Kirjandus ja psühholoogia
Psühholoogia (kr.
ψυχολογία, psychología ‘hingeteadus’) on empiiriline teadus, mis uurib nii
käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse.
Umbes aastal 1900 rajas Sigmund
Freud (
1856 -1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi.
Erinevalt tollasest
tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis
need tagasi
teadvustamata psüühilistele konfliktidele.
Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine;
Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid.
Instantsid:
teadvustamatus,
eelteadvus , teadvus
Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina)
Unenägude tekkimisel
toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid.
Eristatakse “naudinguprintsiipi” ja “reaalsusprintsiipi”.
Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (
libido ,
agressiivsus vm) muudetakse ja
suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse
mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt.
Freudism ja kirjandus
Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia
Kunstiteose tajumist mõistetakse psühhodünaamiline protsess
Müütide
uurimine (
Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs).
Oidipuse
kompleks - rajaneb Sophoklese “Kuningas Oidipusel”
mõte, et igas mehes peitub väljatõrjutud soov tappa oma isa ja
abielluda emaga
Vastand sellele
Elektra -kompleks - tütre soov abielluda isaga; seostub ka peenisekadedusega
(Jungi käsitluses)
Näide 1
Mehe unenägu:
Ta näeb kahte poissi kaklemas, ja need on aamissepapoisid, nagu ta ümbruskonna äride
järgi otsustab; üks poiss on visanud teise maha, lamaval poisil on kõrvas siniste kividega kõrvarõngad.
Tema jookseb, kepp käes, pahategija poole, et teda karistada . See põgeneb ühe naise juurde, kes seisab
lattaia ääres, nagu oleks ta tema ema. See on päevilisenaine, kes pöörab unenägijale selja. Viimaks keerab
ta ennast ringi ja vaatab talle nii kohutava pilguga otsa, et ta jookseb ehmunult minema. Naise silmades
alumiste silmalaugude alt tungib esile punast liha.
(Freud, Unenägude tõlgendamine)
Näide 2
„Reisipiltide” osas, pealkirjaga „Lucca
kuurordid ”, loob H.
Heine […] Hirsch-Hyacinthi
vaimustava kuju, kes kiitleb luuletaja ees
suhetega rikka
parun Rothschildiga ja ütleb viimaks:
nii tõesti kui Jumal peaks olema mulle
armuline , härra, ma istusin Salomon Rothschildi
kõrval ja ta käitus minuga päris nagu omasugusega, päris
familionäärselt.”
(Freud, Naljaraamat)
Psühhoanalüüs on üks kirjanduse hermeneutilise tõlgendamise võimalusi.
Carl Gustav Jung (1875-1961)
Kollektiivne teadvustamatus
Arhetüübid on
universaalsed pildid, mis on kõikidel olemas. Need on otsekui
energiapunktid, mis ilmnevad nii hulluses, unenägudes kui ka näiteks kirjanduses.
Arhetüüpide näideteks on laps, ema,
animus , anima, vari jt.
Jung uuris müütide ja muinasjuttude tähtsust kollektiivsele teadvustamatusele.
Muinasjutu
maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu.
Näiteks kehastav kuri võõrasema
printsiipi , mis sunnib last ennast vabastama ja läbima
individuatsiooniprotsessi.
Alfred Adler (1870-1937)
A. Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia
Domineerimine ja võimuiha.
Kõik kommentaarid