10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Pusna
Õppematerjali autor
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kõrgemad prioriteedid · Lämbumine, hingamisraskus · Raske verejooks · Teadvusetus · Sokk Järgmised prioriteedid · Põletused · Murrud · Seljavigastused Madalad prioriteedid · Väikesed murrud · Väikesed verejooksud · Käitumise probleemid Kui teadvus puudub: · Kutsu appi haige juurest lahkumata, või kaalutle lahkumist selleks, et kutsuda abi · Ava ülemised hingamisteed võimalusel jättes kannatanut algsesse asendisse o Vaata, kas rindkere liigub o Kuula, kas kostab hingamiskahinat · Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool o Vaata, kuula ja tunneta kuni 10 sekundit enne kui järeldad, et hingamine puudub Kui kannatanu hingab (mitte agonaalselt) · Aseta kannatanu püsivasse külili asendisse · Jätkuvalt kontrolli hingamist Püsiv külili asend
Kinnitada padjand marlisidemega. ● KUI VEREJOOKS on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. - Kui verejooks on kontrolli all, seo haav kindlalt, kuid mitte liiga kõvasti kiinni - Hoolitse, et kannatanu ei läheks šokki. Kui kannatanu on külm, higine või loid, aseta ta lamama nii, et jalad oleksid peast kõrgemale tõstetud ning mässi kannatanu soojalt sisse. Seejärel kontrolli - kas patsient on teadvusel, kas hingamisteed on vabad, kas ta hingab ja on tunda pulssi. - Kutsu 112 9. Kuidas käitun ninaverejooksu sulgemiseks? Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma ● Suru ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal ● Hoia niimoodi tugevalt survet avaldades 10-15 min ● Samaaegselt võib ninajuurele, laubale või kuklale asetada külma (niiske rätik vm) ● Kui sa ei suuda 20 min verejooksu peatada, minna haiglasse või kutsuda 112 ● NB! Mitte panna vatti ninna 10
.............................. 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid ............................................................. 396 30. Taaselustamine kliinilisest surmast .......................................................................................... 412 30.1. Vastsündinute ja laste reanimatsiooni eripärad ................................................................. 432 5 31
Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83
manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsioon algas 17601780. a. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 20. saj. keskpaigas algas teadus-tehniline revolutsioon, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Teadus-tehniline revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine, uute materjalide loomine jne. raadio, televiisor, arvutid, laser, aatomienergia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid