomulise kasvajaga

suurem vahe on 48 aastat, ning suurem osa kasvajaid oli diagnoositud ajavahemikus üks aasta enne või üks aasta pärast VTE diagnoosi. 22 Joonis 8. VTE diagnoosi kaugus lähimast kasvaja diagnoosist aastates Lisa 2 Tabelis 4 on võrreldud kasvajate jaotumist korduse ja lokalisatsiooni järgi. Kõige suurema sagedusega esinesid VTE patsientidel seedeelundite pahaloomlised kavajad, meessuguelundite pahaloomulised kasvajad (meestel), melanoom ja naha muud pahaloomulised kasvajad ning naisuguelundite pahaloomulised kasvajad ja rinna pahaloomuline kasvaja (naistel). Samuti olid suurema sagedusega ka hingamiselundite ja rindkeresiseste elundite pahaloomulised kasvajad ning kuseteede pahaloomulised kasvajad. Lisa 3 Tabelis 5 on toodud ajaliselt VTE diagnoosile lähima kasvaja diagnoosi grupp. Kõige rohkem esinesid nii meestel kui ka naistel seedeelundite pahaloomulised kasvajad, melanoom ja

Meditsiin



Lisainfo

Referaat

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun