Meetodid kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

102

docx

Pedagoogiline psühholoogia

Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.  Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine.  Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav.  Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.  Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t

Psühholoogia

14

docx

Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines

. Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Diskussioon on arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. Diskussiooni puhul on initsiatiiv küsimuste esitamisel ja vastamisel üle läinud õpetajalt õpilastele. Diskussiooni käivitamiseks sõnastab õpetaja teema, seab arutluse piirid ja loob tingimused ühisarutluseks. 6. Kirjaliku teksti õppimine (PQ4R näitel), märkmete tegemine ja konspekteerimine. Kuidas aitab nende konkreetsete õpioskuste omandamine kaasa üldise õppimisoskuste kujunemisele? (9.1) PQ4R on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meelde jätmiseks. P-Vaata üle(Preview) Q esita küsimusi (Question), Loe(Read), mõtle (Reflekt), arutle ja meenuta (Recite), korda üle (Review). 1

Pedagoogiline psuhholoogia

15

docx

Õppe kavandamise kontrolltöö vastused

Nooremad ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega planeerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks. Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Võimalusi palju: allajoonimine; ääremärkused; kodeerivatemärgisüsteemide kasutamine teksti võtmesõnade, koostisosade, seoste tähistamiseks; konspekteerimine sobib nii kirjaliku teksti õppimiseks kui ka loengul märkmete tegemiseks. 15. Põhilised üldiste õppimisoskuste liigid Weinsteni ja Mayeri näitel Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste kujunemisel. Üldiste õppimisoskuste liigid(C.Weinsteini ja R.Mayeri näitel) ja nende tähendus. Tuleb õpilasi õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õp-pimisoskused kujunevad aeglaselt. Pealiskaudsed ja põhjalikud õppijad saavad

Eripedagoogika

24

docx

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted II

Seetõttu peaks õppimine koolis toimuma valdavalt hüpoteeside püstitamise ja nende kontrollimisena. Et selline õppimine toimuks edukamalt, tuleks õpetajatel kaasa aidata õpilaste avastuslikule tegevusele: luua tingimused uurimusliku huvi tekkimiseks ning toetada õpilaste vastavasuunalist tegevust neile sobivate käsitlusviiside ja vahendite soovitamisega. Õppemeetodid 1. Milliseks kolmeks rühmaks saab jaotada uue materjali õppimise meetodid õpetaja-kesksuse ja õpilasekesksuse skaalal?  1) Õpetajakeskseks õpetamisviisiks saab nimetada kõiki viise, kus õpetaja on õppeprotsessis aktiivseks osapooleks. Esmalt kuuluvad siia õppematerjali suuline esitamine loengu, jutustuse ja seletusena ning klassidemonstratsioonid. Loeng – õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Päris klassikalisel kujul kasutatakse loenguid üldhariduskoolis võrdlemisi harva.

Kategoriseerimata

13

docx

Pedagoogiline psühholoogia eksam

Nooremad ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega planeerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks. Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Võimalusi palju: allajoonimine; ääremärkused; kodeerivatemärgisüsteemide kasutamine teksti võtmesõnade, koostisosade, seoste tähistamiseks; konspekteerimine sobib nii kirjaliku teksti õppimiseks kui ka loengul märkmete tegemiseks. 4.Üldiste õppimisoskuste õpetamise metoodilised süsteemis(D.Dansereau MURDER mudelite näitel). Lisaks üksikute õppimiseks vajalike oskuste õpetamisele on pedagoogid püüdnud leida ka üldisemaid käsitlusviise eelkõige õpilaste metakognitsioonivõime arendamiseks. DANSERAU lõi mudeli mis eeldab õppimisel kuue etapi läbimist: 1.Loo õppimiseks meeleolu; 2.Loe meeleoluga; 3.Meenuta loetud teksti kasutamata; 4

Pedagoogika

19

doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

Õppemeetod-tegevusviis õppe- ja kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õppemeetodite kasutamise edukus oleneb nii õpilaste kui ka õpetaja eripärast, samuti õpetamise kontekstist. Madala sotsiaalse staatusega kodudest pärit lapsed väärtustavad õppimist vähem, heituvad kergesti ebaõnnestumiste korral. Metoodiline võte-ühe või teise õppemeetodi raames kasutatavad üksiktoimingud, mis omavahel moodustavad terviku. Nt. õppematerjali suulise esituse käigus saab kasut. mitmeid võtteid õpilase tähelepanu koondamiseks. Metoodiline süsteem-sageli nim. metoodilisi süsteeme ka õppestrateegiateks sest lähtub õppetöö ülesehitamisel kindlast õpetamise ideoloogiast. Õppetöö organisatsiooniline vorm-silmas peetakse õppetöö korraldamise viisi kas koolitunni, kõrgkooliloengu, iseseisva tööna või mõnel teisel viisil. Õppestrateegia- lähtub õppetöö ülesehitamisel kindlast õpetamise ideoloogiast

Pedagoogiline psuhholoogia

14

doc

Pedagoogilise psühhologia referaat

TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp  Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5 Sissejuhatus Õppimise puhul on tegemist keerulise ja mitmekülgse psühholoogilise nähtusega. Siit on üsna kerge jõuda ka lähenemiseni, mis pole ühene ehk tänapäeval puudub ühtne õpp

Pedagoogiline psuhholoogia

50

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

seaduspärasusi ja mudeleid teisel viisil või uutes oludes. - Analüüs - võime jaotada vaadeldav informatsioon osadeks. - Süntees - terviku loomine komponentidest. - Hindamine - kognitiivsete õpitulemuste kõrgemaks astmeks. Suutlikus hinnata vahendite ja meetodite sobivust püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Kuivõrd rahuldavad vahendid ja meetodid hindamiskriteeriume. Nõrkuseks – sisuline külg jäi kajastamata 1 S.Bloomi modifitseeritud kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia (ANDERSON et. Al. 2001), selle dimensioonid, põhikategooriad ja kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel. S

Alternatiivpedagoogika

Kommentaarid (0)