Facebook Like

Mehaanika (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on palli poolt läbitud teepikkus ja nihe ?
  • Milline on kolmest antud kiirusest on kõige suurem ?
  • Kui pika vahemaa läbis rattur 2 ja ¾ minutiga ?
  • Milline oli tema distantsi läbimise kiirus ?
  • Mitmendal sekundil ta läbib kümnenda meetri ?
  • Kui pika vahemaa auto seejuures läbib ?
  • Kui kõrgele tõuseb valgustusrakett, kui tema algkiirus oli 50 m/s ?
  • Miks inimene jääl libisedes kukub harilikult tahapoole ?
  • Kui keha saab kiirenduse, mis siis seda põhjustab ?
  • Kui palju näitas dünamomeeter ?
  • Kui suurele veojõule see vastab ?
  • Millise aja jooksul sellisel juhul toimus seiskumine ?
  • Milline on tema raskusjôud ?
  • Kui silla kõverusraadius on 112,5 meetrit ja auto kiirus 108 km/h ?
  • Kui suusataja mass on 90 kg ?
  • Milline on paadi kiirus, kui paadi mass on 200 kg ?
  • Kui takistavaid tegureid mitte arvestada ?
  • Kuid omab gaasipüstolit ?
  • Milline on helikopteri potentsiaalne energia maapinna suhtes ?
  • Milline on pääsukese suurim kineetiline energia ?
  • Kui kehale mõjub jõud, mis on risti liikumise suunaga ?
  • Kui keha liigub inertsi mõjul ?
  • Millise energia arvel auto liigub ?
  • Millise energia arvel auto liigub ?
  • Kui järve vee mass on ligikaudu 1,3 x 10 8 kg ?
  • Kui kõrgele tõuseb pall ?
 
Säutsu twitteris
1. Mehaanika
  • Mehaaniline liikumine
    1.1.1. Liikumise kirjeldamine
    Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori.
    Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks.
    Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks.
    Taustkeha , sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse.
    Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel.
    Need punktid, mida liikuv keha ( punktmass ) läbib,
    moodustavad alati mingi pideva joone. Seda trajektoor
    joont , mida mööda keha liigub nimetatakse trajektooriks.
    Trajektoori pikkust nimetatakse
    Liikumine võib olla sirgjooneline, kõverjooneline,
    tasapinnaline ja ruumiline. A nihe B
    Sirgjoonelise liikumise korral trajektoor ja nihe ühtivad. Kõvekjoonelise liikumise korral, kui keha algasukoht ja liikumise lõpppunkt langevad ühte, siis nihe on null. Liikumine on suhteline. Näiteks auto suhtes autos sõitvad inimesed ei liigu. Liiguvad teeääres seisva inimese suhtes. Kuna keha asukoht ei saa muutuda silmapilkselt, on liikumise kirjeldamiseks vaja mõõta aega.
    SI - süsteemis on ajaühikuks 1 sekund. ( tähis s ). Minutis ( tähis min) on 60 s ja tunnis (h ) 60 min. ; 1 h = 60 min = 60  60 s = 3600 s
    Seosed ajaühikute vahel.
    sekund (s)
    minut (min.)
    tund (h)
    sekund
    1
    1/60
    1/3600
    minut
    60
    1
    1/60
    tund
    3600
    60
    1
    Näiteks: 1,3 min. = 1,3 x 60 = 78 s 5/6 min = 5/6 x 60 = 50 s
    Kordamisküsimusi:
    Mille eest maksame takso kasutamisel - teepikkusee või nihke eest?
    Pall kukkus kolme meetri kõrguselt, põrkus põrandalt ja püüti kinni ühe meetri kõrguselt. Milline on palli poolt läbitud teepikkus ja nihe ?
    3. Millist trajektoori mööda liigub jalgrattapedaal maantee , jalgrattaraami ja jalgratturi saapa suhtes ?
    4. Millisel järgmistest juhtumitest võib keha vaadelda punktmassina:
    a) auto sõidab Tartust Tallinna. b) auto sõidab praamile.
    c) sateliit tiirleb ümber Maa. d) eesriie langeb.
    5. Too näiteid liikumise kohta, kus nihe on
    a) võrdne teepikkusega b) teepikkusest lühem c) võrdne nulliga
    6. Staadioni ringraja pikkus on 400 m. Milline on jooksja teepikkus ja nihe 100 ja 800 meetrilise distantsi läbimisel ?
    7. Liikuvas rongis istub inimene istmel. Mille suhtes inimene liigub ja mille suhtes ta on ta paigal ?
    Ülesanded:
    1. Teisendada järgmised ajaväärtused sekunditeks:
    a) 3 min ; b) 1,2 min ; c) 1/4 min ; d) 1 tund ja 20 min.
    2. Teisendada järgmised pikkused meetriteks:
    a) 0,2 km ; b) 3 cm ; c) 4 mm ; d) 0,5 mm ;
    3. Teisendada järgmised massid kilogammideks :
    a) 0,9 t ( tonni ) ; b) 5 g ; c) 27g
    1.1.2. Ühtlane sirgjooneline liikumine.
    Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Ûhtlast sirgjoonelist liikumist on kõige lihtsam kirjeldada.
    Keha nihe ja selleks kulunud aeg.
    t: 0 s 1 s 2 s 3 s
    s = 5 m 5 m 5 m
    Harva tuleb ette, et keha liigub pidevalt sirgjooneliselt. Mittesirgjoonelist liikumist võib ette kujutada väikest lõikudena, millised on sirged . Füüsika toimitakse tihti niiviisi, et kujutatakse ette mõni ideaalsete omadustega nähtus või keha, mille kohta käivad seadused on võimalikult lihtsad. Seejuures ei arvestata paljusi pisiasju, mis antud olukorras tulemusi oluliselt ei mõjuta. Näiteks pole ju tarvis arvestada maapinna kumerust sõidul Tartust Elva. Taolist idealiseeritud keha või nähtust nimetatakse füüsikaliseks mudeliks.
    Kiirus on peamine liikumist iseloomustav suurus. Ûhtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suurust, mis võrdub nihke ja nihke sooritamiseks kulunud ajaga Suhe tähendab ühe suuruse jagamist teise suurusega.
    v = s / t ,
    kus s ( m ) – nihe, t ( s ) - aeg , v ( m / s ) - kiirus. Füüsikalist suurust tähistatakse mingi tähega, näiteks t on aja tähis, v kiirus tähis jne. Sulgudes olev täht või tähtede kombinatsioon näitab antud suuruse mõõtühikuid. Näiteks: ( m ) - meeter, ( s ) - sekund, ( m / s ) meetrit sekundis, s.t. meeter jagatut sekundile.
    Liikumisel on alati mingi suund. Seepärast kiirus ja nihe on vektoriaalsed suurused ehk vektorid . Kui tegemist on sirgliikumisega, siis saab liikumissuunda nihke ja kiiruse korral kirjeldada märkide + või – abil.
    Nihet mõõdetakse meetrites, mis on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühik. Alates 1983. a. loetakse 1 meeter võrdseks vahemaaga, mille valgus läbib 1/c sekundiga , kus c on valguse kiirus vaakumis .
    Praktikas kasutatakse pikkuseühikuid: 1 km = 1000 m e. 103 m; 1 cm = 0,01 m ehk 10 - 2 m ; 1mm = 0,001 m e. 10 - 3 m.
    Mõningates riikides kasutatakse toll – süsteemi: 1in (toll) =25.4 mm = 0,0254 m;
    1ft ( jalg) = 0,3048 m; 1 yd ( jard ) = 0,9144m; 1 stat mi (USA miil ) = 1609,344m; 1 mile ( meremiil ) = 1852 m.
    Nihke ja aja arvutamiseks tuleb need kiiruse valemist avaldada:
    s = v t t = s / v
    Kiiruse mõõtühikuks SI - süsteemis on 1 meeter sekundis (m/s), mis tähendab, et
    ühe sekundiga läbib keha ühe meetri.
    Kasutatakse ka ühikuid 1 kilomeetert (km) tunnis (h) - km/h.
    1 km/h =1000 m / 3600 s = 1 / 3,6 m /s .
    Näiteks, kui tuleb leida, mitu m/s vastab kiirusele 5 km/h, siis tuleb 5/3,6 = 1,39 m/s
    Seosed kiiruste ühikute vahel
    m/s
    km/h
    m/s
    1
    3,6
    km/h
    1/3,6
    1
    Ülesanded:
    1. Milline on kolmest antud kiirusest on kõige suurem ?
    a) 72 km/h b) 25 m/s c) 1560 m/min.
    2. Ratturi kiirus 16,2 km/h. Kui pika vahemaa läbis rattur 2 ja ¾ minutiga ?
    3. Tartu sügisjooksu 99 põhidistantsi, 23 km, võtja Pavel Loskutov läbis selle ajaga 1 tund, 11 minutit ja 7 sekundit Milline oli tema distantsi läbimise kiirus ?
    4. Vastuvoolu liikuv mootorpaat läbib 18 km vahemaa 1,5 tunniga. Millise ajaga läbib paat sama vahemaa vastupidises suunas, kui jõevoolu kiirus on 3 km/h
    1.1.3. Mitteühtlane liikumine.
    Väga paljudel juhtudel liikumisel kiirus muutub pidevalt. Seega toimub mitteühtlane liikumine. Näiteks autoga sõites ühest punktist teise kiirus pidevalt muutub. Ometi iseloomustab selline kiiruste muutumine auto sõitu ja võimaldab ligikaudu välja arvutada, mis kellaajal kuhugi punkti jõutakse.
    Sellist arvutatud kiirust nimetatakse mitteühtlase liikumse keskmiseks kiiruseks. Keskmise kiiruse arvutamiseks tuleb leida kogu läbitud teepikkuse s kogu ja kogu liikumisaja t kogu suhe ( jagatis ). Keskmise kiiruse tähiseks on v k ( m / s )
    v k = skogu / tkogu .
    Kiirust antud ajahetkel või trajektoori antud punktis nimetatakse hetkkiiruseks. Näiteks auto spidomeeter näitab just hetkkiirust. Hetkkiirus ja nihe on suunaga suurused ehk vektorid. Seda tähistab nooleke tähise kohal. Kui liikumise suund ei ole oluline, ei ole vaja vektorimärke arvestada.
    Hetkkiiruse hindamiseks tuleb mõõta niivõrd lühikese ajavahemiku t jooksul sooritatud nihe s , mille kestel keha kiirus ei jõua oluliselt muutuda: v = s / t
    Näiteks, kui radariga mõõta auto kiirust 150 m kauguselt , siis ajavahemis t 10—6 s.
    Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks.

    Keha kiirus ja liikumise aeg.
    t: 0s 1s 2s 3s 4s 5s 6s
    / / / / / / /
    v:0m/s5m/s 10 m/s 15 m/s 20m/s 25m/s 30m/s
    Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirenduseks nimetatakse vektoriaalne suurust, mis võrdub kiiruse muudu ja sellele vastava ajavahemiku suhtega. Kiirendust tähistatakse a –ga arvutatakse valemiga a =( v - vo) / t
    kus v ( m/s ) - lõppkiirus; vo ( m/s ) - algkiirus ; t ( s ) - liikumise aeg; a ( m/s2 ) - kiirendus.
    Kiirendusühikuks on võetud sellise liikumise kiirendus, mille puhul ühtlaselt muutuva liikumise kiirus muutub ühes ajaühikus ühe kiirusühiku võrra.
    Mõned kiirendused a (m/ s2)
    Tramm 0,5… 1
    Kiirlift 1... 2
    Võidusõiduauto 5...10
    Startiv auto 2… 6
    Pidurdav auto - 4….-6
    Inimese taluvus piir 100
    Maanduv lennuk -5....- 8
    Kosmoselaev 30...90
    Teades keha algkiirust vo ja kiirendust a, saab ühtlaselt muutuva liikumise kiirus leida mistahes ajahetkel. Selleks tuleb kiirus avaldada kiirenduse valemist.
    v = vo + at ,
    Ûhtlaselt kiireneval liikumisel kiirendus on positiivne arv ( + a ). Ûhtlaselt aeglustuval liikumisel kiirendus on negatiivne ( - a ) ja v = vo - at .
    Kui algkiirus on null ( vo= 0 ), siis v = at
    Kui lõppkiirus on null ( v = 0 ) S.t. liikumine lõpeb seismajäämisega, siis
    0 = vo + at ja vo = - at
    Kiirenduse üheks liigiks on raskuskiirendus (vabalt langeva keha kiirendus) Raskuskiirendust tähistatakse g . Maakera ühes ja samas punktis on kõikide kehade raskuskiirendus ühesugune. Raskuskiirendus väheneb kõrguse suurenedes merepinnast. Samuti oleneb g väärtus laiuskraadist: ekvaatoril on see 9, 78 m / s2 ja poolustel 9,83 m/s2 Tartus 9.818 m/s2
    Keskmiseks raskuskiirenduseks loetakse g = 9,8 m/s2. Kooli arvutusteks võetakse g 10 m/s2 .
    Vabal langemisel kehtivad samad kiiruse valemid, kuid kiirendus - a asemel on valemis raskuskiirendus g .
    g = (v - vo)/ t
    Visatud kehadega seotud ülesannete lahendamisel tuleb silmas pidada, et ülesvisatud keha algkiirus ei ole kunagi null. vo 0, lõppkiirus võib olla null v = 0 , sest kiirus pidevalt väheneb.
    Alla liikudes (kukkudes) enamasti algkiirus on null vo = 0 ja lõppkiirus ei ole null v 0 ning kiirus pidevalt suureneb.
    Ühtlaselt muutuva liikumise teepikkuse arvutusvalemi saamiseks viime läbi järgmise arutelu. Ûhtlaselt muutuva liikumisel keskmine kiirus on võrdne alg - ja lõppkiiruse aritmeetilise keskmisega vk= ( vo+v )/2. Kiirus v sõltub aga algkiirusest ja kiirendusest vastavalt valemile. v = v0 + at. Nii saame keskmiseks kiiruseks vk = ( vo+vo+at )/ 2, siit saame kiiruse valemi
    vk = vo+at/2
    ja teepikkuse s = vot + at2/2 Antud kiiruse valem on kehtiv, kui alg - ja lõppkiirus ei ole nullid (v0 ja vo0). Kui keha alustab liikumist paigalseisust, s.t. vo=0 , siis kiirus v =at/2 ja teepikkus s = at2/2
    Pidurdusel kiirendus on negatiivne ( - a ) ja valemites kõigi kiirendusega (a) liikmete ette tuleb miinusmärk: vk = vo - at/2 ; s= vot - at2/2 ; v= - at/2 ; s= - at2/2 Keha seiskumisel lõppkiirus võrdub nulliga. v =0
    Ülesvisatud ja vabalt langevale kehale kehtivad eelpool märgitud valemid, ainult kiirendus - a asemel on vabalangemise kiirendus - g ja teepikkuse asemel kõrgus h. Üles liikudes algkiirus ei ole null voo ja lõppkiirus on harilikult null v=0 , siis
    vo = - gt ja h = -gt2/2
    Alla liikudes ( kukkumine ) algkiirus hariliku on null vo=0 ja v0 v = gt ja h = gt2/2
    Aeg , mis kulub keha üles liikumiseks ja alla liikumiseks on võrdsed.
    Ülesanded.
    1. Keha alustab vaba langemist. Mitmendal sekundil ta läbib kümnenda meetri ?
    Näidisülesanded:
    1. Audi A4 1,8 saavutab 100 km/h 12,1 sekundiga paigalseisust. Milline on auto kiirendus ?
    Andmed: Lahendus:
    v0= 0 a= ( v – v0 )/t
    v = 100 km/h = 100/3,6=
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mehaanika #1 Mehaanika #2 Mehaanika #3 Mehaanika #4 Mehaanika #5 Mehaanika #6 Mehaanika #7 Mehaanika #8 Mehaanika #9 Mehaanika #10 Mehaanika #11 Mehaanika #12 Mehaanika #13 Mehaanika #14 Mehaanika #15 Mehaanika #16 Mehaanika #17 Mehaanika #18 Mehaanika #19 Mehaanika #20 Mehaanika #21 Mehaanika #22 Mehaanika #23 Mehaanika #24 Mehaanika #25 Mehaanika #26 Mehaanika #27
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 153 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor miskipoleendine Õppematerjali autor

    Lisainfo

    mehaanika osa. Liikumine
    liikumise valemid

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    NobodyMe profiilipilt
    Lia V: väga hea ja põhjalik
    18:02 17-11-2010


    Sarnased materjalid

    11
    doc
    Mehaanika
    5
    docx
    Mehaanika
    1
    doc
    Mehaanika
    2
    doc
    Mehaanika
    4
    doc
    Mehaanika
    109
    doc
    Füüsikaline maailmapilt
    13
    doc
    Mehaanika ja soojus
    108
    pptx
    Mehaanika ll



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun