Mehhaanlisi võnkumisi iseloomustavaid suurusi (0)

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Võnkumine

FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ IV 1.Mis on pöörlemine ja mis on tiirlemine? Pöörlemine-on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud. Punkte läbivat sirget kutsutakse pöörlemisteljeks. N:Maa pöörleb ümber oma telje, "vindiga" löödud pall pöörleb, propeller pöörleb Tiirlemine-on keha ringliikumine ümber punkti, mis asub väljaspool seda keha. N:Kuu tiirleb ümber Maa, Maa tiirleb ümber Päikese, aga ka kärbes võib tiirelda ümber lambi. 2.Kirjuta pöördenurga def valem, defineeri selle alusel pöördenurk, pöördenurga ühik. Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Raadius joonistab pöördenurga. Ühik: 1° või 1 rad ( = 1 rad siis, kui l = r) = l/r 3.Kirjuta nurkkiiruse def valem, defineeri nurkkiiruse mõiste ja kirjuta ühik. = /t Nurkkiirus on pöördenurga j

Füüsika

9

docx

Füüsika 8. klass

Algasendi valik on vaba.    Tasakaaluasendiks nimetatakse võnkuva keha asendit, kus keha peatub võnkumise lakkamisel.    Amplituudiasendiks nimetatakse võnkuva keha asukohta, kus liikumise suund muutub ja keha hakkab tagasi liikuma. Amplituudasendeid on kaks.    Täisvõnkeks nimetatakse penfli käiku ühest amplituudiasendist teise ja tagasi. Võnkumise kirjeldamiseks kasutatakse füüsikalisi suurusi:    Amplituudiks nimetatakse võnkuva keha suurimat kaugust tasakaaluasendist. Amplituudi mõõdetakse pikkusühikutes.    Võnkeperioodiks ehk perioodiks nimetatakse ühe täisvõnke sooritamise aega.    Võnkeperioodi mõõtühik on üks sekund (1 s), perioodi tähis on T.    Võnkesagedus ehk sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis.    Sageduse mõõtühik on üks herts (1 Hz), sageduse tähis on f.

Füüsika

1

txt

Mõisted füüsikas

Tiirlemine - mis toimub mber punkti, mis paikneb kerast vljaspool. Prlemine - ringjooneline liikumine, mis toimub mber punkti, mis paikneb kerast seespool. Amplituud - suurim kaugus tasakaaluasendist. Tasakaaluasend - asend, kus pendel ei liigu. Vnkumine - selline liikumise liik, kus keha lbib perioodiliselt samu asukohti. Suundvnkumine - vnkumine, mida phjustab perioodiliselt mjuv vlisjud. laine - ruumis toimuv vnkumine. lainefront - piir, kuhu lainetus esimese laine nol judnud on. ringjooneline liikumine - liikumine, mis toimub ringjooneliselt. hlve - vnkuva keha kaugus tasakaaluasendist tisvnge - vnkuva keha liikumine hest amplituud asendist teise ja tagasi. periood - tisvnkeks kulunud aeg vaba vnkumine - vnkumine, mis toimub ilma vlise ju mjuta. laine pikkus - piki levimissihti mdetud vhim vahekaugus kahe samas taktis vnkuva punkti vahel. harmooniline vnkumine - kik vnkumised mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. 2) nurkkiirus - kiirus, mis nitab nurga muutumist mingi aja

Füüsika

12

doc

Füüsika kordamine 10.klass

Resonants tekib sundvõnkumise korral, kui sundvõnkumise sagedus saab võrdseks süsteemi enda võnkumise sagedusega. Resonantsi saab kasutada; tuleb arvestada: · tundmatu võnkesageduse määramisel · pillide heli võimendamisel · sildade ehitamisel · kiikumisel · auto poriaugust väljalükkamisel * HARMOONILISE VÕNKUMISE VÕRRAND ­ Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse kõiki võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil. x = xm sin/cos t x ­ hälve ­ 1m xm ­ amplituud ehk maksimaalne hälve ­ 1m - ringsagedus ( = 2f) t ­ aeg ­ 1s sin ­ siinusfunktsioon (tasakaaluasend) cos ­ koosinusfunktsioon (amplituudasend) * VÕNKUMSTE LIIGITUS ­ Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt kindla

Füüsika

2

docx

Mehaaniline töö ja Energia ning perioodilised liikumised

FÜÜSIKA TÖÖ JA ENERGIA JA PERIOODILISED LIIKUMISED Mehaaniline töö ­ Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub A = Fs·cos , kus A=töö 1J; F=jõud 1N; s= nihe 1m, cos =nurk Võimsus ­ Võimsus on töö tegemise aeg , kus N=vöimsus 1W; A=töö 1J; t=aeg 1s Kineetiline energia ­ Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Potentsiaalne energia ­ Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadadele vastastiku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Potentsiaalne energia on vastastikmõju energia, mis sõltub kehade vastastikusest asendist. Pöördenurk ­ Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Põhivalem: , kus l on kaare pikkus ja r on raadius

Füüsika

5

docx

Võnkumine ja laine

8.KL KORDAMISE KONSPEKT: VÕNKUMINE, LAINE Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku jooksul sama teed mööda edasi tagasi. Laineks nim võnkumise levimist keskkonnas, so liikumine, millega kantakse edasi energiat. SARNASUS: · ERINEVUS: a) Iseloomustatakse samade a) Võnkumine toimub edasi- mõistetega, sest mõlemas tagasi, st nähtuses esineb võnkumine. võnkumisel jõutakse alguspunkti b) Mõlemad on tasakaaluasendi tagasi. ümber. Laine korral ei jõuta alguspunkti tagasi. Laine ja võnkumine tekivad, kui keha viia tasakaaluasendist välja. Algasend: Pendli algasend on pendli asukoht vaatluse alghetkel. Laine korral ei kasutata mõistet algasend. Tasakaaluasend: 1) Pendli tasakaaluasend on asend, kus koormis seisab paigal. Selles asendis pendel peatu

võnkumine ja lained

2

docx

Füüsika kordamine (impulss,energia,töö)

Staatika: 1)Kehale rakendatud jõudude geomeetriline summa võrdub nulliga 2)Kehale rakendatud jõudude momentide algebraline summa võrdub nulliga Keha tasakaal on püsiv siis, kui keha väljaviimisel tasakaaluasendist viivad temale mõjuvad jõud ta tasakaaluasendisse tagasi M=Fl Keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje, on tasakaalus siis, kui kehale rakendatud jõudude momentide algebraline summa selle telje suhtes võrdub nulliga. Võnkumine: Vaba võnkumiseks nim võnkumisi, mis tekivad süsteemis pärast tasakaaluolekust väljaviimist sisejõudude toimel. Suundvõnkumiseks nim perioodiliselt muutuvate välisjõudude mõjul toimuvaid võnkumisi. Harmooniliseks võnkumiseks nim siinuseliselt või koosinuseliselt toimuvaid füüsikalise suuruse perioodilisi muutusi ajas. Iseloomustavad suurused: 1)periood T ajavahemikku T, mille järel keha liikumine täielikult kordub nim võnkumise perioodiks 1s Matemaatilise pendli korral: T=2 Vedrupendli korral: T=2 2)Sagedus f

Füüsika

2

docx

Füüsika teooria 10. klass

realiseeritavad. Tegelikult võib esineda ainult püsiv ja ükskõikne tasakaal. Keha tasakaal on püsiv siis, kui keha väljaviimisel tasakaaluasendist viivad temale mõjuvad F-d ta tasakaaluasendisse tagasi. Keha mis võib pöörelda ümber liikumatu telje, on tasakaalus siis, kui kehale rakendatud F-de momentide algebraline summa selle telje suhtes =0. (joonis1 + M1+M2=0) päripäeva liikuv F=positiivne, vastupäevava liikuv F=negatiivne. Võnkumine Vabavõnkumiseks nim. Võnkumisi, mis tekkivad süsteemis pärast tasakaaluasendist välja viimist sisejõudude toimel. Sundvõnkumiseks nim. Perioodiliselt muutuvate välisjõudude mõjul toimuvaid võnkumisi. Harmooniliseks võnkumiseks nim. Sin-liselt või cos-liselt toimuvaid füüsikalise suuruse perioodilisi muutusi ajas. (joonis1 + x=x0sinwt) Harmoonilisi võnkumisi iseloom. Järgmised suurused: T ja f. Min ajavahemikku T, mille järel keha liikumine täielikult kordub nim. Perioodiks. Ühik 1s

Füüsika

Kommentaarid (0)