Mehaaniline liikumine - sarnased materjalid

teepikkus, trajektooriks, teepikkuseks, mõõtühik, graafik, graafik, spidomeeter, mehaaniline
Tugevusõpetus I
2
doc

Tugevusõpetus I

1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? * projekteeritud ja valmistatud 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri valikut!: *koormusolukorra tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama määramatuse hinnang- kui koormusi saab hinnata vaid ligikaudselt, tuleb võtta ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) suurem varutegur *materjali tugevuse määramatuse hinnang - kui kasutatavate 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? * Geomeetria, materjalide omadused on teada ligikaudselt *arvutusskeemi täpsus ja materjal, koormused metoodika lihtsustused * konstruktsiooni va...

Tehniline mehaanika - Tallinna Tehnikaülikool
402 allalaadimist
Mehaaniline liikumine
1
doc

Mehaaniline liikumine

...tuud (..on võnkuva v=s/t g ? 10 m/s2 visatud keha liikumine f=n/t keha suurim kaugus tasakaalu- g ? -10 m/s2 3) Joonkiirus v (m/s) asendist.) x 0 (m) 2)Nihe (nihe on keha algasukohast v=l/t 3) Võnkeperiood (aeg, mille jook- lõppasukohta suunatud sirglõik.) 4) Nurkiirus ? (rad/s) sul keha teeb ühe täisvõnke.) 1) Kiirendus (kiirendus on kiiruse muudu ja ?=?/t T (s) selleks kulunud aja suhe.) g=v-v 0/t 5) Kesktõmbekiirendus ak (m/s2) 4) Võnkesagedus (…näitab, mitu ...

Füüsika - Keskkool
88 allalaadimist
Liikumine
9
doc

Liikumine

Kool Referaat Liikumine Nimi Klass Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Mehaaniline liikumine.............................................................................................................4 Pikkuse mõõtmine.................................................................

Loodusõpetus - Põhikool
12 allalaadimist
Mehaaniline liikumine
1
doc

Mehaaniline liikumine

...oolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Näitab , kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul; v; meetrit/sek; v=s:t)abil. Liikumise suhtelisus väljendub trajektoori suhtelisuse ja kiiruse suhtelisuse kaudu. Keha liikumine on suhteline ja sõltub sellest, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse. Keskmine kiirus näitab , kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus; vk=s:t, kus vk on keha keskmine kiirus, s on keha poolt läbitud kogu teepikkus ja t on selle teepikkuse läbimiseks kulunud kogu aeg. Võnkliikumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Iseloomustamiseks on appi võetud füüsikalised suurused: võnkeamplituud(võnkuva keha(pendli)amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist), periood(ajavahemik , mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks; T; 1sekund) ja sagedus(võnkeperioodi pöördväärtus f=1:T, sagedus näitab võngete arvu 1sekundis; 1Hz, 1Hz=1:s). Kehade va...

Füüsika - Põhikool
42 allalaadimist
Füüsika mõisted
1
odt

Füüsika mõisted

Mehaanika – Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa mis tegeleb kehade liikumise põhjuste ja paigalseisu uurimisega Kinemaatika – Kinemaatikaks nimetatakse füüsika osa mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel Mehaaniline liikumine – Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse ühe keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesanne – Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel Kulgliikumine – Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist mille korral liiguvad keha kõik punktid ühesuguselt Punktmass – Punktmassiks nimetatakse keha mille mõõtmed võib antud liikumise tingimustes arvestamata jätta Taustkeha – Taustkehaks nimetatakse keha mille suhtes vaadeldakse meid huvi...

Füüsika - Keskkool
102 allalaadimist
Mehaaniline töö
2
doc

Mehaaniline töö

...s*cos See ongi töö üldvalem. Töö tegijaks on kõik kehad. Kui keha ei oma tähtsust, siis töö tegijaks on F. Et tõsta massi m kõrgusele h, tuleb rakendada selle raskusjõuga võrdne jõud F(algul veidi suurem, lõpul väiksem). Seega A=Fh=|Frh|=mgh Võimsus nim. ajaühikus tööd. N= A/t, ühik 1W=1J/1s, 100W=100J/1s. Kuna A=Fs, siis N=Fv seega võimsus on kiiruse ja jõu korrutis. Vanad võimsuse ühikud: 1hj (hobujõud Ida- Euroopas =735W); 1HP(Anglo-Ameerika hobujõud=745W). Mehaaniline energia tähendab maksimaalset tööd, mida keha antud tingimustes võib teha (kuid pole veel teinud). Tähis E, ühik 1J. Liigid: 1)kineetiline energia, omavad kõik liikuvad kehad 2)potentsiaalne energia, seda omavad ülestõstetud kehad, deformeerunud kehad (kokku surutud õhk, pingule tõmmatud vedru) ja kõik teised kehad, mis võivad teha tööd mingi muu vastasmõju tõttu. Energia jäävuse seadus mehaanikas: Energia ei te...

Füüsika - Keskkool
69 allalaadimist
Kordamine KT-ks
2
docx

Kordamine KT-ks

... Liikumist, kus keha kiirus ei muutu nimetatakse ühtalseks liikumiseks. Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 2. Kui kaaslane on seljaga vastu posti ning lükkab sind siis sina liigud edasi rulluiskudel. Ehk tõuke tulemusena hakkad sa liikuma. Kaaslane võib ka sind peatada kui sa tema poole sõidad. 3. Pendel liigub võnkliikumisega [ühelt poolelt teisele (amplituudasend) liikumine] 1. Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. 5.Sageduse ühik on 1Hz, tähis on f ( f=1/T) 1. Kui vedrukaalule otsa riputada mõõdetav keha, siis raskusjõu tõttu venib vedru seda rohkem välja, mida suurem on keha mass. 1. Raskema keha massiga kiirus muutub vastastikmõjus vähem. 1. Kui sa oled kergem kaaslasest ning ta lükkab sind siis sinu keha kiirus muutub. 1. Kui sa oled paigal siis sinu keha kiirus ei muutu. 1. Jõud on füüsikaline suurus, mis...

Füüsika - Põhikool
19 allalaadimist
10klassi füüsika
9
doc

10klassi füüsika

1 Kinemaatika on mehaanika osa mis uurib kehade liikumist ruumis kusjuures ei ole oluline mis seda liikumist esile kutsub Seda joont mida mööda keha liigub nimetatakse trajektooriks Kulgeval liikumisel on kõikide kehade punktide trajektoorid ühesuguse kujuga Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on  http://et wikipedia org/wiki/Keha o Keha keha või  http://et wikipedia org/wiki/Masspunkt o Masspunkt masspunkti  http://et wikipedia org/w/index phptitle=Sirgjooneline liikumine&action=edit&redlink=1 o Sirgjooneline liikumine pole veel kirjutatud sirgjooneline liikumine mille puhul keha  http://et wikipedia org/wiki/Massikese o Massikese massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete  http://et wikipe...

Füüsika - Keskkool
305 allalaadimist
Mehaanika
27
doc

Mehaanika

... 2 - v4 = -1 m/s s = vt - 0 - / / / / / / / / - 2 4 6 8 t(s) t ( s) joon. 1 joon. 2 Liikumisgraafiku põhjal saab otsustada ka keha liikumise kiirus üle. Mida suurem on kiirus, seda suurema tõusuga on graafik, s.t. seda suurem on nurk graafiku ja ajatelje vahel. Joonisel 1 on kujutatud mitu erinevatele kiirustele vastavat liikumisgraafikut. Graafikud 1, 2 ja 3 kirjeldavad keha liikumist x-telje suhtes positiivses suunas. Keha, mille graafikuks on sirge 4, liigub vastupidises suunas. Kasutades kiiruse graafikut, võib määrata ka teatud ajavahemikul läbitud teepikkuse. Joonisel 2 on kujutatud kiiruse graafik. Et leida mingi aja jooksul läbitud tee pikkus...

Füüsika - Kutsekool
136 allalaadimist
10-klassi arvestused
41
doc

10. klassi arvestused

.... Seetõttu ei saa nad üksteist tasakaalustada. Newtoni kolmas seadus kehtib inertsiaalsüsteemides. 8. Impulss Anname Newtoni teist seadust väljendavale valemile  EMBED Equation.3  uue kuju, pidades silmas, et kiirendus võrdub keha kiiruse muutumise kiirusega:  EMBED Equation.3 . Pannes kiirenduse avaldise Newtoni teise seaduse valemisse, saame:  EMBED Equation.3 , kus  EMBED Equation.3  on kiiruse muut ja t aeg, mille vältel kiiruse muutumine toimus. Kuid t on ka jõu mõjumise aeg, sest kiirus muutub ainult jõu mõjumise tulemusena. Valemi  EMBED Equation.3  põhjal avaldub kiiruse muut:  EMBED Equation.3 . Näeme, et üks ja sama jõud  EMBED Equation.3 , mis võrdub mingi kindla aja t vältel, põhjustab erineva massiga kehadel erineva kiiruse muudu. Kirjutame valemi  EMBED Equation.3  järgmisel kujul:  EMBED Equation.3 . Selle võrduse paremal pool on suuruse  EMBED Eq...

Füüsika - Keskkool
1027 allalaadimist
Mehaaniline liikumine
2
doc

Mehaaniline liikumine

MEHAANILINE LIIKUMINE Antud keha asendi muutumist teiste kehade suhtes nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks.Kehade mehaanilisi liikumisi on mitmesuguseid. Tähed, planeedid, udusulg, inimesed jne. - need kõik on mehaanilise liikumise näited. Mehaanilist liikumist iseloomustavad füüsikalised suurused on: • Teepikkus • Aeg • Trajektoor • Kiirus Trajektooriks nimetatakse punkti, mida mööda keha liigub. Teepikkus on füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mida mööd...

Füüsika - Kutsekool
56 allalaadimist
Mehaaniline liikumine
7
doc

Mehaaniline liikumine

...hõlbus määratleda funktsiooni abil, mis kirjeldab keha asukoha sõltuvust ajast. Selleks vaadeldakse koordinaatide alguspunktist keha asukohta viiva kohavektori sõltuvust ajas. Seda sõltuvust võib ka kirjeldada kolme erineva funktsiooni abil, mis näitavad keha asukoha kolme koordinaadi x = x(t), y = y(t), z = z(t) sõltuvust ajast. Selle vektorfunktsiooni (või selle mõne ristprojektsiooni) esimene tuletis aja järgi on hetkkiirus, teine tuletis aja järgi on hetkkiirendus. Kui kiirusvektor ei muutu, siis on tegemist ühtlase sirgjoonelise liikumisega. Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiirendus on null. Kui kiirusvektor aja jooksul muutub, siis on tegemist kiirendusega liikumisega. Kiirendusega liikumise puhul on kiirendus nullist erinev. Kiirendusega liikumise näited on vaba langemine ja ühtlane või ebaühtlane ringliikumine. Liikumise trajektoor Materiaalse punktina vaadeldava keha asukohad liikumisel moodusta...

Füüsika - Keskkool
35 allalaadimist
Liikumine ja vastastikmõju
1
doc

Liikumine ja vastastikmõju

Kordamine KT-ks • Mehaaniline liikumine, trajektoor, teepikkus, kiirus, keskmine kiirus • Teepikkuse kujutamine graafikul • Võnkliikumine, sagedus, võnkeperiood, amplituut, täisvõnge, tasakaalu asend • Keha inertsus, inertsuse iseloomustamine, keha mass • Kehade vastastikmõju, jõud, jõudude tasakaal Kordamisküsimused 1. Võrrelda ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sarnasus, erinevus Liikumist,kus keha kiirus ei muutu nimetatakse ühtlaseks liikumiseks.Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 2....

Füüsika - Põhikool
16 allalaadimist
10-klassi üleminekueksam
21
odt

10. klassi üleminekueksam

Kulgliikumine Punktmass Taustsüsteem Nihe Liikumise suhtelisus Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul Mehaaniline liikumine on suhteline Ühe ja sama keha liikumine erinevate kehade suhtes on erinev Keha liikumise kirjeldamiseks tuleb näidata millise keha suhtes liikumist vaadeldakse Seda keha nimetatakse taustkehaks Taustkehaga seotud koordinaatide süsteem x y ja z telg kulgliikumisel ka vaid x telg ja kell aja arvestami...

Füüsika - Keskkool
100 allalaadimist
Konspekt füüsika eksamiks
13
docx

Konspekt füüsika eksamiks!

Füüsika - Keskkool
81 allalaadimist
üldiselt füüsikast
12
doc

üldiselt füüsikast

...ine. Mõõtmine on ühe suuruse võrdlemine teise suurusega, mis kokkuleppeliselt on võetud mõõtühikuks. Füüsikalised suurused võivad olla skalaarsed ja vektoriaalsed. a) skalaarsed suurused on need suurused, millede iseloomustamiseks piisab ainult arvulisest väärtusest (mass, aeg, vanus). a)Vektoriaalsed suurused – need on suurused, millede määramiseks ei piisa ainult arvulisest väärtusest vaid on vaja teada ka suunda (kiirus, jõud). Füüsikalised suurused jagunevad põhisuurusteks – suurusteks, mille abil saab arvutada ka kõiki teisi suurusi. Mehaanika põhisuurused on 1. mass 2. aeg 3. pikkus. Põhisuurused ning nende mõõtmiseks kasutatavad põhiühikud ja nendest tuletatud ühikud on koondatud spetsiaalsetesse süsteemidesse. Tänapäeval kasutatakse rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi (Si), mis koosneb seitsmest põhiühikust ja kahest täiendühikust 1. Pikkus (meeter 2. Mass (kilogramm) 3. Aeg (s...

Füüsika - Keskkool
126 allalaadimist
10 klassi füüsika kokkuvõte
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

...kus olla 0. Tähis ? Nihe – kaugus keha algus – ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha ? algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: 1 Taustkeha, 2 Taustkehaga seotud koordinaadistik, mõõtühikud ja mõõtesuunad 3 Aja mõõtmise süsteem(ühikud, alghetk) Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju. Vastastikmõjus peavad osalema alati kaks keha. Gravitatsiooniline vastastikmõju – avaldub massi omavate kehade vastastikuses tõmbumises. Raskusjõud on gravitatsiooni üks ilming. Ta on universaalne ja talle alluvad kõik kehad, isegi valguskiirde ja raadiolained. Gravitatsioon on seotud keha massiga ja avaldub suurte vahemaade tagant ainult tõmbumises. On märgatav siis, kui ühe keha mass on suur. Vaba langemine – kehade kukkumine, kui õhutakistus puu...

Füüsika - Keskkool
478 allalaadimist
Kinemaatika küsimused ja vastused
1
docx

Kinemaatika küsimused ja vastused

...tumise kiirust.) 9. Mis on trajektoor? Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Nt: maantee, mida mööda sõidab auto. 10. Mida näitab keskmine kiirus? Keskmine kiirus näitab kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulunud kogu aja suhet. Nt: l1=30km, t1=20min, l2=20km, t2=25min. Vkeskmine=lkogu jagatud tkoguga 11. Selgita liikumise suhtelisust näitega. 12. Kiiruse valem, tähtede tähendused, ühik? V=s(l)/t v- kiirus, s(l)- läbitud teepikkus(nihe), t-aeg (nihkeks kulunud aeg), ühik: m/s, km/h, km/s. 13. Kiirenduse valem, tähtede tähendused, ühik? a=v-vo/t, a- kiirendus, v-kiirus, vo- algkiirus, t- aeg, ühik: m/s2, km/h2. 14. Lõppkiiruse valem ühtlaselt muutuva liikumise jaoks. v=vo +at 15. Teepikkuse valem ü.m.l-i jaoks? s=vo*t-+gt2/2 16. Vabalangemise kiirendus, tähis? g=9,8m/s2 17. Ülesanne ühtlase liikumise peale. 18. Ülesanne ühtlaselt muutuva liikumise peale. 19. Ülesanne...

Füüsika - Keskkool
17 allalaadimist
Füüsika 10-klassi teemad
10
odt

Füüsika 10. klassi teemad

2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v? ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS-...

Füüsika - Keskkool
32 allalaadimist
Mehaanika 1-osa - Mehaanika põhivalemid
8
doc

Mehaanika 1. osa - Mehaanika põhivalemid

...s? ? Hetkkiiruseks nimetatakse kiirust, mida keha omab antud hetkel antud trajektoori punktis. 16. Kirjeldada liikumisgraafikut. ? Liikumisgraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast. ? Kui keha liigub ühtlaselt, siis on liikumisgraafikuks sirgjoon. ? Liikumisgraafiku põhjal võib otsustada mitte ainult keha koordinaadi, vaid ka kiiruse üle. ? Mida suurem on kiirus, seda suurema tõusuga on graafik. 17. Kirjeldada kiirusegraafikut. ? Kiirusegraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha kiiruse sõltuvust ajast. ? Kiiruse graafiku järgi võib teada saada ka keha poolt sooritatud nihet. 18. Milline liikumine on mitteühtlane liikumine? ? Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral keha läbib võrdsetes ajavahemikes erineva pikkusega teed. ? Mitteühtlase liikumise iseloomus...

Füüsika - Keskkool
22 allalaadimist
Füüsika kordamine 8 klass
9
doc

Füüsika kordamine 8.klass

... NÄHTUS – igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS – võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE – füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA – füüsika osa, mis uurib valgusnähtuseid 7. Mis on valgusallikas? VALGUSALLIKAS – keha, mis kiirgab valgust. Näiteks: päike, lambipirn, lõke, küünlaleek. *VALGUSKIIR – valguse suuna kujutamiseks on võetud kasutusele valguskiire mõiste. *Ühetaolises (homogeenses) keskko...

Füüsika - Põhikool
227 allalaadimist
Füüsika eksam inseneri erialadele
34
doc

Füüsika eksam inseneri erialadele

...Ujukoma arv on kümne astmete kujul esitatud reaalarv, nt. 6,5346324 ? 104. Ujukoma arve kasutatakse hästi suurte või hästi väikeste suursuste iseloomustamiseks, kui ümardamisel on otstarbekas kas arvu alguse nullide või arvu lõpu kirjutamata jätmine. Omavahel on püsikoma- ja ujukoma arv seotud järgnevalt: 6,5346324 ? 104=6?104+5?103+3?102+4?101+6?100+3?10-1+2?10-2+4?10-3=65346,324 Loeng 2 Suurused: pikkus, aeg, kiirus, kiirendus. Nende ühikud.  "http://et.wikipedia.org/wiki/Pikkus" pikkus – füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaarseid mõõtmeid. Tähis: l. Ühik: 1 m (meeter). Meeter on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundiga.  "http://et.wikipedia.org/wiki/Aeg" \l "F.C3.BC.C3.BCsika" aeg – aegruumi osan, aegruumi 4. mõõde, millel on mitmeid ruumimõõtmetega ühiseid omadusi. Absoluutset aega ei ole olemas, aeg on relatiivne suurus, mis sõltub vaatleja liikum...

Füüsika - Eesti Maaülikool
201 allalaadimist
Füüsika riigieksami konspekt
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

..., mis kordub perioodiliselt ja samal trajektooril. Eristatakse vabavõnkumisi ehk omavõnkumisi, mis toimuvad süsteemisiseste jõudude mõjul, ja sundvõnkumisi, mis toimuvad välise perioodilise jõu mõjul. Kui nende sagedused kokku langevad, siis toimub võnkeamplituudi järsk kasv ehk resonants. Kui võnkumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon, siis on võnkumine harmooniline.  EMBED Equation.3  Võnkeperiood T on aeg, mille jooksul tehakse üks täisvõnge. Kui on teada võngete arv n ja kogu aeg, siis  EMBED Equation.3 . Võnkesagedus f on ajaühikus sooritatud võngete arv.  EMBED Equation.3 . Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Maksimaalne hälve  EMBED Equation.3  on amplituud. Pendlivalem  EMBED Equation.3 . Laine on võnkumise levimine elastses keskkonnas. Keskkonna osakesed ei kandu lainega kaasa. Puitklots veelainetel kandub alati edasi tuule tõttu, muidugi ka ve...

Füüsika - Keskkool
1209 allalaadimist
Füüsika KT kordamine-Mehaaniline liikumine-võnkumine-inerts-graafikud
3
docx

Füüsika KT kordamine (Mehaaniline liikumine, võnkumine, inerts, graafikud)

Kontrolltöö kordamine Mehaaniline liikumine; Liikumise kujutamine graafikul; Võnkumine; Inerts ja vastastikmõju Mehaaniline liikumine 1.Mis on liikumise põhiomadus? Keha asukoha muutus (kui keha asukoht ei muutu ei ole tegemist liikumisega) 2. Millised suurused (4) iseloomustavad liikumist? Trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus 3. Milline võib olla keha trajektoor? Sirgjooneline või kõverjooneline 4. Kas järgmised kehad liiguvad sirgjooneliselt, või kõverjooneliselt? a)Kuu Maa suhtes b)Kuul püssirauas c)Kellaosuti otspunkt d)Liinibuss Tartu linnas e)Õun tuulevaiksel päeval puu otsast alla kukkudes 6. Mis on trajektoor? Joon, mida mööda keha liigub. 7. Aga kuidas nimetame me trajektoori, mis on ära mõõdetud? Keha trajektoori pikkus on teepikkus. 8. Teepikkuse tähis ja ühik? Tähis – ...

Füüsika - Põhikool
43 allalaadimist
Füüsika konspekt
8
docx

Füüsika konspekt

...m = 720 mm 1mile = 1609m 1toll = 2,54cm 2.Pindala ühikute teisendamine 0,15 ha2 = 1500 m2 250cm2 = 0,025m2 0.8 m2 = 80 dm2 100 toll2 = 2,54 * 2,54 / 10 000 = 0,0645 m2 4.Ajaühikute teisendamine 13 min = 60 * 13 = 780 s 0.2h = 0.2 * 60 * 60 = 720 s 2160 s = 2160 / 60 / 60 = 0,6 h 5.Kiiruseühikute teisendamine2160 90 km/h = 90 * 1km/1h = 90 * 1000m/3600 s = 90 * 1/3,6 m/s = 90/3,6 m/s = 25 m/s • Mehaaniline liikumine, selle põhimõisted ja põhisuurused. Mehaaniliseks liikumiseks nimetataksekehade asukoha või asendi aeg-ruumilist muutumist teste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise põhiomadusteks on suhtelisus. Liikumise suhtelisus seisneb selles, et üks ja sama keha võib samaaegselt ühtede kehade suhtes liikuda, teiste kehade suhtes aga olla paigal. Mehaanilise liikumise kirjeldamisel kasutatakse järgmisi põhimõisteid: 1. Punktmass. Liikumise uurimise lihtsustamiseks vaadeltakse liikuvat...

Füüsika - Kutsekool
9 allalaadimist
Füüsika kordamine 10 klass
12
doc

Füüsika kordamine 10.klass

...use tähis on N Võimsuse ühik on 1W (vatt). Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe džauli. N=A N – võimsus – 1W 1W = 1J t A – tehtud töö – 1J 1s t – aeg – 1s VÕIMSUSE ÜHIKUKS SI-süsteemis on 1 W (vatt). Ühik on tuletatud võimsuse definitsioonvalemist. Võimsus on töö tegemise kiirus, tehtud töö ja selleks kulunud aja suhe. N=A N – võimsus – 1W t A – tehtud töö – 1J t – aeg – 1s 1W = 1J 1s Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe džauli. AINEHULK – Ainehulgaks nimetatakse aine kogust moolides. Ainehulga tähis on ?, ühik on 1mol. Kuna aineosakesi on nii palju, võetakse kasutusele ainehulga ühik 1mool. 1 mol on ainehulk, mill...

Füüsika - Keskkool
982 allalaadimist
Füüsika kordamine-Kokkuvõte teemadest
4
doc

Füüsika kordamine (Kokkuvõte teemadest)

Füüsika - Põhikool
117 allalaadimist
Optika ja Mehaanika
6
odt

Optika ja Mehaanika

...epinna pindala jagatisega. ? Tähis: p ? Mõõtühik: 1Pa (paskal) ? Valem: p = F / S o Resultantjõud – jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. o Kehade vastastikmõju tõttu muutu vastastikmõjus olevate kehade kiirus, kusjuures suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikese massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. o Raskusjõu arvutamine: F = m * g o ? Töö ja energia o Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. ? Tähis: A ? Mõõtühik: 1J (džaul) ? Valem: A = F s o Võimsus on füüsika...

Füüsika - Põhikool
41 allalaadimist
Füüsika põhivara
21
doc

Füüsika põhivara

FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha k?ik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha v?ib lugeda punktmassiks, kui tema m??tmed v?ib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus v?rreldes keha m??tmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib v?rdsetes ajavahemikes v?rdsed teepikkused (sirgjoone...

Füüsika - Keskkool
479 allalaadimist
Mõisted
4
doc

Mõisted

...nähtusi ja kehade omadusi. 2. Mis on keha? Keha on mis tahes uuritav objekt N: vooluallikas, energiaallikas. 3. Mis on nähtus? Nähtus on igasugune muutus(protsess)looduses. N: Liikumine, soojenemine Sulamine. 4. Milleks kasutatakse füüsikalise suurusi? Füüsikaline suurus võetakse kasutusele füüsikalise nähtuse või keha omadusi täpseks iseloomustuseks. Iga füüsikaline suurus on mõõdetav. N: Kiirus aeg, jõud . 5. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikaline suurus võrdlemine tema ühikuga. 6. Mis on optika? Optika on füüsikaline osa, mis uurib valgusnähtusi. 7. Mis on valgusallikas? Valgusallikas on keha, mis kiirgab valgust. N: lamp. 8. Miks näeme kehi? Me näeme kehi valguse silma langemise sihitis. 9. Millal paistab keha valgena? Keha paistab valgena, kui enamus talle peale langevast valgusest peegeldub. 10.Millal paistab keha mustana? Keha paistab mustana kui...

Füüsika - Põhikool
73 allalaadimist
Füüsika konspekt
105
doc

Füüsika konspekt

...isiis on juba esimestes mõttearendustes palju harjumatut Jõudu edaspidiseks!  INCLUDEPICTURE http://www hot ee/kinemaatika/img2 gif * MERGEFORMATINET  INCLUDEPICTURE http://www hot ee/kinemaatika/ blnk gif * MERGEFORMATINET  INCLUDEPICTURE http://www hot ee/kinemaatika/ blnk gif * MERGEFORMATINET  INCLUDEPICTURE http://www hot ee/kinemaatika/img3 gif * MERGEFORMATINET  RINGLIIKUMINE http://www physic ut ee/~ly/xklass/pt2 html t top  INCLUDEPICTURE http://www physic ut ee/~ly/xklass/pt1/e jpg * MERGEFORMATINET    http://www physic ut ee/~ly/xklass/pt1/ringl htm l 1  INCLUDEPICTURE http://www physic ut ee/~ly/xklass/pt1/y jpg * MERGEFORMATINET 1 1 ÜHTLANE RINGLIIKUMINE JA PÖÖRDLIIKUMINE http://www physic ut ee/~ly/xklass/pt1/ringl htm l 12#12  INCLUDEPICTURE http://www physic ut ee/~ly/xklass/pt1/a jpg * MERGEFO...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
189 allalaadimist
Füüsika I eksami piletid
15
doc

Füüsika I eksami piletid

...üsteemis. §4.Vastasmõjud.1)gravitatsiooniline~10-40 2)Elektromagnetiline?10-3 3)Tugev?1 4)Nõrk?10-14 . Vastasmõjuga hoitakse kehi seoses. Väljendub energia kaudu. §5.Vektorid ja skalaarid ning tehted nendega. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmist teostatakse (joon.1)näidatud reegli järgi. Vektorite hulka kuuluvad kiirus, jõud ning mitmed teised suurused. Vektori määrab ära suurus ? a?, suund a? ja rakenduspunkt ? a?. Skalaarideks nim. suurusi, mille määramiseks piisab ainult arvväär-tusest (temp., mass, tihedus). Siia hulka kuuluvad tee, aeg ja mass jne. Vektori moodul on alati positiivne skalaar. Vektori kirjeldamine: vektoreid , mis on suunatud mööda paralleelseid sirgeid (samas või vastupidises ), nim. kollineaarseteks. Vektoreid, mis on paralleelsed ühe ja sama tasapinnaga, nim. komplanaars...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
922 allalaadimist
Mehhaaniline energia
3
docx

Mehhaaniline energia

Füüsika - Kutsekool
5 allalaadimist
Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal
12
doc

Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal

...üsteemi mehhaaniliseks, soojus ja siseenergiaks. Kinnise süsteemi koguenergia ei saa muutuda. Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. F- jõud, m – keha mass, a – kiirendus, k – jäikustegur, ?l – nihke suurus deformatsioonil, µ - hõõrdetegur, F(N) – rõhumisjõud, G- gravitatsioonikonstant, r- kaugus graviteeruvate kehade vahel, p- impulss, v- keha kiirus, g-vabalangemise kiirendus, h – kõrgus, A – töö s – nihe, ? – nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel, N – võimsus Perioodiline liikumine Ringliikumine – Ringliikumine on  "http://et.wikipedia.org/wiki/Kulgliikumine" \o "Kulgliikumine" kulgliikumine mööda  "http://et.wikipedia.org/wiki/Ringjoon" \o "Ringjoon" ringjoonekujulist  "http://et.wikipedia.org/wiki/Trajektoor" \o "Trajektoor" trajektoori. Nurkkiirus – Nurkkiiruseks ringliikumisel n...

Füüsika - Keskkool
429 allalaadimist
Füüsika 10-klass
5
doc

Füüsika 10. klass

...2.Füüsikaline suuruste korrutamisel või jagamisel saadakse uus Füüsikaline suurus. 3. Mõõtühikutega sooritatakse tehteid samade eeskirjade järgi nagu arvväärtustega. 7. Kuidas jaotub klassikaline mehaanika? Staatika,kinemaatika ja dünaamika. 8. Mida uurib kinemaatika? uurib kehade liikumist, aga mitte selle tekkepõhjusi 9. Mida uurib dünaamika? Uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas liikumine mingite jõudude toimel muutub 10. Mida uurib staatika? uurib kehade tasakaalu tingimusi 11. Mida nimetatakse füüsikas kehaks? Mehaanika objektiks ehk selleks, mida uuritakse 12. Mis eraldab klassikalise mehaanika relativistlikust mehaanikast? Kui kehade liikumiskiirused on väga palju väiksemad valguse kiirusest vaakumis, siis on tegemist klassikalise mehaanikaga. Kui kehade liikumiskiirused saavad võrreldavaks valguse kiirusega, siis kasutatakse relativistlik...

Füüsika - Keskkool
30 allalaadimist
Mehaanika
2
doc

Mehaanika

...?m • Gravitatsiooniseadus – Fg = G 1 2 2 • F – jõud, (N) R • Keha kaal – ülekoormus - P = m(g + a) • t – aeg, (s) • Hooke’i seadus – Fex = – kx • v – kiirus; joonkiirus, (m/s) • Hõõrdejõud – • a – kiirendus, (m/s2) Fh = µN • A – töö, (J) • Raskusjõud – F = mg • ? – sagedus, (Hz) F • p – rõhk, (Pa) • Rõhk – ...

Füüsika - Keskkool
135 allalaadimist
Mehaanika
11
doc

Mehaanika

Füüsika - Keskkool
37 allalaadimist
Liikumine ja vastastikmõju 8kl
1
doc

Liikumine ja vastastikmõju 8kl

Mehaaniline liikumine. Keha asukoha muutmine teiste kehade suhtes. Trajektoor. Joon, mida mööda liigub keha punkt [sirg-kukkuv kivi, pliiatsi teravik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeotsal. Kõver-lendav lind, kaaslasele vastu pead visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht.] Teepikkus. Trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Kiirus. Füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja j...

Füüsika - Põhikool
123 allalaadimist
Füüsika põhikooli mõisted
6
xls

Füüsika põhikooli mõisted

Füüsika - Keskkool
24 allalaadimist
Füüsika teooria
33
doc

Füüsika teooria

...uidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? Ühikvektori konstrueerimist on vaja, et valmistada hetkel vajaliku suunaga vektorit. 13. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. 14. Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest. 15. Mis on taustsüsteem? Taustsüsteem on targalt väljavalitud keha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise viis. 16. Mis on hektkkiirus, keskmine kiirus? Kuidas arvutatakse teepikkust üldiselt? Hetkkiirus on kohavektori muutumine ajaühikus ehk kohavektori tuletis aja järgi ja on puutujasuunaline antud trajektoori punktis. Keskmine kiirus nihke järgi: Üldjuhul teepikkus arvutatakse, kui integraal. 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Ainepunkti asukoht on määratud kolme koordinaadiga ja punkti liikudes kujutavad need endast kolme ajast sõltuvat võrrandit. Need on liikumisvõrrandid. On ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
288 allalaadimist
Mehaanika
1
doc

Mehaanika

...alt kuni peatumiseni. Leia keskmine kiirus kogu liikumise vältel. Kirjuta liikumisvõrrandid, nihke võrrandid, kiiruste võrrandid, kiirenduste võrrandid. Visanda graafikud. Ülesanne : Veoauto liikumisvõrrand on x = -10t + 0,4t2 , jalakäija liikumisvõrrand aga x = 3 + 5t . Kirjelda liikumisi, joonesta graafikud. Kas auto ja jalakäija kohtuvad? Kui jah, siis kus ja millal? Ühtlane ringjooneline liikumine : periood, sagedus, joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbekiirendus., kesktõmbejõud Ülesanne: Hüdroturbiini tööratta raadius on auruturbiini töörattta raadiusest 8 korda suurem, pöörlemissagedus 40 korda väiksem. Võrrelda nende turbiinide rattapöia punktide joonkiirusi, nurkkiirusi ja kiirendusi. Harmooniline võnkumine : võnkumise võrrand , periood, sagedus, omavõnkesagedus, amplituud, hälve, matemaatiline pendel, vedrupendel, nende perioodid . JÕUD JA IMPULSS Vastastikmõjud : VM-de liigid, nähtus, suurus...

Füüsika - Keskkool
23 allalaadimist
Füüsika I kt1 kordamine --Mehaaniline liikumine
5
docx

Füüsika I kt1 kordamine - Mehaaniline liikumine

...a ruumis. Liikumise kirjeldamisel tuleb arvestada ka aega. Raadiusvektor- Punkti raadiusvektoriks nimetat. koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektorit . Raadiusvektor r määrab üheselt punkti asukoha ruumis. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmist teostatakse näidatud reegli järgi. Vektorite hulka kuuluvad kiirus, jõud ning mitmed teised suurused. Vektori määrab ära suurus ?  a®, suund a® ja rakenduspunkt ? a®. Vektori moodul on alati positiivne skalaar. Vektori kirjeldamine: vektoreid , mis on suunatud mööda paralleelseid sirgeid (samas või vastupidises ), nim. kollineaarseteks. Vektoreid, mis on paralleelsed ühe ja sama tasapinnaga, nim. komplanaarseteks. Samasuunalisi võrdsete moodulitega kollineaarseid vektoreid nim. võrdseteks. Vektorite liitmine. Olgu antud kaks vektorit A ja B(joon.2). Re...

Füüsika -
181 allalaadimist
Füüsika
29
doc

Füüsika

...üsteemist teise on võimalik Galilei teisenduste abil Olgu keha asukoht määratud mistahes kordinaatidega: x;y;z Aeg kulgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi x=x’+Not x kordinaat ; No kiirus I suhtes ; t aeg y=y’ z=z’ t=t’ Keha kiirus esimeses süsteemis:  EMBED Equation 3 Keha kiirus teises taustsüsteemis:  EMBED Equation 3  Ühtlane sirgliikumine: Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge kiirus ei muutu! Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = konstantne Nt:Tegelikkuses on ühtlast sirgliikumist väga raske saavutada kiirus saab olla muutumatu ainult mingil lõigul sest liikumise alguses ja lõpus peab kiirus olema ikkagi null keha hakkab liikuma ja jääb seisma Ühtlaselt muutuv sirgliikumine: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine o...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
234 allalaadimist
alalisvoolukonspekt
8
doc

alalisvoolukonspekt

...elektromotoorjõudude algebraline summa võrdne selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga.  Takistuste järjestikühendus        Takistuste paralleelühendus      Erandid: -n ühesugust takistust R1 R= R1/n -2 takistust  EMBED Equation.3  Elektrolüüs  Elektrivool kui laengute liikumine vedelikes kujutab endast ioonide liikumist. Näitena on toodud ioonide liikumine keedusoola NaCl lahuses. Vooluahela sulgemiseks läbi vedeliku paigutatakse sinna metallist nn. elektroodid (plaadid, vardad). Positiivsema potentsiaaliga elektroodi nimetatakse anoodiks ja negatiivsemat elektroodi katoodiks. Vees lahustudes tekivad keedusoola molekulidest naatriumi positiivsed (Na+) ja kloori negatiivsed (Cl-) ioonid. Elektrivälja E' mõjul hakkavad positiivsed ioonid liikuma katoodi poole (k...

Füüsika - Keskkool
317 allalaadimist
Füüsika konspekt
2
doc

Füüsika konspekt

Füüsika konspekt Skaalariks nimetatakse suurust, mis on täielikult iseloomustatav üheainsa arvuga(arvväärtuse ja mõõtühikute abil). Skalaari puhul ei ole suund oluline. Näiteks keha mass, ruumala, tihedus ja temperatuur. Vektoriks nimetatakse suurust, millel on lisaks väärtusele ka kindel suund. Näiteks jõud, kiirus, kiirendus. Nihe Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne suurus(on olemas kindel suund). Nihe on liikumine algpunktist lõpppunkti(punktist A punkti B). Nihke tähis on s, mille peal on nool. Aeg, Ruum ja Mateeria Põhjuslikkuse tagajärje seos: Kui 1 sündmus kutsub esile teise, siis on esimene sündmus teise põhjuseks, teine sündmus aga esimese tagajärjeks. Põhjuslikult seotud sündmuste jada nimetatakse protsessiks, mis toimub kindlas kohas ja ajas. Nii saame maailmast, kui tervikust ...

Füüsika - Keskkool
10 allalaadimist
Eksami küsimused-vastused
18
doc

Eksami küsimused-vastused

Mõõtmine - Tallinna Tehnikaülikool
146 allalaadimist
Füüsika eksam2
16
doc

Füüsika eksam2

.... 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. 94. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. d? ?M = ?D ?S ? ?t dx 95. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 96. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 97. Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna? Vabadusaste on keha sõltumatu liikumine. Sõltumatu siis teistest liikumistest. Näitab, mitme telje suunas keha saab liikuda. Molekuli vabadusaste ideaalses gaasis on 3. 98. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 1 Wi = kT 2 99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. dA = F ? dh 101. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. Soojusmahtuvus on soojushulk...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
380 allalaadimist
VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE
11
doc

VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k ?l: ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
452 allalaadimist
Tuumafüüsika konspekt
2
doc

Tuumafüüsika konspekt

Tuumafüüsika. Põhifaktid:*Aatomid koosnevad + metall-leht kaitseb, tekib ? lagunemisel, kui elektron lendab laenguga tuumast ja selle ümber kihtidena paiknevatest välja tuumast ja tuumast muutub prooton ? kiirgus- elektronidest* 99,95% aine massist asub tuumades *1mm elektromagnetlainetus, kõige läbitungivam. Teke a) koosneb pikkusel lõigul mahub 10milj keskmist aatomit *Tuumad on ? lagunemistega b)koosneb mõnede ? lagunemistega c) aatomitest kuni 100 000korda väiksemad. Seda tõestas eraldub ? radioakt...

Füüsika - Keskkool
330 allalaadimist
Rõhk
6
docx

Rõhk

..., mis tekib helilaine levimisel gaasis või vedelikus. See on akustiliste võnkumiste poolt tekitatud rõhk p pinnale. Inimkõrvas kuulmisaistinguttekitav minimaalne rõhk on 10-5 Pa. See on 1010 korda väiksem atmosfäärirõhust. Valuaistingut tekitab helirõhk ligikaudu 100 Pa. Tähis: p, mõõtühik paskal (Pa) Õhurõhk Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Õhu liikumine mõjutab õhurõhku enamasti väga vähe, mistõttu võib enamasti kasutada mudelit, milles õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitudhüdrostaatilise rõhuga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa. Õhurõhu kahanemine kõrgusega on väikeste kõrgusvahemike korral arvutatav ligika...

Füüsika - Põhikool
30 allalaadimist
Laboratoorne töö nr-2 - Elastsusjõu uurimine
2
doc

Laboratoorne töö nr. 2 - Elastsusjõu uurimine

...Töö käik: 1. Sidusin kummipaela külge kilekoti ning kinnitasin selle kapile. Kinnitasin kummipaelale nööpnõela, millest sai tulevane osuti. Kleepisin kapile pabeririba. Ajal, millal kott veel tühi oli märkisin paberile tulevase skaala nullpunkti. 2. Hakkasin kilekotti täitma kindlate veekogustega, iga kord 100 g ning märkisin skaalale iga osutinäidu peale vee lisamist. Vee mass (ml) Kaugus 0-st (cm) 100 0, 2 200 0,5 300 1,1 400 2,0 500 2,9 600 3,9 3. Vee lisamise lõpetasin 600 ml juures, sest kummipael ei veninud enam. (Kummi elastsuspiirkond oli ammendatud) 4. Tühjendasin kilekoti veest ja määrasin keha massi (telefon), mis oli ~ 125 g. 5. nr m (kg) F (N) ?l (m) 1. 0,1 0,1 * 10 = 1 0.2 / 100 = 0,002 2. 0,2 0,2 * 10 = 2 0,5 / 100 = 0,005 ...

Füüsika - Keskkool
69 allalaadimist
Kvantoptika nähtused
2
doc

Kvantoptika nähtused

Kvant optika nähtused - valguse levimisega ja valguse ning aine (v elementaarosakeste) vastastikmõjuga seotud nähtused, mida on võimalik mõista vaid valguse korpuskulaarse olemuse alusel. Fotoefekt – elektronide väljumine ainest valguse toimel. Seda seletatakse footoni neelamisega elektroni poolt, mille tulemusena elektroni energia suureneb sedavõrd, et suudab ainest väljuda. Töö mis kulub elektroni välja löömiseks ainest nimetatakse väljumistööks. ...

Füüsika - Keskkool
192 allalaadimist
Vahelduvvool ja elektromagnetvõnkumised
2
odt

Vahelduvvool ja elektromagnetvõnkumised

Konspekt + valemid

Füüsika - Keskkool
28 allalaadimist
Kolloidkeemia
54
docx

Kolloidkeemia

...nder x-telje ümber pindalaga S. Olgu selles vedelik, milles on mingi aine heterogeense kontsentratsiooniga. Liikudes mööda silindrit pikkuse dX võrra muutub konts. dC võrra. dC/dX nimetatakse kontsentratsiooni gradiendiks. Kontsentratsioon üritab end võrdsustada kogu silindris (et oleks tasakaal). ?.) Gradiendi kohta kehtib järgmine seadus nn. Ficki I seadus. See seadus tähendab, et ainekoguse liikumiskiirus, mis liigub kontsentratsiooni tasakaalustamiseks on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga. Samas kirjeldab ainekoguse liikumiskiirust ka järgmine seadus Paneme selle kokku ülaloleva valemiga. Siis saame, et ?.) Kirjeldame nüüd ühe osakese liikumist mööda x-telge kontsentratsioonigradiendi suunas. Nagu näha Ficki seadusest, on liikumine seda kiirem, mida suurem on konts. gradiendi muutus. Sellest tulenevalt on ka osakest liikuma panev jõud kasvab seda kiiremini suurem, mida suur...

Füüsikaline ja kolloidkeemia -
166 allalaadimist
Elekrtomagnetism
1
doc

Elekrtomagnetism

Elektromagnetism Elektromagnetiline induktsioon • Elektromagnetilise induktsiooni nähtus – nähtus, mille puhul muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu • Magnetvoog (tähis, valem) - füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja mõju kehale. Tähis: (Fii), ühik: 1 Wb (veeber), põhivalem • Elektromagnetilise induktsiooni seadus – induktsiooni elektromotoorjõud on võrdne magnetvoo muutumise kiirusega • Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse rakendused – magnetsalvestuse lugemine, andurid, mikrofon, dünamo • Lenzi reegel – magnetvälja muutused tekitavad voolu sellise suunaga, et tekkiva voolu magnetväli püüab tekkim...

Füüsika - Keskkool
34 allalaadimist
Molekulaarfüüsika
2
doc

Molekulaarfüüsika

1.  1) v=m/M=N/NA nüü­ainehulk m­mass M­molaarmass N­osakeste(molekulide) arv NA­Avogadro arv­6,02*1023 2) m=m0*N m­mass m0­ühe molekuli mass N­molekulide arv 3) roo=m/V roo­rõhk m­mass V­ruumala 4) p=1/3*m0*n*v2 p­gaasi poolt tekitatud rõhk m0­ühe molekuli mass n­konsentratsioon(aatomite v molekulide arv) v2­ruutkeskmine kiirus 5) p=2/3*n*E p­gaasi poolt tekitatud rõhk n­konsentratsioon E­energia 6) p=n*k*T p­rõhk k­Boltzmanni konstant 1,38*10­23 J/K T­temperatuur Kelvinites, T=t+273 2. Milline on antud füüsikalise suuruse mõõtühik? 1) Ainehulk­tähis­ (nüü) ; ühik­ mol 2) Temperatuur­tähis­ T ; ühik ­ K 3) Rõhk­ tähis­ p ; 1Pa=1N/m2 4) Ruumala­tähis­ V ; ühik­ 1l = 1 dm3 ja 12l=0,012 m3 5) Tihedus­tähis­ roo ; ühik­ kg/m3 Molaarmass­tähis­ M ; ühik­ g/mol Mass­tähis­ m ; ühik­ kg 3. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: m/M*R=p1*V1/T1, sellest: M=m*R*T/p*V p*V=m/M*R*T m=M*P*V/R*T V=m*R*T/p*M T=M*p*V/m*R p­rõhk (Pa) V­ruumala (m3) T­temp (K) m­mass(kg) M­molaarmass(kg/mol) R...

Füüsika - Keskkool
64 allalaadimist
Elektrotehnika eksamiküsimused
13
pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

... )?? M0 + Mn ? M 0 ? ? ? ? ? ? n? Kus Mt on töömasina takistusmoment nurkkiirusel ?, N.m, M0– töömasina takistusmoment nurkkiirusel ?=0, N.m, Mtn– töömasina takistusmoment niminurkkiirusel, N.m, x – astmenäitaja, mis iseloomustab takistusmomendi sõltuvust nurkkiirusest, ?n– niminurkkiirus, rad/s. Andes astmenäitajale x mitmesuguseid väärtusi, saame nelja liiki töömasinaid, mille tunnusjooned on järgmised Kui x = 0, siis töömasina takistusmoment ei sõltu nurkkiirusest, kõver 1 (joon. 2.1), Sellesse rühma võib arvata kõik töömasinad, millel on ülekaalus hõõrdetakistus, sest see ei sõltu oluliselt nurkkiirusest 2. Kui x = 1, siis saame Töömasina takistusmoment kasvab lineaarselt nurkkiirusega, kõver 2. Sellise tunnus...

Elektrotehnika -
251 allalaadimist
Mehaanika-liikumine-vektorid
2
docx

Mehaanika, liikumine, vektorid

MEHAANIKA • kõige vanem füüsikaharu • mehaanika lõi Isaac Newton, inglise füüsik, nö „füüsika isa“ • ta kasutas teiste saavutusi kuid süstematiseeris ja lõi kompaktse teaduse – füüsika Mehaanika jaguneb kolmeks: • Kinemaatika- kuidas kehad liiguvad? (MEHAANILINE LIIKUMINE) • Dünaamika- jõud, miks kehad liiguvad? (LIIKUMISE PÕHJUSED) • Staatika- uurib paigalseisu ja tasakaalutingimusi Füüsika uurib loodust kuid on tehnoloogia aluseks. Uuurimismeetodid: • Vaatlus • Katse • Andmetöötlus Kasutatakse rahvusvahelist mõõteühikutesüsteemi SI: • aeg (s) • pikkus (m) • mass (kg) On ka tuletatud kiirusi, nt kiirus (m/s) LIIKUMINE Liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes mingi aja jooksul ruumis. Et liikumist kirjeldada, valitak...

Füüsika - Keskkool
19 allalaadimist
Geograafia eksamimaterjalid
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

... teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsem...

Geograafia - Keskkool
424 allalaadimist
Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad
22
rtf

Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad

...idest on Ve vahemikus 30 – 45 %. Venitatavus ja rabedus sõltuvad temperatuurist. Temperatuuri tõusul Ve suureneb ja rabedus väheneb. 5. Libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid (5.4, 5.5), antud joon 5-9 ja 5-13 5.4 Plastiline deformatsioon ja libisemispinnad Metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu. Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel. Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Iga kristallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispin...

Materjaliteaduse üldalused -
32 allalaadimist
Materjaliteadus
37
docx

Materjaliteadus

...meetodid. 5.4 Plastiline deformatsioon ja libisemispinnad Teoreetiliselt peaks täiuslike kristalsete ainete mehaaniline tugevus olema tunduvalt suurem kui katseliselt saadud. Selle üheks põhjuseks on dislokatsioonide esinemine kristallides. Nimelt toimub metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu. Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9 ja 5-10. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Makroskoopiliselt näeb see välja nii, nagu näidatud joonisel 5-11. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel (joon 5-12). Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergu...

Materjaliteaduse üldalused - Tallinna Tehnikaülikool
65 allalaadimist
ÜLDMAATEADUS 11 KL
30
doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

...id: lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul; MULLATEKKETEGURID: Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsem...

Geograafia - Keskkool
28 allalaadimist
Masinamehaanika täielik loengukonspekt
58
doc

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

...mendiga Tr . Redutseeritud inertsmomendi arvutus lähtub tingimustest, et redutseerimislüli kineetiline energia võrduks tegeliku mehhanismi kineetilise energiaga. Kui redutserimislüli kineetiline energia  EMBED Equation.2  , kus  EMBED Equation.2  - redutseerimislüli nurkkiirus ja tegeliku mehhanismi kineetiline energia  EMBED Equation.2  , kus mj - lüli j mass, vsj - lüli j masskeskme sj kiirus, Isj - lüli j inertsmoment masskeset sj läbiva telje suhtes, mis on rööpne pöörlemisteljega,  EMBED Equation.2  - lüli j nurkkiirus , siis nende energiate võrdsusest  EMBED Equation.2  . ... 3.9 Seoses 3.9 on  EMBED Equation.2  - raskuskeskme sj joonkiiruse analoog,  EMBED Equation.2  - lüli j nurkkiiruse analoog (vt. p. 2.1). Ir on kiiruste analoogide kaudu redutseerimislüli paigutuse  EMBED Equation.2  funktsioon. Andes viimasele ko...

Masinatehnika - Tallinna Tehnikaülikool
375 allalaadimist
Uus kunstistiil art nouveau-juugendiaegne graafika
5
docx

Uus kunstistiil art nouveau, juugendiaegne graafika

Uus kunstistiil – Art Nouveau Mandri-Euroopas omandas 19.sajandi viimasel kümnendil keskse koha uus dekoratiivne kunstistiil, mis oli algtõuke saanud Inglismaalt. Prerafaeliitide ja "Arts&Crafts" liikumise esteetika enam kui veerandsajandiline järk-järguline pidev areng oli 1890-ndateks loonud pinna uue stiili loomiseks. Stiili hakati nimetama Art Nouveau – uus kunst. Inglismaal hakati uut stiili nimetama Style Modern . Inglismaa põhiline osa Art Nouveau arengus oli uuele stiilile tee rajamine. Art Nouveau oli internatsionaaln...

Kunstiajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
Materjalid
86
pdf

Materjalid

............................................................................................... 54 2.3.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid.................................................................................. 55 2.3.4. Survetöötluse lehtvormimisprotsessid........................................................................................ 57 2.4. Keevitamine, jootmine, termolõikamine ja -pindamine ...................................................................... 59 2.4.1. Keevitusprotsesside liigitamine .................................................................................................. 59 2.4.2. Metallide keevitatavus ................................................................................................................ 59 2.4.3. Tähtsamad keevitusmeetodid .................................................................................................... 60 2.4.4. Jootmine ...............................................................................

- Kutsekool
153 allalaadimist
Elektrotehnika
3
pdf

Elektrotehnika

...imist iseloomustab tagasiside puudumine ajamiväljundilt mootori töö piiratud ajal. See aeg on väiksem, kui on vajalik mootori soojenemiseks püsiva temperatuurini. juhtaparatuurile. Juhttoime liigub ainult ühes suunas, juhtseadmelt mootorile. Käsitsi juhtimisel puudub täpne Tööperioodile järgneb nii pikk jahtumisaeg, et masin jõuab jahtuda keskkonna temperatuurini. Selles ülevaade, kas siirdeprotsessid kulgevad meile soovitud või mitte soovitud suunas. Erilise osa moodustav talitluses nim. mootori nimivõimsuseks sellist võimsust, mida mootor võib arendada teatud aja jooksul ...

Elektrimaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
79 allalaadimist
Masinatehnika eksamiküsimuste vastused
12
doc

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

... vähem koormatud, kett ei saa läbi libiseda, ühe ketiga saab käitada mitut võlli. Puudused on keti väljavenimine liigendite kulumise tagajärjel, täpse kooste nõue, keti ebaühtlane kiirus, ülekande keerukam ja kulukam hooldamine. Jõuülekandeis on kasutusel põhiliselt rull- ja hammasketid. Rullketid võivad olla ühe-, kahe- või kolmerealised. 64. Vedrud. Liigitus ja kasutusalad. Konstruktsiooni järgi eristatakse...

Masinatehnika - Tallinna Tehnikaülikool
205 allalaadimist
Füüsika KT kordamine-Mehaaniline töö-Võimsus-Energia
2
doc

Füüsika KT kordamine: Mehaaniline töö, Võimsus, Energia

...rus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. ? Mehhaanilist töd tehakse siis kui keha liigub mingi jõu mõjul. ? Töö suurus sõltub ? Kehale rakendatud jõust. ? Jõu mõjul läbitud teepikkusest. Valem, tähised, ühikud A=F*s A-töö(J- džaul) F-jõud (N-njuuton) s-teepikkus (m -meeter) Tehtud töö on 1J, kui jõud 1N mõjul läbib keha teepikkuse 1m. 1J=1N*1m Näited: 1. Traktor veab atra. 2. Kivi tõstmine lauale jne. Võimsus ? Võimsus – füüsikaline suurus, mis võ...

Füüsika - Keskkool
47 allalaadimist
Füüsika teemade konspekt
28
doc

Füüsika teemade konspekt

...ja peegelgunud kiire vahel. Polarisatsiooniks nim valguslaine elektrivälja tugevusvektori (E) võnkumist mingil kindlal ajal muutumatul viisil. Peegeldumisseadus – langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas; peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Soojuskiirgus on pideva spektriga elektromagnetkiirgus, mida põhjustab kiirgavas kehas toimuv soojusliikumine. Täieliku peegelduse piirnurgaks ?0 nim langemisnurka, millele vastav murdumisnurk on 90°. Täielikuks peegelduseks nim nähtust, mis seisneb selles, et valguse üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse peegeldub valgus teatud langemisnurgast alates täielikult tagasi tihedamasse keskkonda. Tasapeegel – kiirtekimp säilitab tasapeeglis peegeldumisel oma iseloomu; kujutis on näiline ning näib asetsevat sama kaugel peegli taga kui ese peegli ees. Valguse sirg...

Füüsika - Põhikool
493 allalaadimist
Füüsika kokkuvõtlik materjal
9
odt

Füüsika kokkuvõtlik materjal

...– võimsus (W) A – töö (J) t – töö tegemise aeg (s) • Mehaanilise energia jäävuse seadusi: energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. • Kesktõmbekiirendus näitab, millise kiirusega muutub kiiruse vektor suunda. Kesktõmbekiirendus on alati suunatud ringi keskpunkti poole. , milles ak - kesktõmbekiirendus v – keha kiirus, joonkiirus r – raadius • Võnkeperiood on ühe täisvõnke arv ringi ajaühikus. Tähis f ja ühik (1Hz) • Hälve on keha kaugus tasakaaluasendis. • Võnkeamplituut on maksimaalne hälve. SOOJUÕPETUS IDEAALNE GAAS JA TERMODÜNAAMIKA ALUSED • Ideaalne gaas on gaas, mille molekulid on punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning molkulide vahel ei ole vastastikmõju. • Termodünaamika esimene seadus:...

Füüsika - Keskkool
61 allalaadimist
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA-PÕHIMÕISTED NING SEADUSED
12
doc

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA, PÕHIMÕISTED NING SEADUSED

... aeg pikkus rõhk ruumala energia temperatuur Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga + mõõtühik Need on vektori koordinaadid Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas näit kiirus kiirendus jõud Mehaanika on füüsika osa mis uurib liikumist Kinemaatika on mehaanika osa mis kirjeldab liikumist tundmata huvi selle põhjuste vastu Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks Avaldist mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast koordinaadi x nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x t Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja Punktmass on keha mille mõõtmed võib antud ülesande juures arvestamata jätta Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti Punktmass see on keha kui tervik Trajektoor on keha pun...

Füüsika - Keskkool
117 allalaadimist
Liikumine
1
doc

Liikumine

Füüsika - Keskkool
133 allalaadimist
Kinemaatikast
1
doc

Kinemaatikast

KINEMAATIKA: ÜHTLANE SIRGJOONELINE LIIKUMINE Ühtlane sirgjooneline liikumine- lihtsaim liikumise mudel. Liikumine, mille trajektooriks on sirge ja mille jooksul kiirus ei muutu. KIIRUS Kiirus- peamine füüsikaline suurus, mis iseloomustab liikumist. MUUTUVA LIIKUMISE KIIRUS I II hetkkiirus = keha kiirus mingil konkreetsel ajahetkel. ÜHTLASELT MUUTUVA LI...

Füüsika - Keskkool
60 allalaadimist
T e a t a   v e a s t