Meister ja Margarita - Mihhail Bulgakov (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

M. Bulgakovi "Meister ja Margarita - põhjalik analüüs

vaatemängu /Jeesuse ristilöömist). Jesua hukkamise paik Kolgata (tlk ,,paljas") mägi ­ sabati toimumiskoht (,,Öö Lagedal mäel"); Epiloogis lugu kassist, kes lipsuga kinniseotuna viidi miilitsajaoskonda ,,hukkamisele", kuid pääses, aga see oli looma jaoks nagu Kolgata tee ­ kass oli ,,nagu märter" ja sai "omal nahal tunda, mida tähendavad eksitus ja laim". · Juuda ja Niza kohtumine ­ Meistri ja Margarita kohtumine (silmapilkne äratundmine rahvamassis, seda rõhutab ka lause ,,Armastus seisis äkitselt meie ees nagu mõrtsukas, kes põiktänavas otsekui maa alt välja kargab, ja tabas meid mõlemaid." · Uuestisündijad ­ eelkõige Pilatus ja Ivan, aga paroodilises võtmes ka paljud teised tegelased. Ülestõusmise paroodiad: Lihhodejev mõtleb: ,,Ma suren" ja ärkab ,,ellu"

Kirjandus

11

doc

Meister ja Margarita

· Peemot ­ suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev ­ pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella ­ punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello ­ väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae · Meister ­ tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad Sisukokkuvõte I osa Patriarhi tiikide juures arutavad Berlioz ja Bezdomnõi, kas Jeesus Kristus oli olemas, ning leiavad et kindlasti mitte. Inimesi tänavatel ei liigu. Mingil hetkel ühineb nendega veider välismaalane, kes asub jutustama kõikvõimalikest (uskumatutest) asjadest, näiteks et ta sõi koos Kantiga hommikueinet, et Jeesus Kristus oli kindlasti olemas ning et Berliozil lõigatakse pea otsast

Eesti keel

2

docx

Bulgakovi "Meister ja Margarita" kokkuvõte

,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi romaani on peetud üheks 20. sajandi parimaks ilukirjanduslikuks teoseks ning üheks tähtsaimaks nõukogude ühiskonna vastaseks satiiriks. Raamatus on kujutatud kolme maailma: Bulgakovi kaasaega, Iidset Jerslaimi ja teispoolsust. Kõigi nende maailmade ühiseks lüliks on saatan. Bulgakov on raamatus kasutanud omapärast võtet, nimelt jutustab autor romaani romaanis. Meister kirjutas romaani Jesuast ja Pontius Pilatusest iidses linnas Jerslaimis. Pilatus lasi Jesua hukata, kuna vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina. Mees kahetses seda hiljem surmani ning ka pärast seda, kuigi ta lasi Juuda, kes Jesua reetis mõrvata. Pontius Pilatus on arg ja üksik. Ta on samal ajal nii võimu kehtestaja kui ka selle ohver. Hulkuv filosoof Ha-Nostri ehk Jesua oli inimene, kes rääkis headusest ja kannatlikkusest

Kirjandus

5

doc

Bulgakovi romaan "Meister ja Margarita"

sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Bulgakovi romaan ,,Meister ja Margarita" (,,XX sajandi vene kirjandus. Proosa" põhjal) lk 153-176 · Tegemist on ülimalt novaatorliku ning uuendusliku teosega, seetõttu pole ka lihtsalt mõistetav. · Fantastika ja reaalsus, müüt ja ajalooline tõepärasus, teosoofia ja demonism, romantika ja klounaad ­ selles romaanis on koos peaaegu kõik! AINESTIK · Põhjalikku eeltööd tehes süvenes Bulgakov müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Kuna kirjanik ise polnud sügavalt usklik inimene, siis on mõistetav ka tema julge ning vaba suhtumine ainesse. Lähedaste arvates uskus Bulgakov eelkõige saatusesse ja pidas Jumalat vaid maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota. · Kirjanikule oli eeskujuks J. W. Goethe ,,Faust" (ta jutustas uut Fausti ja Margarete lugu). TEGELASKOND

Kirjandus

13

doc

Meister ja Margarita

Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane meister, anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestatakse ametnike poolt veto, mistõttu kirjanik murdub ja vaimuhaiglasse läheb. Süsteem, mis kehtestab reegleid, väänab ajalugu ja religiooni enda suva järgi, oleks otsekui võitnud, teisitimõtleja on murtud. Kuid romaan ei lõppe siinkohal, sekkub hoopis deus machina ­ Woland, langenud ingel koos oma saatjaskonnaga, kes näiliselt täiesti juhuslikult

Kirjandus

8

doc

Mihhail Bulgakov ja teosed

tema prototüüp, ta ei saa hingepiinadest kunagi lahti. Jesua on aga B-l eelkõige inimene, kes astub julgelt oma hukutajatele vastu, mitte Jumala Poeg. Piiblist tuntud reetur Juudast saab kirjaniku tahtel vaid käsutäitja, võimu tööriist ­ nii vabastab B. Juuda iidsest süüst ja paneb kogu vastutuse Pilatuse õlule. Kirjanik heidab kõrvale ka piibelliku käsituse hauatagusest elust, lunastusest ning pattude andeksandmisest. Meister ei saa andeks, tema osaks on rahu, mille ta saavutab mitte jumala, vaid saatana abiga. B. kujundab Meistri saatust kui looja saatust, kelle surematus, igavene elu sõltub suutlikkusest oma teos lõpetada ­ selleski vajab ta kõrvalist abi. Piibli jumalat vastumeelselt teenivast saatanast sai romaanis Woland, kes ei valitsenud mitte ainult teispoolsust, vaid kujundas ka Moskva tegelaste saatust. Nii jõuab tegelaste kaudu lugejateni kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab tema

Eesti keel

2

docx

Mihhail Bulgakov “Meister ja Margarita”

infoleht Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud 1967, eesti keeles 1968. Mõned autori teised teosed: "Käterätik kukega", "Tuisk", "Tähelööve", "Teraskõri". 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. Mihhail Bulgavoi kolmas abikaasa, Jelena Silovskaja, oli inspiratsiooniks romaanis Margarita tegelaskujule. Ka Meistri hävinenud käsikiri mängib romaanis olulist rolli - Bulgakov põletas

Kirjandus

9

doc

Bulgakov "Meister ja Margarita"

MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz ­ kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi ­ avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde ­ jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on

Kirjandus

Kommentaarid (0)