Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Mehaanika spikker (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
MEHAANIKA .
2. KINEMAATIKA ALUSED.
Kinemaatika uurib kehade liikumist. Eristatakse kahte liiki liikumist : kulgliikumine ja pöördliikumine .
2.1.Kulgliikumise kinemaatika
Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga.
2.1.1.Sirgjooneline liikumine
Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge, kiirus ei muutu!
Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused :
v = konstantne
2.1.2.Ühtlane ringliikumine
on keha või masspunkti konstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont .
Ühtlane rigjooneline liikumine on liikumine konstantse kiirendusega
mis on alati suunatud ringjoone keskpunkti. r tähistab siin ringjoone raadiust, v tähistab kiirust ja ω nurkkiirust. See on näide olukorrast, kus keha liigub ühtlase kiirendusega, kuid selle kiirus ei muutu, sest antud juhul on kiirenduse efekt keha liikumise suuna muutmine.
2.1.3.Ühtlaselt muutuv ringliikumine
Ühtlaselt muutuv ringliikumine – on ringjooneline liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra, st. kiirendus on jääv.
3.DÜNAAMIKA ALUSED.
3.1.Külgliikumise dünaamika
3.1.1.Dünaamika pôhisuurused
3.1.2.Newtoni seadused
I seadus : Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni
kuni välisjõud seda olekut ei muuda.
II seadus: Keha kiirendus a on võrdeline ning samasuunaline talle mõjuva
jõuga F ja põõrdvõrdeline tema massiga m .
a = F/m
III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate
ja vastassuunaliste jõududega.
F = - F
3.1.3.Liikumishulk. Impulss .
Vektorist suurust p = mv nimetatakse ainepunkti impulsiks.
Seadus: Ainepunktide isoleeritud süsteemi kogu impulss on jääv.
m v = const
3.1.4.Kehade tsentraalsed põrked
3.1.5.Töö.Vôimsus.Energia.
Töö - Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega.
A = ( F s ) = F s cosα
kui: cosα> 0 , siis töö on positiivne
cos_ cos_= 0 , siis töö on null
Töö ühikuks on dzaul ( J ).
1 J on töö,mida teeb jõud 1 N tee pikkusel 1m .
Võimsus- nimetatakse suurust,mis näitab kui palju tööd tehti ajaühiku
kestel.
N = ∆A/∆t = F v
Võimsuse ühikuks on vatt (W ). 1W = 1J/s ; 1hj = 736 W
Energia - nimetatakse füüsikalist suurust , mis iseloomustab keha
võimet tõõd teha.
Energia ühikuks on dzaul (J ).
Potensiaalne energia.
Maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m , potensiaalne
energia
Ep= mgh .
Kineetiline energia ( Ek) võrdub tööga,mida tuleb teha,et panna keha
massiga (m) liikuma kiirusega (v).
A = ʃmvdv = mv2/2 = Ek
3.2.Pöördliikumise dünaamika
Jõu F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust
M , mille määrab avaldis
M = r F , kus r on punktist O jõu rakenduspunkti
tõmmatud raadiusvektor. Punkt O , jõud F ja r on ühes
tasapinnas. Vektor M on risti selle tasapinnaga.
Vektor M on aksiaalvektor.
Jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist
jõudu , mille mõjusirged ei ühti.
Jõupaarimoment on risti jõudude mõjusirgetega määratud tasapinnaga
ning arvuliselt võrdne jõu mooduli ja jõupaari õla korrutisega.
M = F l
Ainepunktide süsteemi (keha) inertsmomendiks telje z suhtes
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Mehaanika spikker #1 Mehaanika spikker #2 Mehaanika spikker #3 Mehaanika spikker #4 Mehaanika spikker #5 Mehaanika spikker #6 Mehaanika spikker #7 Mehaanika spikker #8 Mehaanika spikker #9 Mehaanika spikker #10 Mehaanika spikker #11 Mehaanika spikker #12 Mehaanika spikker #13 Mehaanika spikker #14 Mehaanika spikker #15 Mehaanika spikker #16 Mehaanika spikker #17 Mehaanika spikker #18 Mehaanika spikker #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor oksana1987 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

5
doc
Eksami spikker
13
doc
Mehaanika ja soojus
27
doc
Mehaanika
11
doc
Mehaanika
2
docx
Mehaanika ja soojusõpetus
1
doc
Mehaanika
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
11
docx
Mehaanika eksam-





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun