10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-03-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
104 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MarkkoSalumae
Õppematerjali autor
Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Vanemaks saades vaatame kõik tagasi elatud elule. Arutleme, kas valikud, mida tegime ja otsused, mis täide viisime, olid ikka õiged. Mida oleksime võinud või pidanud teisiti tegema. Kas meie elu oli elamist väärt. Kas ja kuidas saame elada nii, et lahkudes saaksime enda üle uhked olla? Milline on õigesti elatud elu? On see üldse olemas? Harva mõtleme, kuidas ja millest koosneb meie elu. Tähtsad on haridus, karjäär, pere, kodu ning üleüldine hakkamasaamine. See kõik kokku moodustabki meie elutee. Teod, mida korda saadame, olgu need siis head või halvad, jäävad inimestele meelde ning neid ei unustata. Elame selleks, et täide viia oma unistused. Saavutamaks seda läbime nii head kui halba. Tähtis on vaid ise lõpptulemusega rahule jääda. Aleksandr Puskini raamatu `` Jevgeni Onegin'' peategelane armastab elu ning usub, et vabaduses peitub tema eluõnn.
Selle kaudu saaksime filosoofiat hoopis teisiti võtta ning seda tähtsamaks pidada. Ilma argumentideta eeldan mina, et antud väide peab paika, ehk küll väikeste personaalsete möödustega, mis on tingitud inimeste eripärast. Seega kui tõesti filosofeerimine surema õppimine, siis kuidas me saame defineerida elu? Kas elu ongi tõesti vaid filosofeerimine ehk surema õppimine? Michel de Montaigne on veel öelnud: “Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu.” Soovin siinkohal jällegi öelda, et õige on just iga inimese enda sisetunde küsimus. Elustiil kujuneb välja soovide, unelmate ja sihtide abil. Paljud defineerivad oma elu õigsust läbi usu, kuna tihtipeale on just religioonis väga kindlalt ära määratletud see nn kõige “õigem elu”. Inimloom on kujunenud selliseks, et kunagi ei tehta midagi üleliigset. Mis üleliigne- see järelikult kulutatud vaev, mida saaks kindlasti projetseerida mujale
Ainult üks elu Olen tihti mõelnud sellele, mis on elus kõige tähtsam ning olulisem. Osa inimesi tabavad seda kohe, teistele jääbki see küsimus peadmurdvaks. Leian, et see kõige tähtsam on meil kõigil ühine, nimelt pean silmas elu. Elu võib olla pikk ning vahel üürike, kuid sellegipoolest peaksid inimesed kasutama oma võimalusi ning hindama elatud aega. Me elame oma elu erinevalt ning keegi ei tea, kuidas on õige.Mina leian,et elu on elatud õigesti, kui sa suudad nautida oma tehtud tegusi ning aega, mida kulutad. Enda eesmärkidega seame tee, mida mööda hakkame sammuma. Olgu meie eesmärgid suured või väikesed, nende täitumisel oleme lähemal iseenda rahulolule ja õnnele. Elu pole alati lihtne ning meeltmööda, ettetulevad takistused panevad proovile meie kannatused. Usun, et iga ületatud takistus viib meid elus edasi. Hiljuti lugesin ajakirjanduses nendest inimestest, kes ei saa elada täisväärtuslikku elu. Pean
Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri. Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev. Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maailma oma sinilindu ja kohta otsima, nii tuleb ka meil gümnaasiumi lõppedes minna suurematesse linnadesse , et edasi õppides viia ellu oma unistused
Me seome õnne väga pikkade ajaliste perioodidega." Oled sa kunagi näinud tõsiselt õnnelikku inimest? ,,Olen kohanud inimesi, kes väidavad, et nad on õnnelikud. Samuti on mul sõpru, kes näitavad end õnnelikena, aga on tegelikult õnnetud ja vastupidi. Inimesed alustavad naeruga oma päeva, teevad oma asju naudingu ja hea meelega, nende tulevikuperspektiivid on harmoonias need on õnnelikud inimesed." ,,Õnnegeen olen juba sündides õnnelik. Kindlasti on geneetiliselt määratud meie iseloomutüüp, kuid Õnn ei seisne iseloomus, seega ei usu ma, et õnnegeen eksisteerib." ,,Rõõmus meel ja kurbus võivad täiesti ootamatult peale tulla. Ma siiski ei arva, et siis on tegemist õnnega. Õnn ei ole meeleolu." Kas õnn võib olla ka kollektiivne? ,,Antiiksed õnneteooriad ütlevad, et õnnelikku keskkonda on vaja. Sõprus on väga tähtis, eriti tähtsad on rikkad sõbrad. Samas on võimalik olla õnnelik ka siis, kui su lapsed pole õnnelikud
akti tulemusel on tapetuid vaid mõnikümmend Iisreali elanikku. Kas sellistele ebaõiglastele kaotustele ei tuleks teha lõppu? Üks Hiina strateed Su-zi on öelnud, et: ,,Sada võitlust, sada võitu see ei ole parimast parim. Võitluseta vaenlast võita see on parimast parim." Mida vanemaks me saame, seda selgemini mõistame elu mõtet ja olemust. Saame aru, et kõik inimesed eksivad ja teevad vigu, aga see on loomulik ning me ei saa seda neile pahaks panna. Eksimine on meie loomuses ja vead teevad meist need, kes me oleme. Kõik eksimused annavad kogemuse, millest õpime tohutult. Oskar Wildel on üks kuulus tsitaat: ,,Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." Toon ühe näite. Kui sa arvad, et tunned mõnda lähedast inimest läbi ja lõhki ning ta ühel hetkel teeb või ütleb midagi sellist, mida eales poleks arvanud, siis mõistad, et sa ei tundnud teda ligilähedaltki. See õpetab meid väärtustama
Selleks võib olla edukas karjäär, harmooniline pereelu, pidev uute elamuste otsimine või tuttavas keskkonnas rahulikult kulgemine. Mis iganes me selleks mõtteks endale ka ei sea, see loob meie ellu tahtmatult eesmärke. Kui meil on eesmärk, on meil ka motivatsioon tegutsemiseks. On, millele me igapäevaelus valikuid tehes toetume. Teeme seda teadlikult või alateadlikult. Mida nooremad me oleme, seda vähem me otsime mõtestatust oma olemisele ja seda vähem on ka meil eesmärke. Meie eesmärgid on lühemaajalised. Kuid süües kasvab isu. Saavutades väikseid eesmärke, sünnib meis julgus püstitada järjest suuremaid eesmärke. Võib ka öelda, et on inimesi, kellel ei ole pikemaid eesmärke ning nad elavad vaid päev korraga. Kuid tegelikult on ka nemad teinud oma elus valiku, mille poole püüelda. Eesmärgiks võib olla ka mitte omada pikemaid eesmärke. Elada nüüd ja praegu, sest on vaid hetk, milles me elame, teisi samasuguseid ei tule kunagi.
(B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult temal on seda küllalt. (J. Galsworthy) Kiireim viis sõda lõpetada on see kaotada. (G. Orwell) Kui sind valitseb mõistus, siis oled sa kuningas, kui aga keha, siis oled ori. (Cato) · Elu on kui kastetilk , mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides. Inimese vanust ei määra mitte elatud aastate hulk , vaid tema sisemise energia, vaimutugevuse ja noorustsäilitava hinge koosmõju. Naise esimest halli juuksekarva näitab talle tema sõbranna. Maja kaunistuseks on sõbrad, kes seda külastavad. R. W. Emerson Ilu on jõud, naeratus tema mõõk. C. Reade Kui armastus pöörab maailma, siis huumor on pöörlemistelg. Iga päev on lehekülg sinu eluloas. Araabia vanasõna Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus. L. Tolstoi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid