Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad (1)

Mehaanika .
Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul.
Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas.
Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest.
Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub
Liikumise liigid :

• Trajektoori järgi
  
• Sirgjooneline
  
• Kõverjooneline
  
• Ringjooneline
  
• Kiiruse järgi
  
• Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused .
  
• Mitteühtlane liikumine
  

Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev.
Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis
Nihe – kaugus keha algus – ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud vektor . Tähis:
Taustsüsteem koosneb:

• Taustkeha ,
  
• Taustkehaga seotud koordinaadistik, mõõtühikud ja mõõtesuunad
  
• Aja mõõtmise süsteem( ühikud , alghetk)
  

Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju. Vastastikmõjus peavad osalema alati kaks keha.
Gravitatsiooniline vastastikmõju – avaldub massi omavate kehade vastastikuses tõmbumises. Raskusjõud on gravitatsiooni üks ilming. Ta on universaalne ja talle alluvad kõik kehad, isegi valguskiirde ja raadiolained . Gravitatsioon on seotud keha massiga ja avaldub suurte vahemaade tagant ainult tõmbumises. On märgatav siis, kui ühe keha mass on suur.
Vaba langemine – kehade kukkumine, kui õhutakistus puudub või on väga väike. Kõik kehad kukuvad ühtemoodi , kiirusega g=9,8m/s2
Kinemaatika
Kinemaatika uurib liikumist ruumis ilma, et vaatleks liikumist