Mees,kes teadis ussisõnu
Tegevus toimub muistes Eestis.
Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama
jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab
raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja
kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid, sirp võetakse kasutusele(moodne
tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik .
Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab
külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju
vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse.
Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale
see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul siis ema kondab mööda metsi.Metsas kohtab
ema karu,kellega tekib tal afäär .
Naiste ja karude suhe on külas üldteada,kõik mehed arvestavad sellega,loomulikult
meestele ei meeldi see.Naistele aga karud meeldivad,kuna nad on pehmed ,suured
ja karvased.Toovad pohli,mett ja mustikaid. Ega nad väga targad ole aga mida
armukestelt ikka tahta, peaasi et asja ära teevad.
Samamoodi ei meeldi see asi ka Leemeti isale .Kuni kord leiab isa ema karuga
sängist.Isa aga on unustanud ussisõnad ja selleasemel podiseb miskit saksa
keeles,karu satub sellest segadusse ning hammustab isal pea otsast. Karu,saanud
oma veast aru,et asi toimunud kirehoos,hammusab omal riisat otsast.
Linda ,mõistud ka oma süüd ,et ta on isa surmas süüdi,lõpetab igasuguse suhtlemise
karudega.
Peale isa surma kolib ema oma lastega Leemeti ja Salmega tagasi metsa
elama.Vend Voortele aitab ka elamisse sisse elada, andes õele piima anmvad
hundid .
Metsas toitutakse põhiliselt põrdalihast.Lemmikroog on öökullimunad.
Leib ja muu kaasaaegne on nii ema kui ka onu arvates solk.
Voortele on tark,ta on isalik eeskuju Leemetile.Onu õpetab poisile ussisõnu.
Ussisõnad tulevad alguses raskelt ,kuna seal on vaja palju susiseda.Pärast hakkab
asi Leemetile asi meeldima . Onu rääbib Leemtile oma isast,kel olnud kunagi
mürgihambad ning kõik raudmehed kartnud teda.Et tast lahti saada tõid sõjamehed
kiviheite masina ja pommitnud teda,siis võetud ta kinni,lõigatud jalad otsast ja
uputatud ära.
Üks päev lähevad Leemet ja Pärtel küla vaatama. Ärevus on sees suur aga
uudishimu on veel suurem.
Külas kohtuvad nad enda vanuse tüdrukuga( Magdaleena ),kes kutsub nad majja ja
tutvustab asju mida nad iga päevaselt kasutavad.Nendeks on nii vokk ,leivalabidas ja
Jeesus Kristuse kuju.Samuti võrreldakse oma riideid -Poistel seljas loomanahad,neiul
koodud,kerge ja valge riie .
Äkki tuleb majja ka tüdruku isa (Johannes),kes teeb külalistega juttu ning proovib
teha neile adikatsiooni,et tulgu ka külla elama.Et ega meie rahvas ei saa olla halvem
kui sakslased .
Johannes on ka külavanem ,kelle eelmine nimi oli Vambola (paganilik nimi)Tema
ütleb et tark teeb nii nagu teised ees,mitte ei jookse nagu lahti pääsenud põrsas.
Ussisõnade abil saab metsarahvas lihtsalt loomi kätte,et seda tehakse vaid nii palju
kui vaja end ja pere toimiseks.Ussikeelt mõisavad kõik loomad ja linnud ,ent
putukad(sääsed ja parmud )on nedde suhtes tuimad.
Kord saab Leemet tuttavaks Instuga.Noor rästik ,keda ründab siil ,ei oska midagi
teha.Nii aitab Leemet rästikut aga siil on tuim tükk ,nii ussisõnde kui ka
mürgisuhtes.Leemet viskab siili metsa ja tänutäheks kutsub Ints uue sõbra endale
külla.
Nii lähevadki uued sõbrad rästikute koopasse ,kus poiss kohtub ussikuningaga,kel on
kroon peas.Ussikuningaid on vähe aga koopas on palju madusid.Urus räägitakse
möödunud aegedest ja kuidas ussisünad on väljasuremas.
Ja jõuavad tõde,tõdemusele,et inimesed on kui siilid kel seljas raudrüüd.
Leemet tutvustab oma uut sõpra ka onule ja Pärtile.Ent Pärtel oskab ainult
trafaretseid sõnu,mis tõttu ainult onu,Pärtel saavad Intsuga suuri jutte rääkida
Üks päev läheb see seltskond metsa kondama,kus onu räägib olnust ja kus
kohtutakse veel metsas elavate raukadega.Nenditakse,et kõik on kaduv.
Küsitakse ka Põhja- Konnast ,kõik teavd sellest legendist,ent üks vana ätt,jutustab
oma noorusest kui oli koos Põhja-Konnaga.
Põhja-Konn on isesorti elukas,kes tuleb meie maad kaitsama,siis kui ähvardab suur
häda oht ja 10 000 meest kutub teda.
Põhja-Konn sõõvad ära kõik raudmehed ja rotid.Selle eluka juurde saavat
salapärase võtmega aga onu arvab et see on puhas lora.
Leemet tahab seda mõistatust lahendada.Talle räägitakse et võtme saavat sõnajala
õiest.Ints naerab ta välja-sõnajaöla pole ju õisi.Tee peal kohtavad nad küla hullu
Meemet,kes joob pidevalt.Tema oli kord andud Leemtile salapärase sõrmuse .Sel
teel räägib mees,et võti saabub õige inimese juure õigel ajal.
Leemet saab aru,et Meeme on selle mõisatuse taga,ning mõtleb onu käest küsima
minna,mis inimene see Meeme on.
Onu räägibki,et ta olla kunagi sõjamees,kes näinud ees olevat sõda ette näinud.
Aga,keegi polnud teda uskunud et koos huntide ja saab raudmeete vastu.Nii mindigi
sõtta palja käsi.Tulemuseks oli see et kõik surid.V.a(Vanaisa ka ) Meeme,kes
ussisõnde abil kutsus metsloomad appi,mille tõttu raudmehed kartsid metsa kui tuld .
Leemet ja Ints otsivad siiski sõrmuse abil Konna asupaika,aga lõpuks jõuavad nad
lagendikule.Seal näevad nad munka,kes neid nähes tuleb nende juurde. Munk näeb
sõrmust ja paneb selle endale suhu ja lööb Leemetit. Ints asub sõbra kaitseks välja
ning hammustab võõrast.Munk sureb piinarikkalt aga sõrmust kätte ei saada,sest
see on munga sees.Rästik laiba sisse ei taha minna,kuna munk on rasvane ja
paks,paska täis.Seepärast kutsutakse vaskuss .Uss lähebki munga sisse aga ei saa
sõrmust kätte,sest ussi suu pole piisavalt suur.Leemet teeb pussiga vastavasse
koha augu ja ehe saadakse kätte. Sõrmus on verine.Vaskuss tuleb välja
tagumikust,sealt lihtsam.
Tänutäheks kutsub Leemet vaskussi endale külla.põrdaliha sõõma.
Poisid otsiva ikka sõrmuse abil Konna,aga tulutult,mistõttu varsti loobutakse sellest
ettevõtmisest.
Leemet matkab endiselt mööda metsa ringi.Ühel päeval kohtub ta inimahvidega,kes
on Pirre ja Rääk.Nemad on tegelikult Leemteile vanad tuttavad. Ahvid käivad alatsi
ringi ning arvavad et inimkonna allakõik algas sellest et inimesed panid endale
loomanahad ümber.Samuti ei mõista nad miks peab kõrbenud liha sõõma,toores on
palju parem organismile.Siiski nad ei heida kellegile miskit ette ja lasevad teistel
rahumeelselt elada.Igapäevselt tegelevad nad täide kasvatusega,nendesse
suhtuvad nad kui oma lastesse ja tresseerivad neid.
inimahvid räägivad ka putukatega ussikeeles aga kurvastavd et tänapäebal ei osata
puktukate ussikeelt,et nende esivanemd olevat seda keelt.
Inimahvid aretavad kitsesuuruse täi,kes on väga loll.Leemet aga läheb koos
sõpraega selle sama olendiga jalutama .Elukas kukub järve,seda näeb pealt Ürgas.
Näeb,et jões on mingi olend, käsib ta Leemetil ohverda oma laudast kõik
hundid,muidu tulevat haldjad.
Leemet läheb raske südamega kohju,sest hundid on väga väärtuslikud.Aga las ema
otsustab,mis teha…
Kodus pakub ema öökullimune,Leemet ei julge juhtunust rääkida.
Kodus on ka Salme ja jutuks tulevad inimahvid,kes õele ei meeldi ,kuna käiva paljalt
ringi, till maani,sündusetud,paljad ja persed sinakad,karvadeta
Õde aga kohtub Mõmmiga,kes hullutab teda maasikatega ja pohladega- ema tunneb
et ajalugu kordub ja karu viib Salme oma pessa.
Peagi tuleb onu ja Leemet räägib oma loo järves ääres juhtunust.Voortele otsutab
asja korda ajada ja käsib hundid koju jätta. Onu koos Leemetiga läevad järve
äärde,kus kohtuvad Ürgakaga.Vaidlevad kätšivad .Leemt ja onu astuvad kodupoole.
Leemetile räägitakse,et Hiietark olevat hundide asemel ohverdanud tuhat nirki aga
onu peab seda lolluseks,sest kust saaks nii palju nirki ja arvab et see on ettekääne
et järv on endiselt samas kohas.
Seega Leemet püüab kontakti vältida.
Sama proovib ta teha ka Tambetiga.Aga kui Leemet emaga metsas on ja Tambet
karjub poisi peale,on ema varmas poega kaitsma.Ema Tambektit ei karda,sest
ammusel ajal olla ta emale meeldinud.Tambet toonud tema jaoks puu osatst
meekärje aga see hakanud sulama ja kohu rinnaesine olnud meene,seejärel kutusti
kohale karu.Ka alumine osa olnu meene aga karu keeldus,kuna ta on isane .
Metsas kohtavad poisid Hiiet,kes ei jõua oma isale järele,mistõttu jääb ta nendega.
Leemet räägib niisama juttu ning lõpuks küsib Hiie käest,mis uudist kuni tüdruk
räägib et läheb koos emaga täna täiskuu valgel end vihtlema.
See rituaal on olnud kaua püha.Kunagi ei tea mehed,millal naised end vihtlema
lähevad,ent nüüd saavad poisid seda püha üritust näha.
Ints pole sellest üldsegi vaimustatud,kuna on paljaid naisi niigi näinud ning Leemet
mõistab et pikk kõie taoline uss ei saagi mõista naise ilu.
Õhtul Leemet teeskleb magamist,kui õde ja ema läevad end vihtlema.
Poiss hiilib neile salaja järele.Peagi kohtub ta oma Pärtliga.Mõlemad vaatavd
lummatult paljaid naisi,kui tammelehtega viheldes tõuseb naiste õlgedelt peenikest
tolmu.
Eriti lummatud on Lemmet õde sõbranna rindadest,kui need üles-alla rapuvad.
Hiie paistab veel päris lapselik.
Äkki on poiste selja taga karu,kes samuti on kaema tulnud naiste ilu,sest emased
karu polevat nii ilusad ja ei saavat oma kasukat maha ajada.
Leemet ajab karuga juttu,kuni Salme kuuleb mingeid hääli,rääkijad jäävad vait.
Salme kohtub karuga,kes osutub Mõmmiks.Salmel pole üldse pahane ning peagi
ronib puu otsa tagasi ja nüüd näitab oma kehavõlusid ainult oma armsale.Emale ei
ütle Salme midagi.
Paari päeva pärast ostustab Leemet Hiiet külastada,kuidas ta elab.Isa on tal ju
karm.käsib muudkui tööle.Nii lähevadki Ints ja Leemet.Nähes ünnetut tüdrukut läehb
Leemet lauta ja sositab ussisünu,mispeale hundid magama jäävad.Neid samu sünu
õpetab poiss ka tüdrukule.Sellega kergeneb Hiie elu,ta ein pea enam hunte nii palju
söötma ja saab poistega koos metsas kolistada.Vanemad aga ei saa aru,mis
huntidel viga et need aina unised on. Tambet peab nõu Ürgasega,kes ütleb et
hundid ei lase haldjatel magada .Koos otsivad loitu,mis aitaks.
Poisid näitavad tüdrukule metsas põnevaid kohti aga ühel päeval otsustav Leemet
Hiie küla vaatama viia.Hiie kardab,sest isa on tal karm.Aga siiski lähevad
Viimasest külas käigust on möödas 5a.
Külastavad sama maja nagu tookord,Magdaleena on veele ilusam,märkavad poisid.
Magdaleena aga vaatab neid hirmunult ja kutub isa,kes imestab.
Tehakse sama ringkäik nagu siis aga Johannes märkab et rästik on majas ja tahab
ta ära tappa aga Leeemet sekkub ja noored jooksevad metsa tagasi.
Nad istuvad samblale ja Leemet märkab et on leiva kaasa saanud.Noores proovivad
leiba nagu puukoor.Siiski süüakse see ära
Pärast on kõigil kõht valus .
Koju minnes vaevab kõht nii et ei taha lihagi süüa.Emale rääkides saab see
kurjaks,ka õde tunnistab üles et on leiba söönud,ema on masenduses
Lõpuks siiski saab Leemet oma valust lahti minnes puu taha,ning peale seda sööb
liha.
Hiie ja Itsuga minnakse inimahvi külastama.Täile hakkab tüdruk meeldima ja laseb
tüdrukul enda seljas ratsutada.Hiljem kutsuvad ahvid oma koobast vaatama ja
räägivad noortele ajalugu.
Pärtli pere otsustab külasse elama minna,kuna kõik on seal juba.
Peale Pärtli oli ka tesi minejaid,neid läks iga päevaga aina rohkem ja rohkem.
Onu ei keelanud ka minna,öeldes et sa võid ka minna,kui tunned ja kui aeg
käes.Siiski Leemet jääb.
Üks päev läheb Leemet külla,et näha Pärtlit,kellest on nüüdseks saanud Peetrus .
Külavanem on talle rääkinud jumalast aga Leemet ei saa aru kuidas on võimalik
ussisünu unustada,süüa leiba ja kõrsi.Selle teema üle arutledes,tunneb Leemet et tal
pole enam õhtegi sõpra alles.
Pärtel on oma ussisõnad kaotanud tänu leivale ja kalja tõttu-hambad pole enam
need.
Lõpuks jookseb Leemet teise külla,ka seal on sama seis.Tee peal kohtub ta
Instuga,kes kutsub teda talveunne .Nimelt metsarahvas jäävadki talveks
unne-praktiline.Ints tutvustab söögikivi,mis toob kiirelt ka une,sellest saab Leemeti
parim talv ja uni. Leemet kutsub ka oma pere rästikute juurde.
Kevadel on Leemet ja onu Vootrele esimesed,kes üles ärkavad.Kõht tühi
talvest,söögikivi pole ka enam see mis ennem,lähevad nad keldrisse põdrakintsu
sööma.Kints aga jääb onule kurku kinni ning lämbub.
Leemet üritab laipa keldrist maapeale saada aga onu on liiga raske ja Leemet kukub
alla ning murrab oma käe.Vasak käsi jääbki eluksajaks kõveraks.
Karjumine ei aita,sest on maa-all ja keegi ei kuule,sest teised alles magavd.
Leemetil on keldris õudne olla.Leemet leiab põdrakintsu ja hakkab seda sööma
Leemet proovib veel kord keldrist välja saada,aga luuk on liiga raske ja kukub
alla,onule otsa.
Olles keldris juba mitu päeva hakkab Leemet hallukaid nägema-millest on kevadet ja
Põhja-Konna.Leemet sonib ussisõnu,mia kuuleavd ka rästikud ja nemad aitvad poisi
keldrist välja.
7a hiljem…
Salme elab Mõmmiku juures juba 5a.Emale alguses karu ei meeldi,seepärast mis ta
enda mehest sai,seega on Mõmmiku suhtes skeptiline.Aga pärast käib ema neide
juures igapäev kaasas põdrakints.
Nüüd proovib karuke Hiiet ära moosida aga Hiie ei võta vedu.Karudele pole oluline
ilu vaid lõhn.Peale seda läehb Mõmmik külatüdrukuid vaatama,aga neiud kardavad
teda-karu läheb aina enam kiima.
Ema peale käimisel proovib Leemet asja pardanda aga asjatult ,sest ka Leemet
vaatas tüdrukuid.
Ema aga tahab Leemetit ja Hiiet paari panna,kuid Leemetile ei meeldi Hiie.Pealgi
tuleks palju pahandust Tabeti ja Hiievanaga.
Inimahvid kolivad puu otsa et olla veel rohkem oma esivaneamte moodi.
Ints saab lapsed, selgub et on hoopiski emane rästik.
Isaks olla mingi suvaline ,üsna rumal-las roomab edasi.
Ema läheb aga ograks,kuna mõtleb et Leemet saab lapsed ja Hiiega aga nii see
pole.
Ema ja Leemet lähevad noori rästikuid vaatama,aga ema paneb sama teksti
edasi.Leemetil saab kõrini ja ja põgeneb urust .Uru ees kohtab ta Hiiet.Leemet
keelab tal sisse minemast.
Leemetit aga vaevab uru ees juhtunu ,kus ta Hiiet embas.Ta võtab tödrukut sõbrana
aga ei leia tüdrukut.Hiie ei paistnud seda moodi et võtab Leemetit ainult sõbrana.
Leemet satub küla juurde,kus ta täeb vana tuttavat Magdaleenat ja armub
taas.Magaleenat on aga madu hammuatanud. Neiu karjub kui rattapeal,et
sureb.Leemet rahustab ja kutsub mao mürki välja imema.Tüdruk tänab poissi ja
kutsub ta ise poole.Johannes räägib,et jumal päästis,mitte Leemet-
Vaidelvad,kuni Magdaleena kutsub lauda,kus on igasugust läikivat ködi.
Isa küsib et kas ta on libahunt .
Magdaleena ja Leemet lähevad küla peale.Poiss tahab tüdrukut puududa aga ei
julge.Magdaleenal on küsimused,kuidas olla libahunt.Leemet proovib talle ussisünu
õpetada aga sellest ei tule midagi välja-keel pole piisavalt painduv.
Tüdruk usub haldjaid ,Leemetl on kõrini.
Nii lähevad nad mungakloosti poole,sisse ei tohi minna.Mungad hakakvad
laulma,nagu oigaks.Leemetil tekib rammetus kui ta Magdaleenat vaatab,silitab
jalga,pilt läheb uduseks.
Nurga tagant kostuvad külapoiste hääled.Ka Pärtel on teiste seas.Kõik on jässakad
kujud-põllutöö ja vilets söök .
Annavad kätt,Leemet ei saa aru milleks,olevat sakste komme.Saaks aru kui annaks
kätt tüdrukule.
Räägitakse kastraadist,ka poisid tahavad laulda,aga Magaleenat poisid
segavad,tema tahab munkade laulu kuulata.
Mõnigaid mõtteid poiste jutust:
Meil mune ei lõigata-ääremaa.Läheks koori,saaks naisi,ka mungasoeng on
mõnus,läheb naistele hästi peale.
Põllutöö on see õige,piiskopi teener tahaks olla.Roomas on piiskopidel tavaline
jagada voodit nii poiste kui naistega .
Külas jäänud lehm haigeks ,ka noored läinud vaatama.Lehmale tehakse 3auku kerre
ja suhu pannaske hülgerasva ,aga ikka suri ära.
Leemet näeb et Magdaleena laudast lahkunud ja nüüd imetles raudrüüs
meest.Tüdruk on nii lummatud,et ta ei pane Leemetit tähelegi.
Leemet ostustab koju minna.
Teel komisab ta Meemet.Too lamab maas .Mõlemad tunnevad mädahaisu.
Leemetile tunudb nüüdne mets trööstiku ja tühi.
Ülgas tahab Hiiet ohverda,kuna see on ainuke mis praeguses olukorras aitaks.
Leemet toob Hiie neile hundiseljas,Tambet neil järel. Mall soovitab neil mere äärde
minna.Saavad paati ja sõuavad minema.Isa lubab järgi tulla.
Merel olles tunneb Leemet et Hiie on ööga ilusamaks läinud,on lahti saanud
vanemate taagast.Hiie teeb paljalt ujuma minna.
Leemet ostustab Hiie ära võtta ja Magdaleenaga vaid ehal käia.
Mõne aja pärast randuvad nad saarel.Leemet tunneb et miski hammusatab ta
jalga.Selgub et sa ta oma vanaisa.Taat teevat endale tiivad,et taas sõdida
sõjameeste vastu.Tiivad ehitab ta kontidest.parimad on inimeseomad.Vanaisa
meisterdab koljudest peekreid.
Õhkutõusmiseks on vaja tuult ,seega ta käsib noorpaaril Saaremaale minna.Seal
elavat ta sõber Möigas.Too olevat tuuletark.
Nii nad merele lähevadki,merel kohtavd iidse kalaga ,kellele teeb nende väike
paaidke nalja.Kala minevat nüüd erru,sest ta habe olla nii pikk et sellega vees
manööverda on väga keeruline.
Noorpaar randub,Leemet ei tea kuhu suunas minna.Siin aitavad teda taas
ussisõnad.Rästik juhatabki nad Möigase juurede.Vastu võtab aga munk,kes ostub
aga tuuletarga pojaks.Poeg olla nüüd kristlane ja oma nime Röksislt Taanieliks
vahetanud. Kristlus olla nüüd popp ja noorepärane.Isale aga selline asi loomulikult ei
meeldi.Sõdivad sellepärast pidevalt.
Tuuletark juhtab nad teise tuppa,kus on erinevaid köisi.Iga köis on üks tuul.Möiras
jutustab milliseid tuuli on tema ja ta esivanemad püüdnud.Nüüd on nagunii kõik
läbi,vaades oma poega.
Külalistele ananb ta mitmekorde nahkkoti sees oleva tuule,sest tull olevat
kaval.Tahab ära lennata .
Taaniel laulab ja häirib nii naabrimeest,kes tegi lõunauninakut.Naabrimehe tütar
läinu nunnaks,isa ei luba teda koju tagasi- lits selline,jumala armuke.
Tagasi saarel näevad noored Tambeti paati,noorte pole hirmudeks põhjust sest
vanaisa hammustas teda ja ta suri.Tambeti peaolevat tehtud juba peekriks.
Hiie ei tee teist nägugi ja läheb magaam.
Kodu teele asutudes annab vanaisa oma kätetöö kaasa,pulmakingiks.
Paat on aga neist asjadest pungil,niiet armatsemiseks pole enam ruumi,Hiie viskab
ühe kahtlaste olekuga kolju üle parda.
Kaldal näevad nad täid ja varsti ka ahve.Nemad nägid kui noore põgenesid Tameti
eest. Ahvidel hakkad hirm nende pärast.
Peagi on kohal ka Ülgas.Leemet tahab tal pea ostast lõigata aga pole nii osav,sega
saab ainult kõrva ja põse maha.Ülgas karjub ja siunab,ähvardab et haldjad
maksavad kätte. Hiie tahab Ülgse kõrvast amuletti.
Kodus selgub et Mõmmi on haavata saanud,nimelt Ülgas ja Tambet olevat noori
otimas käinud.Tambet lükanud karu koldesse-tagumik valus!
Seetõttu pannakse laud karu juurde ja pere sööb koos temaga.
Noorpaar läheb Malli vaatama,selgub et ta on kõik hundid lahti lasknud,kuna ei
suutnud seda kisa enam välja kannatada.Tütre üle on tal hea meel,et see elu.
Huntidel aga kõrvad vaiku täis,neil ajus viimane käsklus tappa,Leemet aga tapab ise
hundi.Ka Ints oma poegadega tapab hunte.
Hiie tahab pulmakingiks,et hiis maha põletataks.Mallile see idee ei meeldi,õtleb et
sellest tuleb veel kahju.Leemet läheb suurima hea meelega.
Hiite on väga kerge raiuda ,kuna pehmed puud,nagunii oleks varsti ise alla kukkunud.
Peagi hiilib juurde Meeme,kes tuleb alati salaja. Arutlevad ,kuidas Meeme tahaks
surra-mädanened,jätta sinna kus ta on .
Ennem pulmi võtavad Ints ja Leemet mukande veinikaariku rajalt maha.
Pulma on uhke.Juuakse veini,emale aga ei meeldi.Siunab poega ka sellle
eest.Karule aga vein maitseb ja jääb purju .
Hiie võtab Leemeti tanstima ja äkki on noorpaari vahel hunt. Susi lääb oma hanbad
nooriku kaela.Hiie sureb.Leemet tunneb taas mädalõhna.Leemet oksenab ja lõikab
sel hundil jalad ja saba otsast.
Ahvide täi,kes oli Hiiet väga armastanud jooksevad Hiie juurde ja sureb samuti.
Mitu kuud on Leemet omas mullis ,mitte midagi ei tee,vaatab vaid lakke .Tahab vaid
vaikust.Üks hetk on tal kodus olemisest siiber ja paneb end riidesse ja läheb välja.
Leemet viskab end põõsa alal pikali ja jääb tüdrukuid vaatama.Need räägivad kui
võimas on jeesus,suudab lambakarja hundi eest kaista .
Peagi tuleb hunt ja murrab mõned lambad ,sellest on Leemetil suva aga et müni
tüdruk peaks taas oma elu lõpetma hundihammaste vahel,seda ei suuda Leemet
taluda.
Peagi tulevad tüdrukud tagasi koos Magdalaeena ja Johannesega.Leemeti
meenutab taas ammune armastus.
Johannes ütleb et seda tegi libahunt ja peab munkageda rääkima.
Teised lähevad külasse tagsi,Magdaleena hiilib metsa servale ja kohtub Leemetiga.
Leemetil võtab tüdruku nägemine jala nõrgaks ja suudelb teda.
Magdaleena arva ,et poiss on siiski libahunt.
Magdaleena räägib ,et ootab sellest samalt rüütlilt last.Rüütel viinud ta oma lossi aga
nad ei abiellu,sest rüütel tahab teistele külatüdrukutle ka rõõmu valmistada.
Magdaleena on väga õnnelik,et ootab jeesust.Laps saavat olema ka selline nagu
võõramaalased.
Magdaleena tahab et Leemetist saaks lapsele teine isa.Leemet peab talle üpetama
nii palju asju kui teab,sest laps peab tundma õppima nii jumlat kui kuradit.
Vastutaskuks ootab Magdaleena Leemeti teda oma voodisse.
Leemetil on ükskõik kes on Magdaleena lapse isa.Leemet tahab et laps saaks erilise
ande,et elus läbi lüüa.Ussisõnd ,mida keegi teine ei oska.
Ka sel korral kutsub neiu poisi isa juurde.Pakutakse leiba.
Isale räägib sama jutu et võtab Leemeti endale meheks ja ainuke tingimuseks jääb
see,et Leemet ei hakka kristlaseks.Ka selle üle vaieldakse tuliselt.
Isa nõustub asjaga aga ütleb et see toob häda kaela.
Pärast kutusb neiu poisi kiigele,kus on ka teised noored.Kogu küla suhtub
tödrukusse aupaklikkusega.Teised tüdrukud tahasid team moodi olla ja posisd
imetlevad teda vaid kaugelt.
Leemet tunneb et ei suuda selles külas enam olla,sest poisid arutlevad leitud
rüütlikiivri üle ja tüdrukud usuvad haldjaid.Ainuke põhjus miks jääda on Magdaleena.
Kevadel sünnibki Magdaleenale poeg,keda ta nii kaua on oodanud.Poisi nimeks
saab Toomas.Leemet mõistab et ussisõnade õpetamiseks läheb veel aastaid.
Leemet keelab poisile leiva ja pudru,see teeb keele pehmeks .
Küla elanikud suhtuvad Magdaleenasse ja ta poega aupaklikult.Ikkagi kõrgst soost.
Erinevalt teistest hullab Leemet poisiga mõnuga,teeb talle nägusid jne.
Elades nüüd külas käib Leemet ka põllul abiks,see meeldib talle rohkem kui
kaaslaste jutud.Kord oli arutlu hobusejunnide üle.Kas on nüüd araablane või inglane.
Isegi suhu pandi ,et veenduda hobuse päritolus.Selgus,et mära ja inglane.
Hetk hiljem jookseb üle põllu üks tüdruk,kes ütleb et Katariina on hammustada
saanud. Hammustajaks on vana sõber Ints.Ta tundis Leemetist puudust ja muidu
sõber ei anna end näole.
Ints jutustab elust metsas,ema elab nüüd nende juures ja on vanaks jäänud.Salme
õmbles Mõmmile püksid,et karuke üle aisa ei lööks.Ahvidelegi pole elu
halastanud-halliks muutunud.
Kui Leemet järgmine kord metsa läheb,toob ema talle lemmikuid öökullimune aga
ema kukub enne puu otsast alla ja lööb oma põse veriseks.
Kord tuleb mets see sama Katariina,keda Ints hammustas,koos poistega.Noored
arutlevad,kuidas saada ussikuninga kroon kätte.Rästikud ründavad neid,üks poistest
lastakse minema,et öelgu külas et metsa on ohtlik ja ärgu oma nägu siia näidaku.
Leemet otsusatab mets elama jääda aga enne on vaja mõned asjad korda saata.Ints
tuleb ka kaasa.Jõudes Johanese majja,Ints vaatab Toomast ja selgub et imik on
surnud ja Magdaleena ka.Mõrval pole ükski metsloom vaid Ürgas.
Leemet on püha viha täis ja läeb tapjat otsima .Tänu Instu tuttavate rästikutele
leiavad nad Ürgase mudasena ja paljana,teeb mingeid riitusi.
Leemet lõikab Ürgasel kõhu lõhki.Ta variseb pikali.Leemet tõmbab tal sooliakd seest
ja riputab need pärna otsa. RÕVE vaatepilt!!!
Ints kutsub peale seda Leemtit enda juurde aga kaugelt tunnevad suistulõhna.
Johannes koos külarahvaga on uru põlema pannud.Urus on aga ema,ussikuninga ja
lapsed-nemad hukkuvad. Ints nõelab nii kuis jaksab ja Leemet annab omagi panuse.
Leemet saab kiviga pähe ja Intsul lüüakse selgroog katki,lööjaks Pärtel.Ints viiakse
peale seda sipelgapessa.Leemet viiakse külla ja tahetakse tuleriidal
põletada.Külarahvas toobki lõkke jaoks puitu ja Leemeti peale sülitatakse.
Üks külapoiss hakkab tuld süütama aga siis tuleb vanaisa lööb tegelasse oma
mürgihambad kõrri.Vanaisa päästab Leemeti vabaks.
Külaelanikud pagevad oma majadesse.Õige pea tulevad sõjamehed ja elanikud
tapetakse ära.
Hiljem seletab vanaisa,miks tal nii kaua läks.Nimelt peale Hiie ja Leemti minekut ei
tulnud enam ühtegi inimest.Looma luud pole nii head.Seega vanaisa ootas aastaega
kui mingi laev läks kaugelt mööda,vanaisa nägi küll palju veva et sinna saada ning
kõik rajalt maha võtta,kuid sai sellega hakkama.Paar päeva läks kontide
puhastamisele ja nii ta tuligi.
Koos sõdivad nad üle kogu maa raudmeeste vastu,oma lõbuks.Vanaisa teeb alati
kolpadest karikaid,vana komme.
Ühel õhtul lähevad nad koos ühte kindlusesse,et seda rünnata.Leemet kuuleb,et
seal elavad karud ja võtab nendega läbi ussisõnade kontakti.Leemet selgitab et nad
tahavd kindluse maa tasa teha aga karudele see mõte ei meeldi.Nimelt neid
koheldakse siin väga hästi-hea söök,käiakse jalutamas,moodne rihmake kaelas.
Lõpuks karud ründavad oma peremehi ja Leemet ning vanaisa panevad kindluse
põlema.Järgmisena võtakse ette klooster ja ka see hävitatatakse ruttu.
Oma retkedel polnud Leemetil ja vanaisal kindlat sihti. Mindi sinna kuhu metsatee
viis.Kuid nüüd satuvad nad taas kodulaande.
Plaanivad Salmele külla minna aga eemalt saabuvad sõjamehed.Vanaisa saab
noolega pihta.Ka Leemet saab millegiga pähe ja langeb meelemärkusesse.
Üles ärgates pea valutab ja vastu vaatab irvitav sõjamees.Leemet seotakse puu
külge.Koos vanaiasaga ootab neid lõpp
Sõjamees lõikab vanaisal selja lõhki,otsib roideid ja murrab need lõhki.Vanaisa
tõbleb ja sureb peagi.Kindluse mõttes raiutakse ka pea otsast.
Nüüd on Leemeti kord aga merevesi tuleb appi,kuna nad seisavd sama koha
peal,kus Leemet ja Hiie kord põgenesid.Raudmehed lähevad vette.
Kaugemalt näevad seda inimahvid,kes seletavd et saatsid meetele täid peale.
Leemet läheb õele külla.Salme on vanaks jäänud.Mõmmi rasva läinud,nii et
pasnandab sinna kus ta istub.Koopas on läppunud hais.Selgub ,et Mõmmil puus
haige,kui sõjamehed talle noole saatsid.
Leemet saab aru,et Salme on karustunud.Sööb toorest liha,kõik on räpaks
jne.Leemet ostustab,et enam ta õe juurde ei lähe kuna ei suuda seda kurbust näha
ja rääkida eelnevast ,sest Salme ei lihtsalt ei mõistaks seda
Leemetil pole enam motivatsioon sõtta minna,kuna vanaisa pole.
Leemet jõuab küla juurde aga hooneid seal pole.Kauguses näeb ta Johannest.
Mees seletab et raudmehed põletasid küla maha,sest vanaisa tappis tookord
piiskopi.
Pärtlis on saanud rüütli kannupoiss,kuna tema teatas piiskopi surmast,ja nüüd
võitleb Pätrel uskumatuega kogu maailmas.
Koju minnes kuuleb Leemet Meemet.Leemet on Meeme olemasolu vahepeal täiesti
unustanud.Meeme räägib,et tema ongi Põhja-konna valvur.Kord 10 000 a jooksul
ajab Konn nahka.See kotike milles on sõrmus ongi Konna nahast.Oluline on
kott ,sõrmus on raskuseks.Kui see kott ära süüa siis satud Konna juurde.
Tegelikult poleks Meeme tohtinud oma saladust enne surma avalda,aga Meemel on
ükskõik mis edasi saab.
Leemeti aga pole kama,ta on terve elu tahtnud Põhja-Konna näha.Leemet läheb
koju otsib koti üle ja sõõb ära,õigemini kott sulab ta keelel.Ja Leemet tunneb et
Konna asukoht on isenesest mõistevatav.
Kohe tema kodu ukse ees on avar käik,kus kaugemal on valgus.
Konn lamab selili ,rahulikulit,silmad kinni.
Leemet otsustab,et ei lahku enam kunagi siit.
Vahel siiski käib Leemet endale toitu hankimas ja peseb Konna.
Sel Konna koopal on imelik omadus,ainult valvur saab märkamatult liikuda ,ilma et
keegi aru saaks.Samamoodi liikus ka Meeme,nüüd sai Leemet sellele saladusele
pihta.
Kõik vananaevad,õde ja inimahvid.
Mõmmi on viimane karu,kes oskas ussisõnu,nüüdsed saavad aru ja täidavad käske
aga ei oska vastatata.
Leemet on viimaks Põhja-Konna vlvur olnud 40a,ka temal tuleb lõpp.
Aga Põhja-Konn jääb!
Tegelased:
Leemet peategelane-külas sündinud,viimane kes teab ussisõnu.(paganilik nimi)
Manivald-Temga hakkab raamatu
tegevus,põletusmatus(muistekomme),Põhja-Konna hooldaja.Kuivas kände ja
põletas,et Konn ärkaks ja ajaks saksalsed minema.
Tambet-Leemeti ja ta perekonna naaber,kes ei sallinud,kuna nad olid kunagi metsas
elanud.
Mall-Tambeti naine.
Hiie-nende tütar,tal ei lubata Leemetiga läbi käia,hiljem abillub,kuid sureb hundi
hammaste kaudu
Vootele-Linda vend ja Leemeti onu.Õpetab posile ussisõnu.
Salme-Leemeti õde,5a vanem.Mõmmikuga paaris
Meeme-Küla jooniku ja hullumoodi,aluses sööb kärbseseent,pärast joob sakse
veini-teevat paremini purju. Annab Leemetile sõrmuse...
Pärtel-Leemti sõber.(paganlik nimi)
Ints-Leemeti rästikust sõber,ussikeelne nimi oleks liiga keeruline.
Ülgas-hiietark,haldjate usku,toob hiies ohvreid-veristades loomi(jäneseid)
Ei salli Leemetit,kuna ei käi tema teooriate järgi.
Magdaleena-külatüdruk,keda Leemet armastab
Johannes-Magdlaleena isa ja külavanem.
Küsimused mida õpetaja võib küsida või mille peale mõelda
Mis on selles teoses sarnast ja erinavat võrreldes tänapäevaga?Põhjendada
Milles on Leemet veel viimane peale ussisõnade tundmise?Miks?
Loo moraal ?
Kuidas teos meeldis,miks just see raamat, ja kellele veel soovitaksid?
kiviga sõrmuse poisile. 2. lk14 - leivasöömine on eputamine, kuidas nad külla kolisid ja isa ajaga kaasas soovis kâia, ussisõnad unustanud isa leidis voodist karu kes tal pea otsast hammustas, kolisid tagasi metsa, öökullimunad 3. lk21 - Leemet&Pärtel läksid küla uurima, läksid mingile tüdrukule külla vokki jne vaatama, tüdruku isa meelitab poisse külla, Onu Vootele laidab Leemeti imestuse külast maha ja lubab hakata ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad korralikult õpetada, vanaisade surid sòjas ja vanaemad surid kurvastusest, Leemetile hakkavad ussisònad meeldima, siil kiusab rästikut ja Leemet läheb appi, Ints (rästik) kutsub Leemeti külla, ussid võtavad Leemeti omaks ja hakkavad ise ka ussisõnu õpetama 5. lk37 - Tambeti hundikasvatus, Tambeti põlgus Hiie suhtes kes ei
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt
Neil oli hirm, kuid neile meeldis see elu seal, või seda elu jälgida seal. Üks tüdruk märkas neid, kuid and ei tahtnud ära joosta. Isa Johannes ja tüdruk Magdaleena naitasid neile kodus olevaid asju, mida poisid pole eluseeski veel näinud. Joahannes ütles poistele, et nad ütleksid oma vanematele, et oleks vaja küladesse kolima, et siin on palju parem elu. Poisid jooksid koju ja Leemet ütles seda onu Vootele, kuid too ütles, et see kõik on mõtetu, et Leemet õpib varsti ussisõnu selgeks ja ta elu on parem ja kergem. Leemet oli vihane. Onu Vootele hakkas Leemetile ussisõnu selgeks õpetama. Ta oli range ja õpetas nii, et Leemetil valutas keel sellest väänamisest. Ema Linda palus, et ta ei oleks nii karm, kuid onu Vootele tahtis teda õpetada ja arvas, et Leemetist saab kunagi hea ussisõnade oskaja ja et Leemet saab lapsi ja arendab seda keel ja see keel ei sure välja. Niisiis õpis Leemet oma onu käest päris hästi ära, sõbrunes ühe maoga, keda
Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast
keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Leemeti õde, kes abiellub Mõmmi-nimelise karuga. Linda- Salme ja Leemeti ema, kes on aus, julge ja põhimõttekindel. Tema arvab, et vaja on süüa hästi palju. Seisab oma laste eest. Vootele- Leemeti ema vend, kes tunneb hästi ussisõnu, on hea ja muhe seltsiline, aga õpetajana väga range. Tölp- Leemeti vanaisa, iidne sõjamees, väga julge ja energiline, vapper ja nutikas. Tal olid mürgihambad.
Kõik kommentaarid