Romaan
,,Meie aja kangelane"
Lermontovi teos ,,Meie aja
kangelane"on 19. sajandi psühholoogilise
realismi
põhiteoseid. Kõige pealt seepärast, et peategelast
Petšorinit
ei kujutata erandliku, titaanliku isiksusena, vaid
just nimelt
,,meie aja kangelasena", kelle omistatakse oma
ajastu ja
sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni.
Autor
püüab teadlikult olla võimalikult objektiivne jutustaja.
Autor
avaldas iseenda mõtteid kangelase suu järgi. Autor ja
peategelane
sulasid üheks isiksuseks.Romaanile andis omapära
ülesehitus,
kus autor jälgib inimesi väljaspoolt ja mitmest
aspektist.
Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole
kronoloogilises
järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petšorinit
jälgivad
jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom
lugejale
järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei
anna
Petšorinist ammendavat iseloomukirjeldust.
Esimene tegelane, kes
Petšorinit tutvustab on Maksim Maksimõtš.
Naiivne ja piiratud
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
308 laadimist
Kokku alla laetud
16 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
powerx
Õppematerjali autor
M. Lermotov- Meie aja kangelane. Sisu seletus. Meie aja kangelase- esimene peatükk( sisu tegevuse järgi) -TAMAN. See lugu on kirjutatud Petsorini märkmete põhjal. See on Petsorini päeviku esimene osa. Selles on juttu kuidas Petsorin läheb linna nimega Taman. Petsorin satub elama ühte viletsasse hurtsikusse. Selles hurtsikus elas ka üks pime poiss. Esimesel ööl satub ta nägema kentsakat asja- pime rääkis kellegi naisterahvaga mererannas, kes omakorda ootas paati. See naine oli hüti perenaise tütar. Järgmisel õhtul kohtab Petsorin peretütart ja nad lähevad randa, istuvad paati ja sõidavad merele. Ta mõistab, et see oli lõks ja ta ei oska ujuda. Kuidagi suudab ta tüdruku paadist välja lükata ja kaldale sõuda. Kaldale jôudes ta märkas, et tüdruk polnud uppunud, vaid kõneles kaldal oma armsama Jankoga. Nad istusid teise paati tõmbasid purjed üles ja eemaldusid rannast. Kui Petsorin tagasi hurtsikusse jõud
Lugemiskontroll "Meie aja kangelane" M. Lervmontov 2) Mitu süzeed teoses on? Iseloomusta põgusalt. 1. Autor Maksim Maksimõts Kohtuvad Kaukaasia mägedes. Autor kuuleb esimest korda Petsorinist, kelle lugu äratab autoris uudishimu 2. Petsorin Bela Azamat Karagjoz Kazbits Karagjoz on Kazbitsi imeline hobune, kelle eest on Kazbits kõike nõus tegema. Azamat aga kiindus enneolematult hobusesse, muudkui mõtles teisele. Proovis poiss hobust osta, aga mees ei müünud. Petsorin tegi poisiga tehingu, et kui see toob talle oma õe Bela, teeb Petsorin sedasi, et poiss saab hobuse endale. Ja nii tehtigi Azamat varastas oma õe ja Petsorin sättis asjad sedasi, et poiss saaks hobuse varastada. Bela tõrgub algul, kuid hakkab hiljem Petsorinit armastama. Viimane tüdineb mõne aja möödudes tüdrukust ning varsti tuleb Kazbits, kes tüdrukut röövides haavab teda
Kirjandusteose analüüs Meie aja kangelane Mihhail Lermontov 1. Teose sisu lühikokkuvõte Minategelane kohtub Maksimiga. Maksimõts jutustab loo Petsorinist. Toimub ball, Petsorinile hakkab meeldima Bela. Azamet tahtis saada endale Kazbitsi hobust. Azameti ja Petsorini kokkuleppe. Azamet sai hobuse ja Petsorin Bela. Maksim ja Petsorin läksid jahile, tagasi tulles kuulsid pauku ja nägid, et Kazbits röövib Belat. Bela surm
kellelegi haiget teha ja ei tükkind Alberti ja Charlotte abielu vahele vaid kannatas eemalseistes. Kunstiline väljendus tundelisus- seda jätkus teoses ohtralt, nagu näiteks kui Werther jutustab Charlotte ilust ja tema kehast, tekitab see tunde justkui oleks ise seal teose sees. Samuti ka tema looduse ja lihtsuse nautisklemine. 9. Püüa seletada, miks romaani konflikti lahendus sai lugejatelt ja kriitikutelt hukkamõistva hinnangu. Hukkamõistva hinnangu sai romaan, kuna teose kangelane ennast tapab, lastes endale püstolitega kuulid pähe. See näitas, et tegu polnud täiemõistuse juures oleva inimesega ja, et see teos võib viia ka teiste suitsiidikatsetejateni, kes hakkavad ennast samastama romaani peategelasega. J.W.Goethe. "Faust" I osa 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Teos räägib teadlasest, kes on hea ja siiras, ning kes ei talu maailma pahedust ja halba. Ta
neil ei klappinud millegipärast. Byronil tekkisid suhted oma poolõe Augustaga. Kriitika ja segaste suhete tõttu lahkub ta varsti Inglismaalt jäädavalt ega pöördu kodumaale enam tagasi. Inglismaal jõuab ta aga avaldada mitmeid poeeme, nn ,,idapoeeme", mille temaatika on seotud idamaadega. Üks neist on ,,Gjaur". Gjaur ehk muumaalaste halvustav nimetus muhameedlastel. Poeemides eksisteerib läbiv kangelane, kes on uhke vaimuga ja üksik mässaja, võitleja armastuse ja vabaduse eest ning tortsib maailma pahesid, kuid on kõige selle juures pessimist. Tal pole usku ega lootust nnng ta tajub, et ühiskonda ei õnnestu muuta, kuna mass on allaheitlik, orjalik ega pole valmis võitlema. Byron jätab naise ja tütre Inglismaale ja pöördub ise Mandri-Euroopasse. Peatub pikemalt Sveitsis, kus kohtub perekond Schelliga
Pilet nr. 2 19. sajandi alguse vene kirjandus- vene romantism. Prantsuse Revolutsioon ei lõppenud võiduga. (Revolutsioon tapab oma poegi).Napoleoni ajastu. Paul I -debriidne.(Tapeti 1801). Troonile saab Aleksander I, kes mõistab et Vene riiki on vaja muuta. Aleksander I viib Venemaa sõtta Napoleoni vastu. Romantism, u. 1810-1830. Tegelikkust kujutatakse sellisena, nagu ta peaks olema. Romantiline kangelane on üksildane, kannatav egoist. Püüavad otsida endale sugulashinge. Tõstavad end teistest kõrgemale, väga mässumeelsed, võitlevad kõigiga. Maailmapõlgus. Vaenlaseks Jumal, sümpaatiaks deemon. Sõnades võitlevad rahva eest, tegelikult põlgavad seda. Romantiline kangelane on tihti mingi füüsilise defektiga. Tärkab huvi ka folkloori, keskaegsete legendide ja muinasjuttude vastu. Salapärasus, ebatavalisus. Zanrid: luule(ballaadid, poeemid).
põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku Kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvas põllul soola, vastas küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, pannes pojale selga tüdrukute riided ja viies ta tüdrukute juurde mängima. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas lavastati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Achilleus haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. 4
kôrvuti, ülev ja madal samuti 2.valdav liik oli luule, eriti poeem 3. kolm tähtsat teemat vabadusvôitlus, armastus ja loodus 4.tähtsustati rahvuslikkust, ülistati kangelaslikkust 5.proosas tegi vôidukäigu ajalooline romaan 6.proosateose tegelased sageli liialdatud, moonutatud Vaata Talveti tunnusjooni 2. osa algusest, täpsusta Esindajad: lisa maa tähtsam teos Byron Shelley Hugo Merimee Heine Mickiewicz Petöfi Pushkin Lermontov Romantiline kangelane: Elus pettunud, ôrnahingeline, protestiva vaimuga, näeb maailma mustades värvides, môtiskleb ja tundleb, otsib süüd ümbritsevas, rahulolematu rändur, tugeva sisemise rahutusega, lahkhelis iseendaga, uhkes üksinduses, otsatus maailmavalus, individualist, vôimsa tahte ja vaimuga üksikmässaja, veendunud vôitleja armastuse ja vabaduse eest. Byron Loe elulugu lk.126-127 Mis määras saatuse, olulisemad seigad hariduses, karjääris, isiklikus elus, poliitilises vôitluses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid