Mehhaaniline liikumine (3)

I kursus . Mehaanika
Mehhaaniline liikumine
Ühtlane sirgjooneline liikumine – on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked .

Ühtlaselt muutuv liikumine – on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra.
Taustsüsteem – on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse.
Teepikkus – on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega.
Nihe – on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga.
Hetkkiirus – on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja mis on määratud seda trajektoori punkti sisldava lõpmata väikese nihke ning selleks kulunud ajavahemiku suhtega. ( kiirus ) ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel näitab, millise nihke sooritabkeha ajaühikus.
Kiirendus – ühtlaselt muutuval liikumisel näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus.
Liikumisvõrrand – on võrrand, mis võimaldab määrata keha koordinaati, kiirust ja kiirendust mistahes ajahetkel.
Nihe – s m
Teepikkus – l m
Kiirus – v m/s
Aeg – t s
Keskmine kiirus - vk m/s
Kiirendus – a m/s2
Lõppkiirus – vt m/s
Algkiirus – v0 m/s
Kehade vastastikmõju
Mass – iseloomustab keha inertsust ja vastastikust külgetõmmet.
Jõud – iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust.
Rõhk – on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu mõju pinnale. Võrdub pinnale mõjuva jõu ja pinna pindala jagatisega.
Tihedus – on arvuliselt võrdne aine ruumalaühiku massiga.
Raskusjõud – on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korutisega.
Elastsusjõud – esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga.
Hõõrdejõud – esineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda.
Üleslükkejõud – mõjub vedelikus või gaasis olevale kehale.
Impulss – on keha massi ja kiiruse korrutis.
Newtoni I seadus – keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
Newtoni II seadus – kehale mõjuv resultant jõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Newtoni III seadus – kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
Gravitatsiooniseadus – kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Impulsi jäävuse seadus – kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
Mehaaniline töö – on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega.
Võimsus – on arvuliselt võrdne ajaühikus tehtud tööga.
Mehaaniline energia – iseloomustab keha võimet teha tööd.
Mehaanilise energija jäävuse seadus – kui kehale mõjuvad ainult raskus- ja elastusus jõud, on keha mehaaniline koguenergia jääv.
Jõud – F N kg*m/s2
Keha mass – m kg
Kiirendus – a m/s2
Jäikustegur – k N/m
Nihke suurus deformatsioonil – Dl m
Hõõrdetegur – m –
Rõhumisjõud – Fn N kg*m/s2
Gravitatsioonikonstant – G 6,67*10-11N*m2/kg2
Kaugus graviteeruvate kehade vahel – r m
Impulss – p kg*m/s
Keha kiirus – v m/s
Vabalangemise kiirendus – g 9,8 m/s2
Kõrgus – h m
Töö – A J kg/s2
Nihe – s m
Nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel – a o
Võimsus – N W kg/s kg*m2/s3
Perioodiline liikumine
Ringliikumine – on liikumine mööda ringjoonelist trajektoori.
Nurkkiirus – näitab millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus.
Kesktõmbekiirendus – kõverjoonelisel liikumisel esinev kiirendus, mis on trajektoori mistahes punktis suunatud trajektoori kõverustsentrisse.
Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos –
v = ωr
Võnkumine – on vahelduva suunaga liikumine tsakaaluasndi ümber.
Periood – on aeg, mis kulub võnkuval kehal ühe täisvõnke tegemiseks.
N – võngete arv
Sagedus – on võngete arv ajaühikus.
Hälve – on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist.
Amplituud – on maksimaalne kaugus tasakaaluasendist.
Laine – on võnkumise edasikandumine ruumis.
Ristlaine – laine, milles võnkumiste suund on risti laine levimise sihiga.
Pikilaine – laine, milles võnkumiste suund on piki levimise sihti.
Laine levimiskiiruse ja lainepikkuse seos
Joonkiirus – v m/s
Nurkkiirus – w rad/s
Raadius – r m
Periood – T s
Kesktõmbekiirendus – an m/s2
Sagedus – f Hz s-1
II kursus. Soojusõpetus
Ideaalne gaas ja termodünaamikaalused
Ideaalne gaas – selline gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike.
Ideaalse gaasi olek ja oleku muutumine – ideaalse gaasi olek on makrokäsitluses olukord, mis on määratud gaasikoguse rõhu p, ruumala V ja absoluutse temperatuuri T konkreetsete väärtustega. Ideaalse gaasi oleku muutumine toimub siis, kui p, V või T mingi väärtus muutub.
Molekul – aine vähim osake, mis säilitab sama aine keemilised omadused, molekul koosnedb aatomitest.
Sisenergia – on keha kõikide molekulide korrapäratu liikumise kineetilisete energiate ja nende vastastikmõju potensiaalsete energiate summa. Ideaalse gaasi siseenergia on võrdeline absoluutse temperatuuriga.
Temperatuur – iseloomustab süsteemi soojusliku tasakaalu olekut, tal on ühesugune väärtus soojuslikus tasakaalus oleva süsteemi kõikides osades.
T = 273 + t
Soojushulk – on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel.
Q = ∆U +A Q = cm∆t Q = λm Q = Lm
Gaasi rõhk – on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma sinu.
Ideaalse gaasi olekuvõrrand – antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline absoluutse temperatuuriga.
Isoprotsessid : 1. Isotermilse protsessi käigus ei muutu gaasi temperatuur. pV = const
2. Isobaarilise protsessi käigus ei muutu gaasi rõhk. V/T = const
3. isohoorilise protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala. p/T = const
Konstantne parameeter gaasi olekuvõrrandis taandub.
Termodünaamika I seadus – süsteemis siseenergia muut on võrdne välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga .
∆U =