Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Magnetväli. Paigal seisvat elektrilaengut ümbritseb elektriväli, mille kaudu mõjutab teisi laenguid. Liikuvat elektrilaengut ümbritseb peal Ferromagneetikud on ained, mis jäävad, olenemata keskkonnast, magneetilisteks. Samasuunaliste vooludega juhtmed tõm Magnetvälja iseloomustamiseks on füüsikaline magnetvälja magnetiline inktutsioon. MEHAANIKA sirgjooneline liikumine kiirus- v= s/t [v]= m/s kiirendus- a= v-v0 / t keskmine kiirus Vk= s1+s2+.../ t1+t2+... kiiruse võrrand v=v0 +at gravitatsiooniseadus F= G*M*m/(R+h)2 impulsid- p=mv A= F*s*cos a Ek+Ep= const N= A/t Raskusjõud Fr= mg Üleslükkejõud Fü= p*V*g Rõhk vedelikus
Positiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90°. Töö on negatiivne, kui jõud on vastassuunaline liikumisega, takistades seega liikumist. Öeldakse, et keha töötab jõule(liikumisele) vastu. Negatiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel nürinurk ehk suurusega üle 90°: kui < 90°, siis cos > 0 ja W > 0, kui 90° < < 180°, siis cos < 0 ja W < 0. 20. Mehaanika kuldreegel Nii mitu korda kui võidetakse jõus, kaotatakse nihkes. A F s const - Võites jõus, kaotate teepikkuses. [2] See reegel kehtib lihtmehhanismide kohta nagu kang, plokk, kaldpind ja teised. Kõige lihtsam on mehaanika kuldreeglit mõista kangi näitel. Kang muudab raskete asjade tõstmise palju kergemaks. Väheneb jõud, mida peab koormusele selle tõstmiseks rakendama. Mida suurem on kangile rakendatud jõu õlg, seda väiksem peab olema jõud ise. [3] Näited:
ELEKTER 1. Elektrostaatiline väli, Coulomb'i seadus Elekter laenguga osakeste suunatud liikumine. Elektrostaatiline väli elektriväli piirkond ümber laetud keha, milles avalduvad elektrilised jõud. Elektriväli ümbritseb elektriliselt laetud keha. Ala, mille ulatuses laetud keha avaldab teistele Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Võrdetegur k sõltub meie poolt kasutatavast ühikute süsteemist: Gauss'i süsteemis (CGSE) valitakse laengu ühik (LÜ) nii et See tähendab, et 1 LÜ mõjutab teist kauguselt 1 cm jõuga 1 dn. SI-süsteemis on laengu ühik defineeritud elektrivoolu tugevuse kaudu: 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui vooutugevus on 1 A (amper). Seega võrdetegur : kehadele tõmbe- või tõukejõudu. Elektrivälja kohta käib kaks teoreemi · Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. · Elektrivälja tugevuse voog läbi k
kumerläätsedega prille. Prilliklaaside number on vastava läätse optiline tugevus. o Valguse murdumise seaduspärasused: valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole. Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale. 2. Mehaanika Mõõtmine Ruumala näitab aine mahtu. Tähis: V Mõõtühik: 1m³ Valemid: a. Kuup a * b * c b. Risttahukas a * b * c c. Silinder - Sp² * H (r² * H) o Mass Tähis: m Mõõtühik: 1kg Mõõteriist: kaal Valem: a. m=F/g
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud
............................................................................................................42 7.9. Elektritakistus..................................................................................................... 43 7.10. Elektrivool vedelikes ja gaasides......................................................................45 7.11. Juhid, pooljuhid, dielektrikud .......................................................................... 46 7.12.Geomeetriline optika..........................................................................................47 7.13.Fotoefekt (välis- ja sise-)................................................................................... 52 8.Tiirlemine ja pöörlemine ............................................................................................54 8.1. Ühtlane ringliikumine......................................................................................... 54 8.2. Pöörlemine .............
Näiteks: plokid, kang, kaldpind, tali, pöör, kruvi, reduktorid... 52. Liikumatu ploki pöörlimistelg on paigal ja sellega saab muuta vaid jôu suunda. Liikuv plokk tôuseb ja langeb koos koormusega ning temaga saaks jôudu vähendada kaks korda. 53. Mehhanismi kasutegur näitab kasulikuks tööks kulunud ja kogu tööna tehtud energia suhet protsentides. = Akas./A kogu · 100% = Nkas. /N kogu· 100% 54. Mehaanika "kuldreegel": Ühegi lihtmehhanismiga ei saa vôita töös, sest nii palju kui vôidame jôus, kaotame teepikkuses. 55. Jôumoment on jôu ja jôuôla korrutis. M = F . l (N . m) 56. Jôuôlg( l ) on lühim kaugus toetuspunktist-O jôu môjusirgeni. 57. Keskelt toetatud kang jääb tasakaalu, kui sellele môjuvad jôud on pöördvôrdelised oma jôuôlgadega. F 1/F 2 = l 2/l 1 ehk F 1·l 1 = F 2·l 2 58
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu
Kõik kommentaarid