MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2694 Karl Sepp Kodune töö Nr.0.7 Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. LÄHTEANDMED Variant nr: 8 M18x1,5-6G/6h 02. LAHENDUSKÄIK M18×1,5−6G/6h, kus M on meeterkeerme sümboliks, 48 keerme nimimõõt, 1.5 on keerme samm ja 6G/6h tolerantsid . Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välikeemel (d- välisläbimõõt ; d2- keskläbimõõt ; d1- siseläbimõõt)ja sisekeermel (D,D2,D1). H- profiili teoreetiline kõrgus ; h- profiili töökõrgus ; α- profiilinurk (meeterkeermel 60˚) [01.1] Tabel 1.1 Meeterkeerme arvutamine [01.4] [01.6] [01.7] P 1,5 H H= 0,866*P=1,299 H/4 H/4=0,325 H/8 H/8=0,162 h h=0,541*P=0,812
ISTUDE ARVUTUS (PÖÖRDÜLESANNE) 4.1 Lähteülesanne a) Täita järgnevas tabelis vastavalt variandile tühjad kohad. b) Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja näidata sellel kõik suurused. c) Leida tolerantside tabelitest antud ist ja kirjutada see kombineeritud tähistuse. 4.2 Lähtevariant VAR SÜS D= ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin T d 22 +0,0 300 0,01 0,04 32 2 3 4.3 Lahenduskäik Kuna ES=+0,032 ja Dmin=300, saan leida tolerantsi tabelist ava piirhälbed, millest võib järeldada, et D=d=300 ES ütleb, et ava ülemine piirhälve on +0,032 ehk ava toler
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
Tunnus- keermestatud elementide olemasolu. Tööpõhimõte- liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Eelised- On mugav koostada ja lahti võtta, Standartsete komponentide valik lai, Madal maksumus. Puudused- Lukustamise vajadus tsükliliste koormuste korral, Suur pingekontsentraatorite hulk. Keerme põhielemendid- Profiil, profiilinurk, profiili kõrgus, samm, välis-, kesk- ja siseläbimõõt. Keerme profiilid- Kolmnurkkeere, trapetskeere, ruutkeere, ümarkeere. Kolmnurkkeerme liigitamine- Meeter-, toll- ja torukeere. Spiraalpuuri läbimöödu arvutamine- puur= Dnim keerme- s= puuri läbimõõt Varda läbimõõdu arvutamine tikkpoldi valmistamiseks konkreetse meeterkeerme alla v= Dnim keerme- s/10= varda läbimõõt. Keermesliite komponendid- poldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid, lukustuselemendid.
• kruvijoone pealekerimissuuna järgi parem- ja vasakkeermeiks, • keermeprofiili ristlõike kuju järgi kolmnurk- ja ümarkeermeiks. Käigukeermed on trapetskeere, tugikeere ja ümarkeere. Nende abil saab muuta pöördliikumise sirgliikumiseks (nt roolireduktor) või vastupidi. Joonisel 6 on kujutatud kolmnurkkeerme profiili tähtsamad geomeetrilised parameetrid. Kruvijoon tekib kaldpinna mähkimisel ümber silindri. D – keerme nimiläbimõõt, P – keerme tõus, ISO- meeterkeerme tähistus: M 20, kus M – meeterkeere, 20 – keerme läbimõõt, ISO- peenmeeterkeerme tähistus: M 16 X 1,5, kus 1,5 – keerme tõus. Peenkeere on sama pingutusmomendi juures suurema eelpingestusjõuga ja isepidurduvusega. Tal on ka parem tihendusvõime. Joonis 7. a – poltliide; b – kruviliide; c – tikkpoltliide. Kuuskantpeaga polte kasutatakse läbivate poltidena koos mutriga või sissekeeratava kruvina ilma mutrita
3 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 3.1 Lähteülesanne: Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või –pingud ja istu tolerants. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 3.2 Istude piirhälbed: +0,0 33 + 0,74 H8 1) Ø20 n 7 ( ) 0 + 0 , 036 + 0,015 H9 2) Ø66 h 9 ( ) 0 0
2.1 Lähteülesanne: Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? 2.2 Lähtevariant: + 0,025 Ø32 ( ) 0 + 0,008 −0,008 2.3 Lahenduskäik: + 0,025 H7 Ø32 js 6 ( ) 0 + 0,008 −0,008 Võlli ja ava piirhälbed võtsin tabelist [1.2] ja [1.3] Tabel 2.1 Istu läbimõõt 32 mm toleratsioonide H7/js6 arvutus. Ava Võll Nimetus
Kõik kommentaarid