kogu pindala. Seega võrdub aja t jooksul toimunud nihe trapetsi OABC pindalaga. Trapetsi pindala võrdub aluste poolsumma ja kõrguse korrutisega. Antud juhul võrduvad aluste pikkused arvuliselt v0x ja vx . Kõrgus aga võrdub arvuliselt ajaga t. Siit järeldub, et nihe s võrdub : sx = (v0x + vx ) t /2 . Asetame sellesse valemisse vx asemel v0x + ax t ja saame sx = (v0x + v0x + ax t ) t /2 = ( 2v0x t + ax t2 ) / 2 = vox t + ax t2/2 1.1.5. Newtoni seadused. Mehaanika osa, milles uuritakse kiiruse tekkimise põhjusi ning vaadeldakse selle arvutamise viise nimetatakse dünaamikaks. Dünaamika aluseks on kolm liikumisseadust, mida avastas Newton (njuuton) ja mis kannavad tema nime. Isaac Newton (1643 - 1727), inglise füüsik, astronoom ja matemaatik, klassikalise mehaanika looja. Avastas gravitatsiooniseaduse. Newtoni mehaanika jäi kaheks sajandiks füüsikalise maailmapildi aluseks. Newtoni esimese seaduse ütleb, et
Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-21 Anniriida Arge MEHAANIKA Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 MEHAANILINE LIIKUMINE · Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. · Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks.
MEHAANIKA · Füüsika tegeleb loodusnähtuste uurimisega. Staatika- uurib kehade tasakaalu või paigalseisu meie valitud taustsüsteemis. Kinemaatika- käsitleb liikumist geomeetrilisest vaatepunktist uurimata nende kehade liikumise põhjuseid Dünaamika-uurib kehade liikumist nende rakendatud jõudude toimel Mehaanika- tegeleb kehade mehaanilise liikumise uurimisega ning selle põhiülesanne on keha asukoha määramine mistahes suvalisel ajahetkel. · Kehade liikumine on tema asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes mingi aja vältel · Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi ajavahemiku jooksul. · Punktmass on selline keha mille mõõtmeid me antud tingimustes jätame arvestamata kuid mille massi me arvestame. · Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. · Teepikkuseks nimetatakse läbitud trajektoori selle osa pikkust, mille keha antud
KORDAMINE 10 klass MEHAANIKA LIIKUMISED Ühtlane sirgjooneline liikumine : liikumisvõrrand,liikumisgraafik, kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos, nihe, nihkevektorite liitmine , kiiruste liitmine , keskmine kiirus Ülesanne: Kopter lendas tuulevaikse ilmaga kiirusega 90 km/h täpselt põhja suunas. Leia kopteri kiirus ja kurss, kui puhub loodetuul meridiaani suhtes 45º nurga all. Tuule kiirus on 10 m/s. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine : liikumisvõrrand, liikumisgraafik, kiiruse võrrand, kiiruse graafik, kiirendus, nihe , vaba langemine, vaba langemise kiirendus. Ülesanne: Liikumist alustanud jalgrattur sõitis esimesed 4 s kiirendusega 1 m/s2, seejärel liikus 0,1 minutit ühtlaselt ja viimased 20 m ühtlaselt aeglustuvalt kuni peatumiseni. Leia keskmine kiirus kogu liikumise vältel. Kirjuta liikumisvõrrandid, nihke võrrandid, kiiruste võrrandid, kiirenduste võrrandid. Visanda graafikud. Ülesanne : Veoauto liikumisvõrrand on x = -10t + 0,4t2 , jalakäija lii
Referaat Mehaanika Kuressaare Ametikool Märt Aulik Kp-21 Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja
Mehaanika Remi Volens KP2-10 Juhendaja: Ain Toom Kuressaare Ametikool Mehaaniline liikumine ehk keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse möisteid: 1. Trajektoor 2. Teepikkus 3. Ajavahemik ehk aeg 4. Kiirus Trajektoor joon, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikmist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Teepikkus trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Tähistatakse tähega t. Keha kiirus füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v = s/t Kiiruseühiku saamiseks tuleb jagada pikkuseühik ajaühikuga. (1 m/s; 1 cm/s; 1km/min; 1 km/h) Ühtlane liikumine keha kiirus ei muutu Mitteühtlane liikumine keha kiirus muutub Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Gravitatsioo
Mehaanika · Ühtlaselt muutuv liikumine v = v 0 + at s Füüsikalised suurused · Ühtlane sirgjooneline liikumine v= t · s, l pikkus, (m) m · S pindala, (m2) · Aine tihedus V · V ruumala, (m3) · Newtoni teine seadus F = ma · m mass, (kg) · tihedus, (kg/m3) m m · Gravitatsiooniseadus Fg = G 1 2 2 · F jõud, (N) R · Keha kaal ülekoormus - P = m(g + a)
Kõik kommentaarid