See ajendas teda mõtlema, et miks asjad kukuvad alati alla, mitte ülesse. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maal peab olema mingi külgetõmbejõud ja nimetas selle jõu - raskusjõuks. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Liikumine ehk mehaaniline liikumine ehk mehhaaniline liikumine on füüsikas (mehhaanikas) kehade või osakeste ümberpaiknemine ehk nihkumine ruumis ehk asukohavahetus ehk asukoha muutumine ajas (aja jooksul) teatava (üldjuhul muutuva) kiirusega ja liikumise trajektoori järgi. 3 Masspunkti liikumine piirdub asukoha muutumisega. Jäiga keha või kehade süsteemi puhul
MEHAANILINE LIIKUMINE Antud keha asendi muutumist teiste kehade suhtes nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks.Kehade mehaanilisi liikumisi on mitmesuguseid. Tähed, planeedid, udusulg, inimesed jne. - need kõik on mehaanilise liikumise näited. Mehaanilist liikumist iseloomustavad füüsikalised suurused on: · Teepikkus · Aeg · Trajektoor · Kiirus Trajektooriks nimetatakse punkti, mida mööda keha liigub. Teepikkus on füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mida mööda liigub keha punkti. Teepikkuse ühik on 1m ja tähiseks on s. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. · Trajektoor joon, mida mööda keha liigub. · Teepikkus füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib · Tähis: s · Mõõtühik: 1m · Valem V= s x t Teepikkuse graafik
Liikumise suhtelisus Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustasüsteemis (koordinaadistikus koos kellaga aja mõõtmiseks) ning liikumist vaadeldakse ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemis suhtes. Sellega järgitakse relatiivsusprintsiipi, millest tuleneb, et ei ole olemas absoluutset liikumist. Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline. Taustsüsteemi on võimalik fikseerida lähtudes taustkehadest, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteemi valikust sõltub ka see, kas tegemist on liikumise või paigalseisuga. Paigalseisu vaadeldakse füüsikas liikumise erijuhuna. Liikumise kiirus Kiiruse absoluutväärtuse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundis. Kiirust mõõdetakse ning liikumist iseloomustatakse osalt selle kaudu, kui
Mehaaniline liikumine (Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul.) Sirgjooneline liikumine Kõverjooneline liikumine Ühtlane liikumine Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlane ringjooneline Mehaaniline võnkumine (...on selline liiku- (...on selline liikumine, mille korral (Ühtlane ringliikumine on keha (...on liikumine, mis kordub kind- mine, mille korral keha teeb kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes liikumine mööda ringjoont kii- late ajavahemike järel mööda võrdsetes ajavahemikes võrd- võrdsete suuruste võrra.) rusega, mille moodul on jääv.) sama teed edasi-tagasi.) sed nihked)
m1v1 + m2v2 = m1v1' + m2v2' Mehaaniline töö on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. A = Fs cos Võimsus on arvuliselt võrdne ajaühikus tehtud tööga. A N= N = Fv t Mehaaniline energia iseloomustab keha võimet teha tööd. mv 2 Ek = E p = mgh 2 Mehaanilise energija jäävuse seadus kui kehale mõjuvad ainult raskus- ja elastusus jõud, on keha mehaaniline koguenergia jääv. Ek + E p = const Jõud F N kg*m/s2 Keha mass m kg Kiirendus a m/s2 Jäikustegur k N/m Nihke suurus deformatsioonil Dl m Hõõrdetegur m Rõhumisjõud Fn N kg*m/s2
MEHAANIKA · kõige vanem füüsikaharu · mehaanika lõi Isaac Newton, inglise füüsik, nö ,,füüsika isa" · ta kasutas teiste saavutusi kuid süstematiseeris ja lõi kompaktse teaduse füüsika Mehaanika jaguneb kolmeks: · Kinemaatika- kuidas kehad liiguvad? (MEHAANILINE LIIKUMINE) · Dünaamika- jõud, miks kehad liiguvad? (LIIKUMISE PÕHJUSED) · Staatika- uurib paigalseisu ja tasakaalutingimusi Füüsika uurib loodust kuid on tehnoloogia aluseks. Uuurimismeetodid: · Vaatlus · Katse · Andmetöötlus Kasutatakse rahvusvahelist mõõteühikutesüsteemi SI: · aeg (s) · pikkus (m) · mass (kg) On ka tuletatud kiirusi, nt kiirus (m/s) LIIKUMINE Liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes mingi aja jooksul ruumis. Et liikumist kirjeldada, valitakse üks keha, mille suhtes asukoha muutust uuritakse (see keha on taustkeha) Mõnikord jäetakse arvestamata liikumisel keha mõõtmed (kui keha mõõtmed on palju väiksemad läbitud teepikkusest). Sellist keha nime
MEHAANIKA füüsika osa, mis uurib mehaanilist liikumist. MEHAANILINE LIIKUMINE keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes, aja jooksul. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE määrata keha asukoht suvalisel ajahetkel STAATIKA füüsika osa, mis uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. KULGLIIKUMINE selline liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. (keha punktide ühendused on sirged) PUNKTMASS keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Läbitud teepikkus on suurem kui keha mõõde. TRAJEKTOOR kujuteldav joon, mida mööda keha liigub. (srge, kõverjooneline, ring) NIHE suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Nihe on vektorsuurus, sellel on 1)suund. 2) arvväärtus Tähis: s Arvväärtus ehk moodul: s= ... m TAUSTKEHA keha, mille suhtes määratakse keha asukoht. On vabalt valitav. TAUSTSÜSTEEM taustkeha + sellega seotud koordinaadistik + kell aja määramiseks. L
Mehaanilineliikumine Wednesday, 21February2018 23:10 Mehaanilineliikumine kehaasukohamuutumineteistekehade suhtes. Trajektoor - kujuteldavjoon,millekujundabliikuvakehamingipunkt. Võnkumine - edasi-tagasiliikumine Liikumiseliigitamine - Liigituskehatrajektoorikujujärgi: Sirgjoonelineliikumine § Kehakujundabliikudessirgjoonelisetrajektoori Kõverjoonelineliikumine § Kehakujundabliikudeskõverjoonelisetrajektoori Ringliikuminee.Tiirlemine - trajektooronringjoon. - Liigituskehaerinevatepunktidetrajektooridekujujärgi: Kulgliikumine § Kehakõikpunktidkujundavadühesugusedtrajektoorid Pöörlemine § Kehapunktidliiguvadringjooneliseltümbermõttelisepöörlemistelje AEG- kell t[s] KIIRUS- spedomeeter v[m/sjakm/h] v=s/t Kiirus - näitab,kuisuureteepikkuseläbibühtlaseltliikuvkehaajaühikus (ainultühtlanekiirus) JÕUD- dünamome
Kõik kommentaarid