Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mehe suguelundkond ning mehe suguline areng (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millest esimesed kolm on tavaliselt intensiivsemad wwwerektsioonee?

Lõik failist

Mees suguelundkond.Poiste suguline areng
Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsumine algab positel 9.-14. eluaastast ning kujuneb välja eluaastatel 12.-19.a. Mehe tunnused kujunevad, aga välja 2 kuni 5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tüdrukutest mõned aastad hiljem. Mudeea kõikumist vanuses põhjustavad mitmed asjad nagu näiteks: pärilikkus, rahvus, toitumine. Samuti ka suur kehaline koormus võib lükata murdeea algust edasi. Meheliku küpsemist soodustavad tegurid on sport ja liikumine. Samuti ka hoiduda mittesuitsetamisest ja kemikaalidest. Murdeeas tekivad muutused keha ehituses ja talituses, mis on näiteks: häälemurre, habeme ja karvade kasv, suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht, suurem ettevõtlikus, uudishimu, agressiivsus . Mehe suguelundid jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid

Mehe suguelundkond ning mehe suguline areng #1 Mehe suguelundkond ning mehe suguline areng #2 Mehe suguelundkond ning mehe suguline areng #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mustikakakass Õppematerjali autor
Referaadivormis ülitäpne ja asjalik ülevaade mehe suguelundkonnast, selle arengust ning peatutakse ka pikemalt elunditel ning nende funktsioonidel.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
43
ppt

MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS

MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS Madis Veskimägi TÕSTAMAA TERVISEKESKUS 2005 TÄNASE KOHTUMISE EESMÄRGIKS ON · Ülevaate andmine mehe suguelundite ehitusest ja talitlusest · Anda enesekindlust noorukile kõik on korras · Saada teadmisi põhilistest seisunditest, millal peab pöörduma arstile · Hügieenireeglid: miks ja kuidas SUGUELUNDID NEED ERISTAVAD KAHT SUGUPOOLT, OLLES ESMASEKS SOOTUNNUSEKS MEHE TEISESED SOOTUNNUSED: MURDEEAS TEKKIVAD MUUTUSED KEHA EHITUSES JA TALITLUSES · Häälemurre · Habeme ja karvade kasv · Suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht

Bioloogia
thumbnail
12
doc

8.klass Seksiaabits

perioodilised muutused ja sügavamat basaalkihti, mille arvel limaskest regenereerub ehk uueneb. Emaka limaskest moodustub tüüpilistest näärmetest ja rakurohkest stroomast. Emakakael asub tupe kohal. Tupp on emakakaela ja häbeme vahel asuv kanal. Munasarjad on pisikesed ploomikujulised elundid, kus toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid, naissuguhormoone – östrogeene ja progesterooni. Need hormoonid mõjutavad naise organismi kasvu ja arenemist ning põhjustavad perioodilisi muutusi emaka limaskestas. Munasarjas valmivad munarakud . Munarakk asub vedelikuga täidetud põiekese ehk folliikuli sees. Folliikulite arengut kontrollitakse hüpofüüsi (ajuripatsi) poolt toodetud hormoonide – gonadotropiinide - kaudu. Gonadotropiinide tootmist reguleerib hüpotaalamusest vabanev gonadotropiini vabastav hormoon (Gonadotropin Releasing Hormone, GnRH) Lõpliku küpsuse saavutab vaid üks folliikul, seda nimetatakse “dominantseks folliikuliks”.

Seksiõpetus
thumbnail
6
doc

Seksiaabits

perioodilised muutused ja sügavamat basaalkihti, mille arvel limaskest regenereerub ehk uueneb. Emaka limaskest moodustub tüüpilistest näärmetest ja rakurohkest stroomast. Emakakael asub tupe kohal. Tupp on emakakaela ja häbeme vahel asuv kanal. Munasarjad on pisikesed ploomikujulised elundid, kus toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid, naissuguhormoone ­ östrogeene ja progesterooni. Need hormoonid mõjutavad naise organismi kasvu ja arenemist ning põhjustavad perioodilisi muutusi emaka limaskestas. Munasarjas valmivad munarakud . Munarakk asub vedelikuga täidetud põiekese ehk folliikuli sees. Folliikulite arengut kontrollitakse hüpofüüsi (ajuripatsi) poolt toodetud hormoonide ­ gonadotropiinide - kaudu. Gonadotropiinide tootmist reguleerib hüpotaalamusest vabanev gonadotropiini vabastav hormoon (Gonadotropin Releasing Hormone, GnRH) Lõpliku küpsuse saavutab vaid üks folliikul, seda nimetatakse "dominantseks folliikuliks".

Seksoloogia
thumbnail
17
doc

Urogenitaalsüsteem

ja suguelundid. Nimetatud elundkonnad täidavad erinevaid funktsioone, kuid on arengu ja asukoha poolest teineteisega seotud. KUSEELUNDID Kuseelundkonna ülesanded ja liigitus Ainevahetuse jääkproduktid peab organismist eemaldama, sest nende kogunemine verre kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed mineraalsoolad (kaltsiumi-, magneesiumi- ja raskemetallide soolad) - eemaldatakse kehast jämesoole kaudu. Valkude laguproduktid (kusihape, kusiaine), mõned soolad jne. eritatakse naha ja neerude kaudu higi ning uriini kujul, kusjuures neerud etendavad seejuures peamist osa. Neerud on seega spetsiifilisteks erituselunditeks - kuseelunditeks. Eemaldades organismist koos valkude laguproduktidega ka vett ja soolasid, aitavad neerud kaasa vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele

Bioloogia
thumbnail
24
docx

ANATOOMIA - Siseelundid II

- 4x3x2 cm - Kõige ülemine läheb üle ductus epididymidis’eks – 5m - 25-30 g - Kõik teised suubuvad sellesse Pinnad, servad, otsad - Munandimanusejuha on väga vääniline, täidab keha ja saba ning pöördudes - facies medialis et lateralis üles, läheb ilma terava piirita üle seemnejuhaks – ductus deferens - margo anterior et posterior - Spermid kanduvad koos munandis toodetud vedelikuga munandi - extremitas superior et inferior viimajuhakestesse ja munandimanusejuhasse

Anatoomia
thumbnail
28
ppt

Sinu seksuaalsus

SINU SEKSUAALSUS Reproduktiivtervise loengu läbiviijad Juta Fjodorova Kristina Mai naine mees Naine & Mees · Siin on esindatud mõlemad sood; · Soo määrab spermatosoid, mis viljastab munaraku; ning naiselikkust ja mehilikkust mõjutavad hormoonid · Hormoon ­ organismi toodetud aine, mis ringleb kehavedelikes (näiteks veres) ja mõjutab teatud moel teises keha piirkonnas olevate rakkude toimet. Hormoonid reguleerivad näiteks paljunemist ja kasvu. Põhifunktsiooniks on sigimisfunktsioon SARNASUS · Siin on näha kui sarnased me tegelikult oleme · Gonaadid ­ sugunäärmed. Naistel munasarjad, meestel munandid · Genitaalid ­ suguorganid

Seksuaalkasvatus
thumbnail
6
docx

Siseelundid

Mao osad: põhimik väike kõverik suur kõverik maolävis maolukuti maokeha Maomahl (mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetav sekreet) koosneb vesinikkloriidist HCl, ensüümidest ja limast. Lima katab mao sisepindu ning kaitseb magu iseenda seedimisest. 77. Mao sein Katab serooskest Kolmekihiline lihaskest: piki-, ring- ja põikilihaskiht. Mao limaskest tekitab rohkesti pikisuunalisi jämedaid kurde, mis mao täitumisel kaovad. Limaskestas hulgaliselt näärmeid, milles kolme liiki rakke: ensüüme eritavad pearakud, HCl valmistavad katterakud ja lima (eilase maol ennast seedida) produtseerivad kõrvalrakud. 78

Anatoomia
thumbnail
22
docx

Tunnikontrolli vastutsed meditsiin

Sisemised 1.Munandid  Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ûhe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks. 4. Seemnepõiekesed Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat 5. Seemnejuhad Ülesanne juhivad sperma mehe organismist välja 6. Sugutisibulanäärmed Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale Välimised: Munandikott ( 1 ) kaitseb munandeid 2. Suguti Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine ( kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha ) 3. Sugutilukk ( 1 ) on suguti eesmine osa ja teda katab nahaleste, mida nimetatakseeesnahaks. Fimoos - eesnaha ava kitsus. Poisslastel peaks see selguma kuni 4.nda eluaastani, vajadusel

Meditsiin




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun