Facebook Like
Hotjar Feedback

Mehhaaniline liikumine (3)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
I kursus . Mehaanika
Mehhaaniline liikumine
Ühtlane sirgjooneline liikumine – on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked .

Ühtlaselt muutuv liikumine – on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra.
Taustsüsteem – on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse.
Teepikkus – on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega.
Nihe – on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga.
Hetkkiirus – on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja mis on määratud seda trajektoori punkti sisldava lõpmata väikese nihke ning selleks kulunud ajavahemiku suhtega. ( kiirus ) ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel näitab, millise nihke sooritabkeha ajaühikus.
Kiirendus – ühtlaselt muutuval liikumisel näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus.
Liikumisvõrrand – on võrrand, mis võimaldab määrata keha koordinaati, kiirust ja kiirendust mistahes ajahetkel.
Nihe – s m
Teepikkus – l m
Kiirus – v m/s
Aeg – t s
Keskmine kiirus - vk m/s
Kiirendus – a m/s2
Lõppkiirus – vt m/s
Algkiirus – v0 m/s
Kehade vastastikmõju
Mass – iseloomustab keha inertsust ja vastastikust külgetõmmet.
Jõud – iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust.
Rõhk – on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu mõju pinnale. Võrdub pinnale mõjuva jõu ja pinna pindala jagatisega.
Tihedus – on arvuliselt võrdne aine ruumalaühiku massiga.
Raskusjõud – on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korutisega.
Elastsusjõud – esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga.
Hõõrdejõud – esineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda.
Üleslükkejõud – mõjub vedelikus või gaasis olevale kehale.
Impulss – on keha massi ja kiiruse korrutis.
Newtoni I seadus – keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
Newtoni II seadus – kehale mõjuv resultant jõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Newtoni III seadus – kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
Gravitatsiooniseadus – kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Impulsi jäävuse seadus – kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
Mehaaniline töö – on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega.
Võimsus – on arvuliselt võrdne ajaühikus tehtud tööga.
Mehaaniline energia – iseloomustab keha võimet teha tööd.
Mehaanilise energija jäävuse seadus – kui kehale mõjuvad ainult raskus- ja elastusus jõud, on keha mehaaniline koguenergia jääv.
Jõud – F N kg*m/s2
Keha mass – m kg
Kiirendus – a m/s2
Jäikustegur – k N/m
Nihke suurus deformatsioonil – Dl m
Hõõrdetegur – m –
Rõhumisjõud – Fn N kg*m/s2
Gravitatsioonikonstant – G 6,67*10-11N*m2/kg2
Kaugus graviteeruvate kehade vahel – r m
Impulss – p kg*m/s
Keha kiirus – v m/s
Vabalangemise kiirendus – g 9,8 m/s2
Kõrgus – h m
Töö – A J kg/s2
Nihe – s m
Nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel – a o
Võimsus – N W kg/s kg*m2/s3
Perioodiline liikumine
Ringliikumine – on liikumine mööda ringjoonelist trajektoori.
Nurkkiirus – näitab millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus.
Kesktõmbekiirendus – kõverjoonelisel liikumisel esinev kiirendus, mis on trajektoori mistahes punktis suunatud trajektoori kõverustsentrisse.
Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos
v = ωr
Võnkumine – on vahelduva suunaga liikumine tsakaaluasndi ümber.
Periood – on aeg, mis kulub võnkuval kehal ühe täisvõnke tegemiseks.
N – võngete arv
Sagedus – on võngete arv ajaühikus.
Hälve – on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist.
Amplituud – on maksimaalne kaugus tasakaaluasendist.
Laine – on võnkumise edasikandumine ruumis.
Ristlaine – laine, milles võnkumiste suund on risti laine levimise sihiga.
Pikilaine – laine, milles võnkumiste suund on piki levimise sihti.
Laine levimiskiiruse ja lainepikkuse seos
Joonkiirus – v m/s
Nurkkiirus – w rad/s
Raadius – r m
Periood – T s
Kesktõmbekiirendus – an m/s2
Sagedus – f Hz s-1
II kursus. Soojusõpetus
Ideaalne gaas ja termodünaamikaalused
Ideaalne gaas – selline gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike.
Ideaalse gaasi olek ja oleku muutumine – ideaalse gaasi olek on makrokäsitluses olukord, mis on määratud gaasikoguse rõhu p, ruumala V ja absoluutse temperatuuri T konkreetsete väärtustega. Ideaalse gaasi oleku muutumine toimub siis, kui p, V või T mingi väärtus muutub.
Molekul – aine vähim osake, mis säilitab sama aine keemilised omadused, molekul koosnedb aatomitest.
Sisenergia – on keha kõikide molekulide korrapäratu liikumise kineetilisete energiate ja nende vastastikmõju potensiaalsete energiate summa. Ideaalse gaasi siseenergia on võrdeline absoluutse temperatuuriga.
Temperatuur – iseloomustab süsteemi soojusliku tasakaalu olekut, tal on ühesugune väärtus soojuslikus tasakaalus oleva süsteemi kõikides osades.
T = 273 + t
Soojushulk – on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel.
Q = ∆U +A Q = cm∆t Q = λm Q = Lm
Gaasi rõhk – on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma sinu.
Ideaalse gaasi olekuvõrrand – antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline absoluutse temperatuuriga.
Isoprotsessid : 1. Isotermilse protsessi käigus ei muutu gaasi temperatuur. pV = const
2. Isobaarilise protsessi käigus ei muutu gaasi rõhk. V/T = const
3. isohoorilise protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala. p/T = const
Konstantne parameeter gaasi olekuvõrrandis taandub.
Termodünaamika I seadus – süsteemis siseenergia muut on võrdne välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga .
∆U =
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Mehhaaniline liikumine #1 Mehhaaniline liikumine #2 Mehhaaniline liikumine #3 Mehhaaniline liikumine #4 Mehhaaniline liikumine #5 Mehhaaniline liikumine #6 Mehhaaniline liikumine #7 Mehhaaniline liikumine #8 Mehhaaniline liikumine #9 Mehhaaniline liikumine #10 Mehhaaniline liikumine #11 Mehhaaniline liikumine #12 Mehhaaniline liikumine #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 81 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor glect Õppematerjali autor

Lisainfo

Väga sisukas ja sisaldab mitmeid valemeid.
mehaanika

Mõisted

taustsüsteem, teepikkus, nihe, hetkkiirus, liikumisvõrrand, algkiirus, raskusjõud, elastsusjõud, üleslükkejõud, gravitatsiooniseadus, mehaaniline töö, mehaaniline energia, jäikustegur, gravitatsioonikonstant, impulss, nihe, ringliikumine, kesktõmbekiirendus, võnkumine, amplituud, laine, ristlaine, pikilaine, ideaalne gaas, molekul, sisenergia, soojushulk, gaasi rõhk, soojusmasina kasutegur, aine agregaatolekuid, agregaatoleku muutumised, gaasi rõhk, elektrilaeng, punktlaeng, elektrivälja tugevus, töö elektriväljas, elekrtimahtuvus, plaatkondensaator, nihe, elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektromotoorjõud, püsimagnet, magnetinduktsioon, lorentzi jõud, voolutugevus, magnetvoog, eneseinduktsiooni nähtus, pooli induktiivusus, võnkering, induktiiv, elektromotoorjõud, elektronmagnetlainete skaalaks, lainefront, lainepikkus, valguse interferents, koherentsus, valguse difraktsioon, valguse levimiskiirus, valguskiir, peegeldumine, langemisnurk, peegeldumisnurk, peegeldumisseadus, tasapeegel, murdumine, murdumisseadus, spekter, murdumisnurk, fotoefekt, väljumistöö, fotoefekti punapiir, bohri aatomimudel, aatomituuma 10, kiirguse postulaat, peakvantarv n, lähemale orbiidile, metall, dielektrik, aatomi tuum, prooton, massiarv, isotoop, poolestusaeg, seoseenergia, eriseoseenergia, massidefekt, tuumareaktsoonid, seisumasside summa, kromosfäär, päikese kroon, päikesetuul, faklid, päikesetsükkel, protuberants, magnettormid, virmalised, päikesesüsteem, planeedid, asteroidid, komeedid, meteoriidid, maa liikumine, päikesevarjutus, kuuvarjutus, valgusaasta, universumi evolutsioon, suur pauk

Kommentaarid (3)

susu profiilipilt
susu: polnud see mida vajasin
16:18 04-12-2008
annika520 profiilipilt
annika520: Väga hea ja mahukas.
11:53 15-03-2011
Siivo profiilipilt
Siivo: Hea
00:34 15-01-2009


Sarnased materjalid

109
doc
Füüsikaline maailmapilt
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
10
docx
FÜÜSIKA LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS-2015
7
docx
FÜÜSIKA RIIGIEKSAM-MÕISTED
7
docx
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA
10
doc
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava
28
doc
Füüsika teemade konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun