Mehhiko maavärin (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Miks ja kuidas tekivad maavärinad?

6 palli Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli Kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed 11 palli Maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked Suurimad maavärinad Lissaboni maavärin 1755 1. novembril 1755, kõigi pühakute päeval, viibis suur osa Lissaboni elanikest hommikusel missal. Kella poole kümne ajal tabas linna esimene kolmest tõukest. Pärast lühikest vaheaega järgnes 2 minutiline maavärin. Kõrvulukustava mürinaga varisesid kokku majad, poed ja paleed. Katedraalid ja kirikud matsid oma rusude alla sadu usulikke. Teise tõuke järel, mis kestis 20 minutit, ei jäänud linnas püsti ainsatki kivimaja. Ja siis tabas linna esimese tõuke hilinenud tagajärg

Geograafia

20

doc

Referaat Maavärin ja tsunaami

RICHTERI SKAALA 1935. aastal lõi Charles Richter logaritmilise seismilise skaala, arvestades energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb, ehk maavärina magnituudi. Richteri magnituudiskaala, mis praeguseks on kasutatav kogu maailmas, baseerub seismojaamades salvestatud kõige suurema laine amplituudil, mis sõltub otseselt vabanevast energiahulgast. Seega võimaldab Richteri skaala võrrelda erinevate maavärinate võimsusi. Võimsaim salvestatud maavärin ulatub Richteri skaala alusel 8,6 magnituudini - sellise maavärina käigus vabaneb ligikaudu 1026 ergi energiat, energiahulk, mis on ligilähedane 1 miljardi tonni trotüüli lõhkamisel vabaneva energiaga. 6  Tugevus Tugevus Sagedus Tunnused magnituudides pallides aastas Richteri skaala Mercalli skaala 1 pall u. 100 000 Väga nõrk maapinna kõikumine;

Geograafia

10

docx

Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011

Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigus esineb maavärinaid suhteliselt harva. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed.

Geograafia

6

doc

Vulkaanid ja maavärinad

vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid enamasti on maavärinad seotud maakoore liikumisega. Peale maavärinate on veel merevärinad, mis asuvad kuskil kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal . (Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi.) Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge

Geograafia

6

docx

Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011

kasutatakse Richteri skaalat. Maavärinad võivad toimuda ükskõik kus, kuid ei toimu igal pool sama tihedalt, suurim tõenöosus on maavärina tekkeks seal kus on tektoooniliste laamade liitumiskohad Keskmiselt toimub maal väga tugev maavärin iga kahe aasta tagant. Magnituudiga 9.0-9.9 maavärinate toimumissagedus on kord 20 aasta jooksul, magnituudiga 8.0-8.9 kord aastas ning magnituudiga 7.0-7.9 maavärinaid toimub igal aastal keskmiselt 18. Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Kuid mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Alates 1602.aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega, kuid siiski pole Eestis toimunud maavärinad tugevuselt võrreldavad üle maailma

Geograafia

28

pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

saja aasta jooksul aset purse, võimalik, et veel enne sajandivahetust.“ 1978. aastal hoiatasid Crandell ja Mullineaux üksikasjalises raportis veel kord: “St. Helensil on selja taga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema käitumisega minevikus ja suhteliselt sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul oleme kindlad, et tegemist on eriti ohtliku vulkaaniga.“ Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2- magnituudiline maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid moest sekundist peaaegu ühe tunnini. Õige pea kogunesid ärkavat vulkaani jälgima vulkanoloogid, seismoloogid ja hüdroloogid. Uurijad jälgisid St. Helensi mõõteriistadega igast küljest

Geoloogia

23

docx

Jaapan pärast II maailmasõda

töötleval tööstusel. Jaapan on maailmas nii tootmise mahult kui tehnoloogiliselt tasemelt juhtival kohal terase ja värviliste metallide, elektrijõuseadmete, ehitus- ja kaevandusseadmete, mootorsõidukite ja nende varuosade, elektroonika- ja sideseadmete, tööpinkide, automatiseeritud tootmisliinide, raudteevedurite ja veerevkoosseisu, laevade, kemikaalide, tekstiilitoodete ja toiduainetetööstuse toodete tootmises.  6. 2011. aasta Sendai maavärin Maavärin oli 9-magnituudine, mis toimus Jaapanis reedel, 11. märtsil 2011 kell 14.46 kohaliku aja järgi (7.46 Eesti aja järgi). See oli viimase 140 aasta tugevaim Jaapanis registreeritud maavärin. Värina epitsenter oli 130 kilomeetrit Sendaist ida pool ja 373 km kaugusel Jaapani pealinnast Tkyst. Maavärina hüpotsenter asus umbes 24,4 km sügavusel. Toimunud on vähemalt 160 järeltõuget, millest 22 oli üle 6 magnituudi. Maavärina tõttu tekkis umbes 10 meetri kõrgune tsunami

Ajalugu

15

docx

NEPAAL

Kuid Nepal on palju enamat kui vaid imelised mäetipud. Nepal on ka paljude kultuuride ja mitmete uskude kokkupuuteala. Seal elab põliselt üle 100 erineva rahva, kes räägivad keeli, mis kuuluvad nelja erinevasse keelkonda. Nepalis on nii hinduismi, budismi kui ka islami pühamuid, sh hindu tempel Pashupatinath, üle 150 tähtsa monumendi, sh maailma kõrgeim (44 m) Siva (üks kolmest hinduismi jumalatest) monument, Swayambhunath'i ja Baudhanath'i budistlikud keskused. Nepali maavärin oli 25. aprillil 2015 kohaliku aja järgi 11:56 võimsusega 7,8 kuni 8,1 magnituuti Richteri skaala järgi. Maavärinale järgnes mitmeid järeltõukeid. 26. aprillil toimunud järeltõuke tugevus oli 6,7 magnituuti. 12. mai järeltõuke/maavärina tugevus oli 7,3 magnituuti. 17. maiks oli mõlema maavärina ja järeltõugete ohvrite arv Nepalis ületanud 8500 piiri, mis tegi sellest ohvriterikkaima maavärina Nepali dokumentaalselt tõestatud ajaloos. 25.

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)